Kohtuasi T-401/06

Brosmann Footwear (HK) Ltd jt

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Dumping – Hiinast ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite import – Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja seisund – Individuaalne kohtlemine – Väljavõtteline uuring – Ühenduse tootmisharu toetus kaebusele – Asjaomase toote määratlemine – Võrdne kohtlemine – Kahju – Õiguspärane ootus – Põhjendamiskohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Väljavõtteline uuring

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 9 lõige 6 ja artikli 17 lõiked 1, 2 ja 3)

2.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Määruse nr 384/96 artikli 2 lõike 7 punktis b toodud mitteturumajanduslikest riikidest pärinev import – Väljavõtteline uuring

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 2 lõike 7 punkt b ja artikli 9, lõige 6 ning artikli 17 lõiked 1 ja 3)

3.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimine – Uurimise algatamine ühenduse tootmisharu poolt või nimel esitatud kaebusega – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 4 lõige 1, artikli 5 lõiked 1, 2 ja 4 ning artikli 18 lõige 1)

4.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimine – Asjaomase toote määratlemine – Tegurid, mida võib arvesse võtta

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 1 lõiked 4, 2 ja 3)

5.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Väljavõtteline uuring

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 17 lõige 1)

6.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimine – Sellise äriühingu koostöö, kes on riigi tasandil pettusi toime pannud

(Nõukogu määrus nr 384/96)

7.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Dumpinguvastaseid tollimakse kehtestavad määrused

(EÜ artikkel 253)

8.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Vaatlusalune ajavahemik

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 3 lõige 2)

9.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Võrdlushinna arvutamisel aluseks võetud kasumimarginaal

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikkel 3)

1.      Dumpinguvastase algmääruse nr 384 artikli 17 lõigete 1 ja 3 kohaselt on väljavõttelise uuringu kasutamine, mis võimaldab tegeleda suure hulga kaebuste esitajate, eksportijate, importijate, tooteliikide või tehingutega, uurimise piiritlemine. Seda hinnangut kinnitab selle algmääruse artikli 9 lõige 6, mille kohaselt uurimisse ei hõlmata valimisse kaasamata tootjaid.

Algmäärus näeb siiski ette, et sellise piiritlemise kasutamisel peavad ühenduse institutsioonid täitma kaks nõuet. Esiteks peab koostatud valim olema selle algmääruse artikli 17 lõigete 1 ja 2 tähenduses tüüpiline. Seejärel näeb sama määruse artikli 9 lõige 6 ette, et valimisse kaasamata tootjatele kehtestatud dumpingumarginaal ei tohi ületada valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmist dumpingumarginaali.

(vt punktid 72 ja 73)

2.      Juhul kui kasutatakse dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut, saavad valimisse kaasamata tootjad taotleda individuaalse dumpingumarginaali arvutamist – mis omakorda eeldab selle algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b hõlmatud riikide puhul Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja seisundi või individuaalse kohtlemise taotluse rahuldamist – üksnes selle määruse artikli 17 lõike 3 põhjal. Siiski annab viimati mainitud säte komisjonile kaalutlusõiguse otsustada, kas selliste taotluste arvu silmas pidades on nende kontrollimine põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

Sellest tuleneb, et dumpinguvastane algmäärus ei anna valimisse kaasamata ettevõtjatele tingimusteta õigust individuaalse dumpingumarginaali arvutamisele. Sellise taotluse rahuldamine sõltub nimelt komisjoni otsusest viidatud algmääruse artikli 17 lõike 3 kohaldamise kohta. Lisaks, kuna sama määruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt on sellise seisundi või kohtlemise võimaldamise eesmärk üksnes kindlaks määrata normaalväärtuse arvutusmeetod, et arvutada individuaalseid dumpingumarginaale, siis ei ole komisjonil kohustust kontrollida valimisse kaasamata ettevõtjate taotlusi, kui ta on järeldanud algmääruse artikli 17 lõike 3 kohaldamise raames, et selliste marginaalide arvutamine on põhjendamatult koormav ja takistab uurimise õigeaegset lõpetamist.

Nende eeskirjade kohaldamine ei riku valimisse kaasatud ja kaasamata äriühingute võrdse kohtlemise põhimõtet, sest need kaks kategooriat on erinevates olukordades, kuna esimeste puhul peab komisjon tingimata arvutama individuaalse dumpingumarginaali, mis omakorda eeldab sellise seisundi või kohtlemise taotluse kontrollimist ja rahuldamist, samas ei ole komisjonil kohustust teiste puhul individuaalset dumpingumarginaali kindlaks määrata.

Lisaks ei kohusta valimisse kaasamata äriühingute võrdse kohtlemise põhimõte komisjoni otsustama kõigi talle esitatud taotluste üle, nii et valimisse kaasamata tootjatele või eksportijatele, kellele võimaldatakse selline seisund või kohtlemine, võidakse kohaldada nende valimisse kaasatud äriühingute keskmist dumpingumarginaali, kellele võimaldati selline seisund või kohtlemine.

Nimelt kui taotluste arv on nii suur, et nende kontrollimine takistaks ühenduse institutsioonidel uurimist õigeaegselt lõpetada, ei pea nad vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 otsustama kõigi nende taotluste üle, ja seda isegi pelgalt selleks, et eristada valimisse kaasamata äriühingute hulgast need, kellele tuleks ja kellele mitte võimaldada selline seisund või kohtlemine, et neile omakorda kohaldada valimisse kaasatud selliste äriühingute keskmist dumpingumarginaali, kellele võimaldati selline seisund või kohtlemine, ilma sellegipoolest individuaalset dumpingumarginaali arvutamata.

(vt punktid 76–78, 81–83)

3.      Dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artikli 5 lõigetest 1 ja 4 ilmneb, et välja arvatud sama artikli lõike 6 kohaldamise korral on dumpinguvastane uurimine algatatud nõuetekohaselt, kui kaebus on esitatud ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel. Kaebust peetakse ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel esitatuks, kui seda toetavad need ühenduse tootjad, kelle toodang moodustab ühtekokku enam kui 50% samasuguse toote kogutoodangust, mida toodab kaebusele kas toetust või vastuseisu väljendav osa ühenduse tootmisharust. Lisaks peab kaebust sõnaselgelt toetavate tootjate arvele langema vähemalt 25% ühenduse tootmisharu samasuguse toote kogutoodangust.

Mis puudutab mõistet „toetus”, siis algmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama tõendusmaterjali dumpingu, kahju ning nendevahelise põhjusliku seose kohta. Kaebus peab sisaldama selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet selle kohta.

Ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel esitatud kaebuse toetamine tähendab seega kaebuse esitaja(te)le ja neile, kelle nimel see kaebus on esitatud, et esiteks esitavad nad komisjoni nõutud teabe kontrollimaks, et tingimused dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks on täidetud, ja teiseks, et nõustutakse kõikvõimalike kontrollidega, mida komisjon võib läbi viia, et kontrollida, kas esitatud teave vastab tegelikkusele.

Seega, kui ühenduse tootja teatab, et ta ei nõustu tema poolt või tema nimel esitatud kaebuse toetuseks esitatud andmete kontrollimisega, tuleb teda esiteks lugeda tootjaks, kes keeldub algmääruse artikli 18 lõike 1 tähenduses koostööd tegemast, ja teiseks tuleb ta välja jätta nende tootjate grupist, kes väljendavad toetust kaebusele algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(vt punktid 103–106)

4.      Asjaomase toote määratlemine dumpinguvastases uurimises peab aitama välja töötada niisuguste toodete nimekirja, millele olenevalt olukorrast määratakse dumpinguvastased tollimaksud. Selle tarvis võivad institutsioonid arvesse võtta erinevaid tegureid, näiteks füüsilised, tehnilised ja keemilised omadused, kasutus, asendatavus, tarbijapoolne taju, turustuskanalid, tootmisprotsess, tootmiskulud, kvaliteet jne. Seega peab väide, et kindel toode tuleb asjaomase toote määratluse alt välja jätta, tuginema argumentidele, millega tõendatakse, et institutsioonid on andnud eksliku hinnangu teguritele, mis nende arvates on asjakohased, või et teiste asjakohasemate tegurite arvessevõtmine oleks viinud selle toote asjaomase toote määratlusest väljajätmiseni.

(vt punktid 131 ja 132)

5.      Dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artikli 17 lõike 1 kohaselt seisneb väljavõtteline uuring selles, et uurimine piirdub mõistliku hulga isikute, toodete või tehingutega, kasutades statistiliselt õigeid valimeid, või suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. See säte annab komisjonile õiguse valida äriühingute hulgast, kes vabatahtlikult soovisid valimis osaleda ja esitasid selle tarvis vajalikku teavet, need, kes valimisse kaasatakse. Arvestades seega nimetatud sättega komisjonile antud kaalutlusõigust, peab ühenduste kohtu kontroll komisjoni valiku üle piirduma kontrolliga menetlusnormide järgimise, vaidlustatud valiku tegemiseks valitud faktiliste asjaolude sisulise õigsuse, nende faktiliste asjaolude hindamisel ilmse hindamisvea puudumise või võimu kuritarvitamise puudumise üle.

(vt punktid 146 ja 147)

6.      Ettevõtja poolt riigi tasandil toime pandud pettused ei tähenda tingimata, et see ettevõtja ei teinud ühenduse institutsioonide dumpinguvastases uurimises koostööd ja et ta esitas sellega seoses ebaõigeid andmeid. Isegi kui ettevõtja pani riigi tasandil toime pettusi, ei võimalda see iseenesest järeldada, et tema poolt dumpinguvastases menetluses esitatud andmed ei ole usaldusväärsed, kui neil andmetel puudub igasugune seos nimetatud pettustega.

(vt punkt 168)

7.      Kui dumpinguvastaseid tollimakse kehtestavad määrused on osa tervikmeetmete süsteemsest raamistikust, siis ei pea nende määruste põhjendustes täpsustama kõiki nende esemeks olevaid erinevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mida on vahel suur hulk ja mis on keerulised. Sellega seoses piisab, kui ühenduse institutsioonide argumentatsioon määrustes ilmneb selgelt ja ühemõtteliselt. Lisaks ei ole institutsioonidel kohustust võtta seisukohta kõigi huvitatud isikute poolt neile esitatud argumentide kohta, vaid piisab, kui nad esitavad otsuse ülesehituse seisukohast keskse tähtsusega asjaolud ja õiguslikud kaalutlused.

(vt punktid 180 ja 181)

8.      Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei kujuta endast sanktsiooni varasema käitumise eest, vaid kaitsemeedet dumpingust tuleneva ebaõiglase konkurentsi vastu. Seega on vajalik, et uurimismenetlus viiakse läbi nii värske info põhjal kui võimalik, määramaks dumpinguvastased tollimaksud, mis oleksid kohased kaitsmaks ühenduse vastavat tootmisharu dumpingu eest.

Kui ühenduse institutsioonid järeldavad, et kuni selle ajani koguselistele piirangutele allutatud toote import kasvab pärast nende piirangute kaotamist, võivad nad seda kasvu arvesse võtta, et hinnata ühenduse tootmisharule tekkinud kahju.

(vt punktid 198 ja 199)

9.      Ühenduse institutsioonidel ei ole kohustust tugineda üksnes asjaomast toodet käsitlevatele andmetele, et hinnata, millist kasumimarginaali oleks ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu puudumisel saanud. Vastupidi, nad võivad tugineda asjaomase tootega suures plaanis sarnastele naabertoodetele. Isegi kui need tooted ei kuulu asjaomase toote määratlusse, võib ühenduse tootmisharul nende toodete müügist saadud kasumimarginaali lugeda sobivaks näitajaks sellest kasumimarginaalist, mida ühenduse tootjad oleksid saanud asjaomase toote müügist dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(vt punkt 208)