Kohtuasi T-153/03

Inex SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Musta-valgekirju lehma nahka kujutava kujutismärgi taotlus – Musta-valgekirju lehma nahka kujutav varasem siseriiklik kujutismärk – Kaubamärgi osa eristusvõime – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Vastulause rahuldamata jätmine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud identse või sarnase varasema kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud identse või sarnase varasema kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määruse nr 40/94 artikli  8 lõike 1 punkt b)

1.      Nõukogu määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b kohase kaubamärkide sarnasuse hindamisel ei pea kohtupraktika kohaselt avalikkus üldreeglina mitmeosalise kaubamärgi kirjeldavat osa kaubamärgist tekkivas üldmuljes eristavaks ja domineerivaks, kombineeritud kaubamärgi nõrk eristusvõime ei pea tingimata käima domineeriva osa kohta, kuna tarbijad võivad panna tähele ja meelde jätta tähise asukoha või suuruse.

Siiski tuleb kaubamärke võrrelda lähtuvalt nendest jäävast tervikmuljest, arvestades eriti nende kaubamärkide osade eristusvõimet seoses asjassepuutuvate kaupade või teenustega; selleks, et pidada kaubamärke sarnasteks, ei piisa, et tuvastatakse see, et kombineeritud kaubamärgi üks visuaalset muljet tekitav osa ja teise tähise ainus element on identsed või sarnased. Teisalt tuleb järeldada, et sarnasus on olemas, kui kombineeritud kaubamärgi tervikmuljes domineerib ainult üks selle osadest sellisel viisil, et kaubamärgi teised koostisosad tunduvad olevat ebaolulised nende kaupade või teenuste kohta asjaomasele avalikkusele meelde jäävas muljes.

(vt punktid 32 ja 33)

2.      Keskmise tarbija jaoks ei teki segiajamise tõenäosust musta-valgekirju lehma nahka kujutava kujutismärgi puhul, mille registreerimist on taotletud Nizza kokkuleppe klassi 29 kuuluvate kaupade „piim, piimajoogid, piimatooted, koor ja jogurt” jaoks, ja varasema kombineeritud kaubamärgi vahel, mille üheks osaks on musta-valgekirju lehmanaha muster ja mis koosneb mitmest kujutis- ja sõnalisest osast, mille hulgas on sõnaline osa „inex”, mis on registreeritud Beneluxi riikides nimetatud kokkuleppe samasse klassi kuuluvate kaupade „piim ja piimatooted” jaoks.

Varasema kaubamärgi tervikmuljes domineeriva sõnalise osa „inex” tõttu ei ole võimalik järeldada, et varasema kaubamärgi lehmanaha muster võiks domineerida sellest kaubamärgist avalikkusele jäävas üldmuljes. Seega, kuigi lehmanaha muster on varasema kaubamärgi jäetavas visuaalses ja kontseptuaalses muljes domineeriv, ei võimalda esiteks vaidlusaluste tähiste vahel olevad olulised visuaalsed erinevused ning teiseks see, et käesoleval juhul on lehmanaha mustri eristusvõime nõrk, teha järeldust, et vaidlusaluseid kaubamärke võib omavahel segi ajada.

(vt punktid 41, 47)