Language of document : ECLI:EU:C:2015:50

Kohtuasi C‑172/13

Euroopa Komisjon

versus

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – ELTL artikkel 49 – EMP lepingu artikkel 31 – Juriidilise isiku tulumaks – Kontsern – Kontserni maksusoodustus – Mitteresidendist tütarettevõtja kahjumi ülekandmine – Tingimused – Mitteresidendist tütarettevõtja lõpliku kahjumi kindlaksmääramise kuupäev

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 3. veebruar 2015

Asutamisvabadus – Maksuõigusnormid – Juriidilise isiku tulumaks – Maksusoodustus – Mitteresidendist tütarettevõtja kahjumi mahaarvamine – Riigisisesed õigusnormid, mis määravad kindlaks mitteresidendist tütarettevõtja kahjumi lõplikkuse hindamise kuupäeva – Lubatavus

(ELTL artikkel 49; EMP leping, artikkel 31)

Liikmesriik, mis näeb ette kontsernide maksusoodustuse korra, mille kohaselt saab ühe äriühingu kahjumi maha arvata sama kontserni teise äriühingu kasumist, kui erinevalt residendist äriühingute kahjumist saab mitteresidendist äriühingu kahjumit kontserni maksusoodustuse raames arvesse võtta üksnes juhul, kui see on lõplik, ei riku ELTL artiklist 49 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklist 31 tulenevaid kohustusi. Kahjum on lõplik olukorras, milles on mitteresidendist tütarettevõtja esiteks ammendanud tema asukohajärgses liikmesriigis olemasolevad kahjumi arvessevõtmise võimalused maksude alandamise taotluses käsitletava maksustamisperioodi ning kõigi eelnevate maksustamisperioodide osas ja teiseks ei saa mitteresidendist tütarettevõtja kahjumit tema elukohajärgses liikmesriigis arvesse võtta kas tema enda või kolmanda isiku tulevaste maksustamisperioodide osas, seda eelkõige tütarettevõtja võõrandamisel kolmandale isikule. Ka ei ole ELTL artikliga 49 ja viidatud lepingu artikliga 31 vastuolus see, et mitteresidendist tütarettevõtja kahjumi lõplikkuse hindamisel võetakse aluseks olukord, mis esineb vahetult pärast selle maksustamisperioodi lõppemist, mille jooksul kahjum oli tekkinud.

Mitteresidendist tütarettevõtja kahjum on lõplik ainult siis, kui tütarettevõtja ei saa enam oma asukohariigis tulu. Nimelt kui tütarettevõtja saab tulevikus kasvõi minimaalset tulu, esineb võimalus, et tekkinud kahjumit saab tasaarvestada tema asukohariigis tulevikus realiseeruva kasumiga. Kuid mitteresidendist tütarettevõtja kahjumi lõplikkust on võimalik tõendada juhul, kui see tütarettevõtja lõpetas oma majandustegevuse ja müüs või hävitas kogu tulu saamiseks tarviliku vara vahetult pärast selle maksustamisperioodi lõppu, mille jooksul kahjum oli tekkinud.

(vt punktid 21, 26, 31, 36 ja 37)