Kohtuasi T‑402/06
Hispaania Kuningriik
versus
Euroopa Komisjon
Ühtekuuluvusfond – Määrus (EÜ) nr 1164/94 – Kataloonia (Hispaania) territooriumil ellu viidud keskkonnaalased infrastruktuuri projektid – Rahalise abi osaline tühistamine – Teenuste ja ehitustööde riigihankelepingud – Lepingu sõlmimise kriteeriumid – Majanduslikult soodsaim pakkumus – Võrdne kohtlemine – Läbipaistvus – Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus – Kulutuste abikõlblikkus – Finantskorrektsioonide kindlaksmääramine – Määruse nr 1164/94 II lisa artikli H lõige 2 – Proportsionaalsus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 16. september 2013
1. Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetlused – Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte – Läbipaistvuskohustus – Ulatus
(Nõukogu direktiiv 92/50, artikli 3 lõige 2, artikli 27 lõige 4 ja artikkel 37 ning nõukogu direktiiv 93/37, artikli 22 lõige 4, artikli 30 lõike 4 neljas lõik ja artikli 31 lõige 1)
2. Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetlused – Hankelepingute sõlmimine – Majanduslikult soodsaim pakkumus – Lepingu sõlmimise kriteeriumid – Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte järgimine – Hankija poolt lepingu sõlmimise niisuguse kriteeriumi hilisem määratlemine, millest oli eelnevalt pakkujaid teavitatud – Tingimused – Keskmise hinna meetodi kohaldamine – Lubamatus
(Nõukogu direktiiv 92/50, artikli 36 lõige 2 ja nõukogu direktiiv 93/37, artikli 30 lõige 2)
3. Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetlused – Hankelepingute sõlmimine – Majanduslikult soodsaim pakkumus – Mõiste
(Nõukogu direktiiv 92/50, artikli 36 lõike 1 punkt a ja nõukogu direktiiv 93/37, artikli 30 lõike 1 punkt b)
4. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde riigihankemenetlused – Direktiiv 93/37 – Hankelepingute sõlmimine – Ebatavaliselt madala hinnaga pakkumused – Automaatne välistamine – Lubamatus – Kohustus kohaldada võistleva kontrolli menetlust
(Nõukogu direktiiv 93/37, artikli 30 lõige 4)
5. Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetlused – Hankelepingute sõlmimine – Lepingu sõlmimise kriteeriumidena võetakse arvesse kandidaatide kvalitatiivse valiku kriteeriume – Lubamatus
(Nõukogu direktiiv 92/50, artiklid 31 ja 32, artikli 36 lõige 1, ja nõukogu direktiiv 93/37, artiklid 26, 27 ja artikli 30 lõige 1)
6. Euroopa Kohus – Otsused – Õigusnormide tõlgendamine – Õigusnormi kohaldamine õigussuhetele, mis tekkisid ja loodi enne kohtuotsuse kuulutamist
7. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Rahastamine liidu poolt – Rahalise abi andmise vähendamine rikkumiste tõttu – Proportsionaalsuse ja kooskõla põhimõtte järgimine – Vähendamise summa arvutamine – Liidu õigusnormide rikkumise teel saadud säästu arvesse võtmine – Lubamatus
(EÜ artikkel 5; nõukogu määrus nr 1164/94, artikli 8 lõige 1 ja II lisa artikli H lõige 2; komisjoni määrus nr 1386/2002, artikli 17 lõiked 1 ja 2)
8. Institutsioonide aktid – Üldise ulatusega administratiivsed käitumisreeglid – Välise mõjuga akt – Oma kaalutlusõiguse piiramine akti andnud institutsiooni poolt – Kohustus järgida võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse kaitse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning liidu õiguse kõrgemalseisvaid norme
9. Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihankemenetlused – Direktiiv 92/50 – Hankijad – Avalik-õiguslik isik – Mõiste – Funktsionaalne tõlgendamine
(Nõukogu direktiiv 92/50, artikli 1 punkt b)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 65–67)
2. Hankijad peavad järgima läbipaistvuskohustust, mille eesmärk on tagada ennekõike see, et puuduks oht, et hankija eelistab soosikuid või tegutseb omavoliliselt. Eelkõige siis, kui lepingu sõlmimine sõltub direktiivi 93/37, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise kord, artikli 30 lõike 2 või direktiivi 92/50, millega kooskõlastatakse riiklike teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord, artikli 36 lõike 2 tähenduses majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemisest, tuleb hankijal hankedokumentides määratleda ja täpsustada kohaldatavad lepingu sõlmimise kriteeriumid. Nende sätete eesmärk on nimelt pakkumuste hindamise etapis lepingu sõlmimiseks tagada võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse järgimine.
Lisaks, kuigi kohtupraktikas ei ole täielikult ja absoluutselt keelatud hankijal pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist üksikasjalikumalt määratleda lepingu sõlmimise kriteerium, millest oli eelnevalt pakkujaid teavitatud, on samuti tõsi, et selle hilisem kindlaksmääramine on võimalik vaid juhul, kui rangelt järgitakse kolme kumulatiivset tingimust. Esiteks ei või selle kriteeriumi hilisemal kindlaksmääramisel muuta lepingu sõlmimise kriteeriume, mis on määratletud hankedokumentides või hanketeates; teiseks ei või see kriteerium sisaldada asjaolusid, mis oleksid juhul, kui need oleks pakkumuste ettevalmistamise ajal teada, võinud mõjutada seda ettevalmistamist, ning kolmandaks ei või seda kindlaks määrata asjaolude alusel, mis võivad mõnda pakkujat diskrimineerivalt mõjutada.
Keskmise hinna meetodi kohaldamisel on vajalik hiljem kindlaks määrata olulise või isegi otsustava tähtsusega element lepingute sõlmimise otsuse jaoks, nimelt keskmine hind, millega tuleb võrrelda kõiki pakkumusi pärast seda, kui hankija on pakkumused kätte saanud. Seega, kuna pakkujad ei olnud oma pakkumuste esitamise etapis teadlikud kõnealusest keskmisest hinnast, olid pakkujad ilma jäetud elemendist, mis oleks juhul, kui nad oleksid seda eelnevalt teadnud, iseäranis mõjutanud pakkumuste ettevalmistamist eespool toodud teise tingimuse tähenduses.
(vt punktid 71–73)
3. Kuigi direktiivi 92/50, millega kooskõlastatakse riiklike teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord, artikli 36 lõike 1 punktis a ja analoogselt direktiivi 93/37, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise kord, artikli 30 lõike 1 punktis b jäetakse hankijale õigus valida hankelepingu sõlmimise kriteeriumid, saab see valik olla seotud üksnes nende kriteeriumidega, mille alusel määratletakse majanduslikult soodsaim pakkumus. Majanduslikult soodsaimat pakkumust võib määratleda aga nii, et see on parima kvaliteedi ja hinna suhtega pakkumus, võttes arvesse lepingu esemega põhjendatud kriteeriume. Järelikult kuna hankijad otsustasid sõlmida leping majanduslikult soodsaima pakkumuse teinuga, pidid nad hindama pakkumusi, selleks et tuvastada, milline pakkumus on parima kvaliteedi ja hinna suhtega
Kuigi majanduslikult soodsaim pakkumus ei ole alati see, millel on madalaim hind, tuleb tõdeda, et juhtudel, kui pakkumused on kõigi muude asjakohaste, sealhulgas tehniliste tingimuste osas võrdväärsed, tuleb kindlasti madalama hinnaga pakkumus majanduslikust seisukohast lugeda soodsamaks kui kõrgema hinnaga pakkumus.
(vt punktid 76 ja 77)
4. Direktiivi 93/37, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise kord, artikli 30 lõikes 4 eeldatakse, et tingimata kohaldatakse niisuguste pakkumuste võistleva kontrolli menetlust, mida hankija loeb ebaharilikult madalaks, pannes viimasele kohustuse pärast kõigi pakkumuste läbivaatamist ja enne hankelepingu sõlmimise otsustamist nõuda kõigepealt kirjalikult täpsustavaid andmeid oletatava kõrvalekaldega pakkumuse asjaolude kohta, mis konkreetselt olid aluseks tema kahtlustele, ning seejärel hinnata kõnealust pakkumust lähtudes põhjendustest, mille asjaomane pakkuja esitas vastusena sellele nõudele. Nimelt on oluline, et igal pakkujal, kelle puhul tekib kahtlus, et ta on esitanud ebatavaliselt madala hinnaga pakkumuse, oleks õigus tõhusalt teatavaks teha oma seisukoht selles küsimuses ja talle oleks antud võimalus esitada oma pakkumuse erinevate koostisosade kohta kõik tõendid ajal – mis on kindlasti pärast kõigi ümbrikute avamist –, mil talle on saanud teatavaks mitte ainult kõnealuse hanke kõrvalekalde määr ja asjaolu, et tema pakkumus on osutunud ebatavaliselt madalaks, vaid ka need konkreetsed asjaolud, mis hankijal küsimusi tekitasid.
See tõlgendus on ainus, mis on kooskõlas nii direktiivi 93/37 artikli 30 lõike 4 sõnastuse kui eesmärgiga. Nii tuleneb ühelt poolt selle sätte, mis on kehtestatud kohustuslikuna, sõnastusest endast, et hankija peab esiteks tuvastama oletatavad pakkumused, teiseks võimaldama asjaomastel ettevõtjatel tõendada nende tõsidust, paludes neilt täpsustusi, mida ta peab otstarbekaks, kolmandaks hindama huvitatud isikute esitatud selgituste asjakohasust ning neljandaks tegema otsuse nimetatud pakkumuste vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta. Seega on võimalik asuda seisukohale, et järgitud on nõudeid, mis on omased ebaharilikult madalate pakkumuste kontrolli menetluse võistlevusele direktiivi 93/37 artikli 30 lõike 4 tähenduses, üksnes siis, kui kõik kirjeldatud etapid on üksteise järel läbitud. Teiselt poolt kujutab hankija ja pakkuja vaheline tõeline võistlev vaidlus, mis toimub sobival ajal pakkumuste hindamise menetluses, endast direktiivi põhimõttelise tähtsusega nõuet, et vältida hankija meelevaldsust ning tagada ettevõtjate vahel eluterve konkurents.
(vt punktid 90 ja 91)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 100–103)
6. Tõlgendus, mille Euroopa Kohus annab liidu õiguse sättele, piirdub selle sätte tähenduse ja ulatuse selgitamise ning täpsustamisega, nagu seda oleks tulnud mõista ja kohaldada alates selle jõustumisest. Sellest järeldub, et nõnda tõlgendatud õigusnormi saab ja peab kohaldama isegi õigussuhetele, mis tekkisid ja loodi enne kõnealust kohtuotsust, ja vaid erandjuhtudel võib Euroopa Kohus liidu õiguskorrale omast õiguskindluse üldpõhimõtet kohaldades piirata võimalust, kus kõik huvitatud isikud saavad toetuda mõnele tema tõlgendatud õigusnormile, et vaidlustada heauskselt loodud õigussuhted.
(vt punkt 104)
7. Proportsionaalsuse põhimõtte puhul võib kohustuste rikkumise eest, mille täitmine on liidu süsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast olulise tähtsusega, karistada sellise liidu õiguses ette nähtud õiguse kaotamisega, nagu seda on õigus saada rahalist abi. Finantskorrektsioonide arvutamisel ei ole aga võimalik arvesse võtta niisugust väidetavat säästu, mis on saadud liidu riigihanke alaseid asjakohaseid norme rikkudes. Liikmesriik, kelle ametivõimud on ellu viinud õigusvastase riigihankesüsteemi, ei saa aga enda kaitseks tugineda niisugusele õigusvastasele tegevusele.
Selles osas on finantskorrektsioonide eesmärk taastada olukord, kus kõik Ühtekuuluvusfondist kaasfinantseerimise taotluse esemeks olevad kulutused oleksid kooskõlas selles valdkonnas kohaldamisele kuuluvate siseriiklike ja liidu õigusnormidega. Projektide kooskõla põhimõtte kohaselt, nagu see on sätestatud määruse nr 1164/94, millega asutatakse ühtekuuluvusfond, artikli 8 lõikes 1, võib liidu eelarvest rahastada üksnes kulutusi, mis on tehtud kooskõlas asjakohaste õigusnormidega. Seetõttu, kuna komisjon on avastanud liikmesriigi poolt maksete teostamisel liidu õigusnormide rikkumise, siis peab ta tegema parandused liikmesriigi esitatud arvestusdokumentidesse.
(vt punktid 119, 124 ja 125)
8. Välist mõju omavaid administratiivseid käitumisreegleid vastu võttes ja nende avaldamisel teada andes, et ta kohaldab neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele, piirab asjaomane institutsioon oma kaalutlusõigust ja ei saa neist normidest kõrvale kalduda ilma, et teda karistataks olenevalt olukorrast selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine, õiguskindlus või õiguspärase ootuse kaitse. Seega ei saa välistada, et teatud tingimustel ja nende sisust olenevalt võivad sellised üldise ulatusega käitumisnormid omada õiguslikke tagajärgi ja et administratsioon ei või nendest üksikjuhtumi puhul kõrvale kalduda, esitamata põhjendusi, mis oleksid kooskõlas selliste õiguse üldpõhimõtetega nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse, tingimusel et see lähenemine ei ole vastuolus muude liidu õiguse kõrgemalseisvate normidega.
(vt punkt 130)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 155)