Kohtuasi T‑499/10

MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt.

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Ungari riigi ning nafta‑ ja gaasiettevõtte MOL vaheline leping, mis käsitleb süsivesinike kaevandamisega seotud kaevandamistasu – Tasu õigusliku korra hilisem muutmine – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Valikulisus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 12. november 2013

1.      Riigiabi – Mõiste – Sekkumised, millel on äriühingut koormavatele kohustustele leevendav mõju – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

2.      Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Hindamiskriteerium

(ELTL artikli 107 lõige 1)

3.      Riigiabi – Mõiste – Riigi ja ettevõtja vaheline leping, mis ei ole riigiabi tunnustega – Ettevõtjale soodsa seisundi andva lepingu väliste tingimuste hilisem muutumine – Välistamine, v.a lepingu valikulisuse korral

(ELTL artikli 107 lõige 1)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 52 ja 53)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 54)

3.      Kui riik sõlmib ettevõtjaga lepingu, mis ei ole ELTL artikli 107 tähenduses riigiabi tunnustega, siis ei saa asjaolu, et seejärel niisuguse lepingu välised tingimused muutuvad sel määral, et kõnealune ettevõtja on soodsamas seisundis kui need ettevõtjad, kes ei ole sarnast lepingut sõlminud, olla piisav, et lepingut ja selle väliste tingimuste hilisemat muutmist kogumis saaks pidada riigiabiks.

Niisuguse põhimõtte puudumise korral saaks mis tahes lepingu, mille ettevõtja sõlmib riigiga ning mis ei ole ELTL artikli 107 tähenduses riigiabi tunnustega, alati kahtluse alla seada, kui turuolukord, milles tegutseb lepingu pooleks olev ettevõtja, areneb nii, et annab ettevõtjale eelise või kui riik pärast turu muutumist teostab oma reguleerivat pädevust objektiivselt põhjendatult, järgides samas sellisest lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seevastu saab lepingu ning selle väliste tingimuste hilisema muutumise kogumi kvalifitseerida riigiabiks, kui sõlmitud lepingu tingimused pakkus riik valikuliselt välja ühele või mitmele ettevõtjale, kuid mitte niisuguste objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tulenevad üldkehtivast õigusaktist ja on kohaldatavad kõikide ettevõtjate suhtes.

Sellega seoses ei piisa asjaolust, et üks ettevõtja sõlmis sellist liiki lepingu, selleks, et tuvastada lepingu valikulisus, kuna niisugune asjaolu võib olla tingitud kõikide muude ettevõtjate poolsest huvi puudusest.

Pealegi võib ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisel üks abimeede koosneda kombineeritud osadest, tingimusel et need on – võttes eelkõige arvesse nende ajalist järjekorda, eesmärki ja ettevõtja olukorda nende toimumise hetkel – niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid on võimatu üksteisest eraldada. Selles kontekstis saab viidatud osade kogumi kvalifitseerida riigiabiks, kui riik kaitseb ühte või mitut juba turul tegutsevat ettevõtjat, sõlmides nendega lepingu, milles nähakse nende puhul ette kogu lepingu kestuse jooksul tagatud tasumäär, millega riigil on seega tahe tegutseda väljaspool oma reguleerimispädevust, suurendades tasumäära nii, et teised turul tegutsevad ettevõtjad on pandud halvemasse olukorda, sõltumata sellest, kas tegemist on lepingu sõlmimise hetkel juba olemasolevate või uute ettevõtjatega.

(vt punktid 64–67)