Language of document : ECLI:EU:T:2004:226

Kohtuasi T-270/02

MLP Finanzdienstleistungen AG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Sõna „bestpartner” – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Kirjeldav kaubamärk

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Ühenduse kohtusse esitatud hagi – Hagiavaldus – Vorminõuded – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Üldine viide teistele dokumentidele – Vastuvõetamatus

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõige 1, artikli 130 lõige 1 ja artikli 132 lõige 1)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Sõna „bestpartner”

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

1.      Kuigi Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 alusel, mida kodukorra artikli 130 lõike 1 ja artikli 132 lõike 1 alusel kohaldatakse intellektuaalse omandi asjadele, võib hagiavaldus tugineda lisatud dokumentide konkreetsetele lõikudele ning seda võib neile viidates täiendada, ei saa üldine viide teistele dokumentidele asendada õigusliku argumentatsiooni olulisi elemente, mis ülalnimetatud sätete kohaselt peavad hagiavalduses endas sisalduma. Seega on hagiavaldus vastuvõetamatu osas, milles see viitab Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitatud seisukohtadele, kuna selles sisalduv üldine viide ei ole seotud hagiavalduses esitatud väitega.

(vt punkt 16)

2.      Ühenduse ingliskeelse avalikkuse osas puudub tähisel „bestpartner”, mille registreerimist taotletakse Nizza kokkuleppe klassidesse 36, 38 ja 42 kuuluvatele kindlustus- ja finantsteenustele ning Interneti teel andmete töötlemise teenustele, vajalik minimaalne eristusvõime määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses. Sõnad „best” ja „partner” on tegelikult üldnimetused, mis viitavad ettevõtte poolt klientidele teenuste osutamise kvaliteedile, ning pannes need kaks sõna ilma väiksemagi graafilise või semantilise muudatuseta kokku, ei anta sellele tähisele mitte mingisugust lisatunnust, mille abil võiks tähis tervikuna teha asjaomase avalikkuse silmis võimalikuks taotleja teenuste eristamise teiste ettevõte omadest.

(vt punktid 24 ja 26–27)