23. veebruaril 2006 esitatud hagi - FLS Plast versus komisjon
(Kohtuasi T-64/06)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: FLS Plast A/S (Kopenhaagen, Taani) (esindajad: K. Lasok, QC, ja advokaat M. Thill-Tayara)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
tühistada täielikult komisjoni 30. novembri 2005. aasta otsuse nr K(2005)4634 -juhtum COMP/F/38.354 - Tööstuslikud kotid artikli 1 punkt h ja artikli 2 punkt f selles osas, milles see hagejat puudutab;
teise võimalusena muuta kohtu täielikku pädevust rakendades vaidlustatud otsuse artikli 2 punkti f ja vähendada oluliselt FLS Plast'ile solidaarselt määratud trahvi, tühistada artikkel 1 selles osas, milles see hagejaid puudutab, ja tühistada osaliselt või teise võimalusena vähendada vajalikul määral artiklis 2 hagejatele määratud trahvi;
mõista FLS Plast'i kohtukulud ja muud selle asjaga seotud kulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et hageja on rikkunud EÜ artiklit 81, kuna ta osales tööstuslike plastikkottide sektoris mitmetes kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevuses, mis mõjutasid Belgiat, Prantsusmaad, Saksamaad, Luksemburgi, Madalmaid ja Hispaaniat, millega määrati kindlaks hinnad ja kehtestati ühised hinna arvutamise mudelid, jaotati turud ja eraldati müügikvoodid, jagati kliendid, tehingud ja tellimused, esitati kooskõlastatud pakkumisi teatud pakkumiskutsetele ning vahetati individualiseeritud informatsiooni. Hageja rikkumine oli seotud ühe teise ettevõtja, Trioplast Wittenheim SA ("TW") tegevusega, mille kohta on tuvastatud, et ta osales asjaomases kartellikokkuleppes. Hageja omas osalust TW-s ning enamik ajast, mille kohta kohaldati hageja vastutust, oli TW 100% tema omandis olev tütarettevõtja. TW-le määrati trahv ning hageja suhtes kohaldati osa selle trahvi eest solidaarvastutust.
Vaidlustamata kartellikokkuleppe olemasolu või kestust või oma endise tütarettevõtja osalemist selles, väidab hageja, et komisjon on temale määratud trahvi suuruse kindlaksmääramisel valesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Hageja tõstab esile, et osa TW-le määratud trahvist, mille eest kohaldati hagejale vastutust, on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes ajavahemikuga, mil ta TW-s osalust omas.
Hageja väidab lisaks, et vaidlustatud otsus rikub mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid selles osas, milles vastutust TW tegevuse eest kohaldati nii hagejale kui ka selle oma emaettevõtjale, kuigi vaidlustatud otsust ei adresseeritud vahepealsetele valdusettevõtjatele ning sellistest ettevõtjatest adresseeriti see ainult hagejale.
Hageja väidab samuti, et ta ei teadnud TW ebaseaduslikust tegevusest, ei mõjutanud selle ettevõtja juhtimist ega olnud osa äriühingust (TW), mis osales vaidlustatud otsuses nimetatud rikkumistes, ning seetõttu on vaidlustatud otsus ebaseaduslik ja tuleb tühistada.
Teise võimalusena palub hageja kohtul oma täielikku pädevust rakendades vähendada trahvi suurust. Selles kontekstis toob ta välja, et TW-le määratud trahv oli liiga suur, kuna trahvi põhisumma suurus ei ole varasema tegevuse ja rikkumise raskusastmega põhjendatud; et komisjon eksis TW rikkumise kestuse kindlaks tegemisel ning et komisjon ei ole kontrollinud, kas TW-le ja hagejale määratud trahv vastab 10% ülemmäära normile.
Temale määratud trahvi osas märgib hageja veel, et see on ebaproportsionaalselt suur, arvestades hoiatava mõju puudumist, rikkumise kestust ja raskust. Lisaks väidab hageja, et komisjon on teinud vea, vähendamata tema vastutust vastavalt koostööteatisele, täpsemalt kohaldamata TW suhtes kohaldatud 30% vähendamist hageja enda suhtes ning keeldudes hageja trahvi vähendamast. Lõpetuseks väidab hageja, et rikutud on non bis in idem põhimõtet ja põhimõtet, mille kohaselt sanktsioonid peavad olema seotud iga hagejat eraldi puudutavate asjaoludega; selle kohta toob ta välja, et kuigi ta oli TW emaettevõtja ainult 35% ajast, mil viimane osales kartellikokkuleppes, kohaldati temale vastutust tasuda 85,7% TW trahvist.
____________