Kohtuasi T‑562/10

HTTS Hanseatic Trade Trust & Shipping GmbH

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed eesmärgiga takistada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – Põhjendamiskohustus – Tagaseljamenetlus – Menetlusse astumise avaldus – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed

(ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu määrus nr 961/2010)

2.      Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Euroopa Kohtu kehtestatav piirang – Määrus, millega kehtestatakse Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Osaline tühistamine põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu – Vajadus säilitada kõnealuste meetmete võimalik sisuline põhjendus – Kõnealuse määruse mõju säilitamine ajavahemiku jooksul, mis on vajalik selle võimalikuks asendamiseks

(ELTL artikkel 264; Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 41; nõukogu määrus nr 961/2010)

1.      Õigusi kahjustava akti põhjendamise kohustuse – nagu see on ette nähtud ELTL artikli 296 teises lõigus ja täpsemalt seoses määruse nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 423/2007, artikli 16 lõike 2 alusel võetud rahaliste vahendite külmutamise otsusega, nimetatud määruse artikli 36 lõikes 3 – eesmärk on esiteks anda huvitatud isikule piisavalt teavet, et tal oleks võimalik kindlaks teha, kas akt on põhjendatud või on selles tehtud viga, mis võimaldab liidu kohtus selle kehtivuse vaidlustada, ning teiseks võimaldada kohtul kontrollida selle akti seaduslikkust. Nõnda sätestatud põhjendamiskohustus kujutab endast liidu õiguse aluspõhimõtet, millest võib erandeid teha ainult ülekaalukatel põhjustel. Sellest tulenevalt tuleb põhjendused huvitatud isikule edastada põhimõtteliselt samal ajal tema õigusi kahjustava aktiga; põhjenduste puudumist ei saa õiguspäraseks muuta asjaolu, et huvitatud isik saab akti põhjendustest teada liidu kohtus algatatud kohtumenetluse raames.

Seetõttu ning vähemalt juhul, kui mõningate asjaolude teatavakstegemine ei ole vastuolus liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist puudutavate ülekaalukate põhjustega, on nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 36 lõike 3 kohaselt kohustatud sama määruse artikli 16 lõikes 2 ette nähtud rahaliste vahendite külmutamise otsuse vastuvõtmisel tegema puudutatud üksusele teatavaks spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, mille tõttu ta leiab, et huvitatud isikule tuleb seda sätet kohaldada. Ta peab nimetama need faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest sõltub meetme õiguslik põhjendatus, ning kaalutlused, mille tõttu ta selle meetme on võtnud.

Lisaks peab põhjendus siiski olema kohandatud asjaomase akti laadiga ja selle vastuvõtmise kontekstiga. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ning seda huvi arvestades, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks täpsustatud kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna põhjenduse piisavust tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades. Õigusi kahjustav akt on piisavalt põhjendatud, kui see on tehtud huvitatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal tema suhtes võetud meetme ulatust mõista.

Kuna põhjendus, mille nõukogu esitas selleks, et õigustada teatava üksuse kandmist nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes tuleb kohaldada rahaliste vahendite külmutamise meedet määruse nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 alusel, ei ole neid nõudeid arvestades piisav, tuleb teha järeldus, et rikutud on ELTL artikli 296 teises lõigus ja nimetatud määruse artikli 36 lõikes 3 ette nähtud põhjendamiskohustust.

(vt punktid 32–34, 36, 39 ja 40)

2.      Kuigi määrus nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 423/2007, tuleb põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu tühistada osas, milles see puudutab üksust, kelle suhtes on vastavalt nimetatud määruse artikli 16 lõikele 2 võetud rahaliste vahendite külmutamise otsus, ei ole sellegipoolest välistatud, et sisuliselt võib piiravate meetmete kehtestamine selle üksuse suhtes siiski osutuda põhjendatuks.

Nii võib määruse nr 961/2010 kohese mõjuga tühistamine seda üksust puudutavas osas tõsiselt ja pöördumatult kahjustada nende piiravate meetmete tõhusust, mida see määrus kehtestab, kuna ajavahemikul, mis eelneb selle võimalikule asendamisele uue õigusaktiga, võib see üksus võtta samme vältimaks hilisemate piiravate meetmete mõju.

Seetõttu tuleb ELTL artikli 264 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 41 alusel säilitada määruse nr 961/2010 mõju selles osas, milles see üksus kantakse nimetatud määruse VIII lisaks olevasse loetelusse, ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui kaks kuud alates kohtuotsuse kuulutamisest.

(vt punktid 41–43)