Kohtuasi T‑341/09

Consejo Regulador de la Denominación de Origen Txakoli de Álava jt

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kollektiivsõnamärgi TXAKOLI taotlus – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kirjeldavus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c – Määruse nr 207/2009 artikli 66 lõige 2 – Eristusvõime puudumine – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Vein – Veinide kirjeldamine ja esitlemine – Määrused nr 1493/1999 ja nr 753/2002 – Vahetegemine geograafilise tähise ja täiendava traditsioonilise nimetuse vahel

(Nõukogu määrus nr 1493/1999, artikli 47 lõike 2 punkt e; komisjoni määrus nr 753/2002, artikkel 23)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kollektiivkaubamärgid – Märgid või tähised, mis võivad tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu – Erand – Kitsas tõlgendamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt c ja artikli 66 lõige 2 ning nõukogu määrus nr 1234/2007)

1.      Vahetegemine laiemas mõttes geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste vahel tulenes selgelt määrusest nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (alusmäärus enne määrust nr 1234/2007, millega kehtestati põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitles teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)), millel põhines määrus nr 753/2002, milles sätestati teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas, kuna määruse 1493/1999 artikli 47 lõike 2 punktis e oli märgitud, et teatavate selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kirjeldamise, nimetamise ja esitusviisi eeskirjad ning teatavate tähiste ja nimetuste kaitse eeskirjad sisaldavad eelkõige geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste terminite kasutust reguleerivaid sätteid.

Viimastest olid määruse nr 753/2002 (mis tunnistati kehtetuks määrusega (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega) artiklis 23 täiendavad traditsioonilised nimetused määratletud kui „lisanimetused, mida tootjaliikmesriigid [geograafilise tähisega lauaveinide ja mpv‑kvaliteetveinide] puhul tavapäraselt kasutavad, et osutada veini valmistamis‑ või laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, tüübile või kohale või mingile konkreetsele sündmusele, mis on seotud asjaomase veini ajalooga ja mis on määratletud liikmesriikide õigusaktides selle liikmesriigi territooriumilt pärit asjaomaste veinide tähistamiseks.” Seega olid täiendavad traditsioonilised nimetused määruse nr 753/2002 mõttes nimetused, mis tähistasid teatavaid veinile, selle tootmiskohale või ajaloole omaseid tunnuseid, mitte selle geograafilist päritolu.

(vt punktid 27 ja 28)

2.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 66 lõike 2 kohaselt võivad erandina artikli 7 lõike 1 punktist c märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla ühenduse kollektiivkaubamärgid lõikes 1 määratletud tähenduses. Kuna selle artikli 66 lõikes 2 on ette nähtud erand artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud keeldumispõhjusest, ei saa seda tõlgendada laialt nii, et see hõlmab tähiseid, mis on geograafilised tähised vaid sisuliselt.

Kuna tegemist on väga konkreetse veinituruga, siis möönda Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitatud registreerimistaotluse läbivaatamisel, et taotletav sõna tähistab või seda võib asjaomase avalikkuse seisukohalt tavapäraselt kasutada tähistamaks asjaomase veini geograafilise päritoluna teatavat riiki, piiraks see nende ametiasutuste pädevust, kes osalevad menetluses, mille eesmärk on luua seda sõna sisaldavaid uusi kaitstud päritolunimetusi või geograafilisi tähiseid või suurendada nende nimetustega seostatavate päritolunimetuste arvu.

Ometi tuleb neil asutustel oma kaalutlusruumi raames pärast seda, kui nad on läbi vaadanud kõik asjaomased asjaolud, kindlaks teha, kas sõna tuleb kaitsta kui toote geograafilise päritolu tähist, järgides määruses nr 1234/2007, millega kehtestati põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitles teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), ette nähtud erimenetlust, mis hõlmab huvitatud isikute eriõigusi ja toob endaga kaasa võimaluse vaidlustada komisjoni poolt selle kohta tehtud lõplik otsus liidu kohtus.

(vt punktid 35–37)