Kohtuasi T‑441/14

Brugg Kabel AG ja Kabelwerke Brugg AG Holding

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Elektrikaablite Euroopa turg – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Üks ja vältav rikkumine – Rikkumise tõendamine – Osalemise kestus – Avalik distantseerumine – Trahvisumma arvutamine – Rikkumise raskus – Täielik pädevus

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 12. juuli 2018. aasta otsus

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 kohaldamatus – Kaitseõiguste tagamine komisjoni poolt

(ELL artikli 6 lõige 3; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41 ja artikli 52 lõige 3)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Keeltekasutuse kord – Teabenõue – Vastuväiteteatis – Koostamine asjaomase ettevõtja kasutatud keelest erinevas keeles – Kaitseõiguste rikkumine – Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ese – Vastuväiteteatisele esitatud vastuste edastamine – Tingimused – Vastuväiteteatise teiste adressaatide vastuste asjakohasus asjasse puutuva ettevõtja kaitse seisukohast – Tõendamiskoormis – Asjasse puutuva ettevõtja kohustus esitada esimene kaudne tõend nende vastuste kasulikkuse kohta tema kaitses

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 27)

4.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Territoriaalne kohaldamisala – Keelatud kokkulepe, mida on rakendatud või mis võib avaldada vahetut ja märkimisväärset mõju siseturul – Vahetu, märkimisväärse ja ettenähtava mõju kriteerium – Kahtluse alla seatud tegevuse hindamine selle mõju kogumis arvestades

(ELTL artikli 101 lõige 1; EMP leping, artikkel 53)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Tõend rikkumise alguse kohta – Tõend rikkumise kestuse kohta

(ELTL artikli 101 lõige 1)

6.      Keelatud kokkulepped – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Vastutuse omistamine ettevõtjale kogu rikkumise eest – Tingimused – Rikkuv tegevus ja toimingud, mis kuuluvad tervikplaani – Hindamine

(ELTL artikli 101 lõige 1; EMP leping, artikkel 53)

7.      Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Mõiste – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga koosolekutel – Hõlmamine – Tingimus – Olukord, kus ei ole väljendatud vastuseisu vastuvõetud otsustele – Avalik distantseerumine – Hindamiskriteeriumid

(ELTL artikli 101 lõige 1; EMP leping, artikkel 53)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Aluseks võetav aasta – Rikkumise viimane täisaasta – Muu võrdlusperioodi kasutamine – Lubatavus – Tingimused

(ELTL artikli 101 lõige 1; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Ulatus – Ettevõtja võimatus nõuda teistele asjasse puutuvatele ettevõtjatele kohaldatud ebaseadusliku kohtlemise mittediskrimineerivat kohaldamist

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus

(ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 38–42)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 44–50)

3.      Konkurentsiasjades tähendab õigus tutvuda toimikuga seda, et komisjon annab asjaomasele ettevõtjale võimaluse analüüsida kõiki uurimistoimikus sisalduvaid dokumente, mis võivad olla tema kaitse jaoks olulised. Need hõlmavad nii süüstavaid kui ka õigustavaid dokumente, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladused, komisjoni sisedokumendid ja muu konfidentsiaalne teave. Teiste isikute vastused vastuväiteteatisele ei kuulu põhimõtteliselt uurimistoimiku nende dokumentide hulka, millega puudutatud isikud võivad tutvuda.

Ent kui vastuväiteteatisele esitatud vastuse osa või sellele vastusele lisatud dokument võib omada ettevõtja kaitses tähtsust, sest see võimaldab tal tugineda asjaoludele, mis on vastuolus komisjoni poolt selles staadiumis tehtud järeldustega, siis on tegemist süüst vabastava tõendiga. Sel juhul peab puudutatud ettevõtjale olema antud võimalus uurida asjakohast vastuse osa või dokumenti ning esitada selle kohta oma seisukoht. Samas on see ettevõtja kohustatud esitama esimese kaudse tõendi vastuväiteteatisele teiste adressaatide vastuse kasulikkuse kohta tema kaitses.

(vt punktid 67, 68, 70, 80 ja 81)

4.      ELTL artikli 101 kohaldamine on esiteks põhjendatud juhul, kui selles silmas peetud tegevust viiakse ellu siseturu territooriumil ja seda olenemata sellest, kus selles kokku lepitakse, ning teiseks juhul, kui on ette nähtav, et tegevus avaldab vahetut ja märkimisväärset mõju siseturul. ELTL artikli 101 kohaldamise tingimused on alternatiivsed ja mittekumulatiivsed viisid, et kindlaks teha, kas komisjon on pädev selle sätte rikkumist tuvastama ja selle eest karistama.

ELTL artiklit 101 võidakse seega kohaldada tegevusele ja kokkulepetele, mis täidavad sama konkurentsivastast eesmärki ja mida on rakendatud väljaspool liidu territooriumi, kui on ette nähtav, et koos vaadelduna on sellel tegevusel ja kokkulepetel siseturul vahetu ja märkimisväärne mõju. Ettevõtjatel ei saa olla lubatud liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisest kõrvale hoida mitme sama eesmärki täitva niisuguse teo kombineerimisega, millest igaüks eraldivõetuna ei saa sellel turul vahetut ja märkimisväärset mõju avaldada, kuid mis saavad sellist mõju avaldada koos.

(vt punktid 96–98, 106)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 118-121, 175, 213)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 124–126, 140, 216, 217, 223)

7.      Keelatud kokkulepete valdkonnas on just see asjaolu, kuidas kartellikokkuleppe teised pooled asjaomase ettevõtja tahet mõistavad, määrav, et hinnata, kas viimati nimetatu soovis end õigusvastase kokkuleppega mitteseotuks lugeda.

(vt punkt 210)

8.      Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratava trahvi arvutamisel kasutatud müügiväärtuse kindlaksmääramiseks arvesse võetava ajavahemiku kohta on 2006. aasta trahvi arvutamise suuniste punktis 13 ette nähtud, et üldiselt vaatleb komisjon ettevõtja müüki viimasel rikkumises osalemise täisaastal. Väljendi „üldiselt vaatleb [komisjon] ettevõtja müüki viimasel rikkumises osalemise täisaastal“ kasutamine ei välista siiski komisjoni võimalust kasutada muud võrdlusperioodi, tingimusel et see võimaldab saada võimalikult võrreldavad arvandmed. Nimelt, kui on vaja tugineda sama rikkumisega seotud ettevõtjate käibele, et kindlaks määrata trahvide omavahelised proportsioonid, tuleb arvesse võetavat ajavahemikku piiritleda nii, et saadud käibed oleksid võimalikult sarnased.

Ühise võrdlusaasta kasutamine kõigi samas rikkumises osalenud ettevõtjate puhul võimaldab põhimõtteliselt trahvid kindlaks määrata ühetaoliselt, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet, ja hinnata toime pandud rikkumise ulatust majandusliku tegelikkuse põhjal, nagu see kõnealusel perioodil esines.

Konkreetne ettevõtja saab neil asjaoludel nõuda, et komisjon võtaks tema suhtes aluseks erineva ajavahemiku kui see, millest komisjon üldiselt lähtub, üksnes tingimusel, et ta tõendab, et tema käive viimati nimetatud ajavahemikul ei näita tema juhtumi eripära arvestades tema tegelikku suurust ja majanduslikku suutlikkust ega tema toime pandud rikkumise ulatust.

(vt punktid 238-240, 243 ja 244)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 298)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 304)