ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)
12. november 2014(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi LOVOL taotlus – Varasem ühenduse sõna- ja kujutismärk ning varasemad siseriiklikud kujutismärgid VOLVO – Suhteline keeldumispõhjus – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 5
Kohtuasjas T‑524/11,
Volvo Trademark Holding AB, asukoht Göteborg (Rootsi), esindaja: advokaat M. Treis,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: P. Geroulakos,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus
Hebei Aulion Heavy Industries Co., Ltd, asukoht Zhangjiakou (Hiina), esindaja: advokaat A. Alejos Cutuli,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 19. juuli 2011. aasta otsuse (asi R 1870/2010‑1) peale, mis käsitleb Volvo Trademark Holding AB ja Hebei Aulion Heavy Industries Co., Ltd vahelist vastulausemenetlust,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja esimees G. Berardis, kohtunikud O. Czúcz (ettekandja) ja A. Popescu,
kohtusekretär: ametnik J. Weychert,
arvestades 30. septembril 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 31. jaanuaril 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 20. jaanuaril 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 29. mail 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud repliiki,
arvestades 10. augustil 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja vasturepliiki,
arvestades 27. märtsi 2014. aasta kohtumäärust, millega liideti kohtuasjad T‑524/11 ja T‑525/11 suulise menetluse huvides,
arvestades 2. aprillil 2014 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Menetlusse astuja Hebei Aulion Heavy Industries Co., Ltd. esitas 20. aprillil 2006 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbivaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 7 ja 12 ning vastavad kummagi klassi osas järgmisele kirjeldusele:
– klass 7: „korjemasinad; põllutöömasinad, teerullid; ekskavaatorid; laadurid; buldooserid; betoonisegumasinad; kraanad; rehepeksumasinad; riisikoristusmasinad”;
– klass 12: „autod; põllumajanduses kasutatavad transpordivahendid; mootorrattad; kraanavagunid; külgkorviga mootorrattad; jalgrattad; elektrisõidukid; maismaasõidukite mootorid; laadurautod, tõstukautod; betoonisegumasinad; traktorid”.
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 25. septembri 2006. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 39/2006.
5 Hageja VOLVO Trademark Holding AB esitas 21. detsembril 2006 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade jaoks.
6 Vastulause tugines järgmistele varasematele kaubamärkidele:
– 20. juunil 2005 numbri 2361087 all registreeritud ühenduse sõnamärk VOLVO, mis tähistab klassidesse 1–9, 11, 12, 14, 16–18, 20–22, 24–28 ja 33–42 kuuluvaid kaupu ja teenuseid;
– alljärgnevalt ära toodud ühenduse kujutismärgi taotlus, mis on esitatud 30. augustil 2001 ja mis hõlmab klassidesse 1–4, 6, 7, 9, 11, 12, 14, 16, 18, 25, 28, 35–39 ja 41 kuuluvaid kaupu ja teenuseid:
– Ühendkuningriigis numbri 747361 all registreeritud alljärgnevalt ära toodud siseriiklik kujutismärk, mis tähistab klassi 12 kuuluvaid kaupu:
– Ühendkuningriigis numbri 1408143 all registreeritud alljärgnevalt ära toodud siseriiklik kujutismärk, mis tähistab klassi 7 kuuluvaid kaupu:
7 Vastulause toetuseks esitati määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b ja artikli 8 lõikes 5 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5) toodud põhjendused.
8 Vastulausete osakond lükkas 3. septembri 2010. aasta otsusega vastulause tervikuna tagasi, põhjendusel et vastandatud kaubamärgid ei ole määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 5 seisukohast piisavalt sarnased.
9 Hageja esitas 27. septembril 2010 ühtlustamisametile määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
10 Esimese apellatsioonikoja 19. juuli 2011. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti vastulausete osakonna otsus muutmata ja hageja kaebus rahuldamata. Apellatsioonikoda asus seisukohale, et asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse tase on eriti kõrge, eelkõige asjassepuutuvate kaupade hinna ja väga tehnilise laadi tõttu. Lisaks leidis ta, et vastandatud tähised on erinevad. Seega ei saa esineda tähiste segiajamise tõenäosust määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses. Lisaks, tunnistades küll, et sarnasuse minimaalne tase võib selle määruse artikli 8 lõike 5 kohaldamisel olla madalam, leidis apellatsioonikoda siiski, et kuna tähised on erinevad, ei ole sarnasuse tingimus täidetud.
Poolte nõuded
11 Hagiavalduses palub hageja Üldkohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetavaks;
– tühistada vaidlustatud otsus;
– lükata kaubamärgi LOVOL registreerimise taotlus tagasi;
– mõista käesoleva menetluse kulud ja ühtlustamisameti menetluse kulud välja menetlusse astujalt.
12 Kohtuistungil loobus hageja oma kolmandast nõudest.
13 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
14 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta vaidlustatud otsus muutmata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
15 Hageja põhjendab oma hagi üheainsa väitega, mis puudutab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 rikkumist.
16 Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 5 on sätestatud:
„Lõike 2 tähenduses ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, kui varasema ühenduse kaubamärgi olemasolul on see omandanud [Euroopa Liidus] maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolul on see omandanud maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.”
17 Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 5 nimetatud rikkumised on nende esinemise korral varasema ja hilisema kaubamärgi teatud sarnasuse tagajärg, mille tõttu asjaomane avalikkus seostab neid kaubamärke, see tähendab loob nende vahel seose, olgugi et ta ei aja neid omavahel segi (kohtuotsus, 12.3.2009, Antartica vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑320/07 P, EU:C:2009:146, punkt 43; kohtuotsus, 14.12.2012, Bimbo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Grupo Bimbo (GRUPO BIMBO), T‑357/11, EU:T:2012:696, punkt 29; vt samuti analoogia alusel kohtuotsus, 27.11.2008, Intel Corporation, C‑252/07, EKL, EU:C:2008:655, punkt 30).
18 Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamine sõltub kolmest tingimusest, millest esimene on vastandatud kaubamärkide identsus või sarnasus, teine vastulause toetuseks viidatud varasema kaubamärgi maine ja kolmas tõenäosus, et taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tooks kaasa varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise või kahjustamise. Kuna need kolm tingimust on kumulatiivsed, ei ole kõnealune säte kohaldatav, kui kas või üks neist ei ole täidetud (kohtuotsus, 27.9.2011, El Jirari Bouzekri vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Nike International (NC NICKOL), T‑207/09, EU:T:2011:537, punkt 29; vt selle kohta samuti kohtuotsused, 25.5.2005, Spa Monopole vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Spa-Finders Travel Arrangements (SPA-FINDERS), T‑67/04, EKL, EU:T:2005:179, punkt 30, ja 27.11.2007, Gateway vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Fujitsu Siemens Computers (ACTIVY Media Gateway), T‑434/05, EU:T:2007:359, punkt 57).
19 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda, et asjakohane territoorium on kogu liit ja et asjaomane avalikkus koosneb korraga nii laiast avalikkusest kui ka eriteadmistega sihtrühmast, keda huvitavad professionaalseks kasutamiseks mõeldud masinad ja sõidukid. Kaupade laadi ja hinna tõttu on avalikkuse tähelepanelikkuse tase kaupade valimisel kõrge. Hageja ei ole neid järeldusi vaidlustanud.
20 Hageja vaidleb siiski vastu apellatsioonikoja seisukohale, et kaubamärgi LOVOL registreerimise taotlust ei saanud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 alusel tagasi lükata, kuna vastandatud tähised on erinevad ja seega puudus üks kumulatiivsetest tingimustest selle artikli kohaldamiseks.
Tähiste sarnasus
21 Vastavalt kohtupraktikale on asjassepuutuvate kaubamärkide sarnasuse hindamisel arvessevõetavad kriteeriumid samad juhul, kui taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldutakse määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel segiajamise tõenäosuse tõttu ja kui määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 alusel keeldutakse registreerimisest varasema kaubamärgi maine kahjustamise tõttu (eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus NC NICKOL, EU:T:2011:537, punkt 31). Mõlemal juhul, kui on võimalik keelduda taotletava kaubamärgi registreerimisest, eeldab tähiste sarnasuse tingimus nimelt, et esineb visuaalne, foneetiline või kontseptuaalne sarnasus, mistõttu asjaomase avalikkuse silmis on asjassepuutuvad kaubamärgid ühest või mitmest olulisest aspektist vähemalt osaliselt võrdväärsed (eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus ACTIVY Media Gateway, EU:T:2007:359, punkt 35, ja eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus NC NICKOL, EU:T:2011:537, punkt 31; vt samuti analoogia alusel kohtuotsus 23.10.2003, Adidas-Salomon ja Adidas Benelux, C‑408/01, EKL, EU:C:2003:582, punktid 28 ja 30 ning seal viidatud kohtupraktika).
22 Asjaomaste kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse hindamine peab põhinema neist jääval tervikmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (kohtuotsused, 11.11.1997, SABEL, C‑251/95, EKL, EU:C:1997:528, punkt 23; 9.7.2003, Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), T‑162/01, EKL, EU:T:2003:199, punkt 39, ja 24. 11.2005, Simonds Farsons Cisk vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Spa Monopole (KINJI by SPA), T‑3/04, EKL, EU:T:2005:418, punkt 38).
23 Seega, vastavalt eespool punktis 17 viidatud kohtupraktikale tuleb analüüsida, kas vastandatud kaubamärgid on piisavalt sarnased, et asjaomane avalikkus võiks neid kahte kaubamärki omavahel seostada, see tähendab nende vahel seose luua, olgugi et ta ei aja neid omavahel segi.
– Võrdluse visuaalne aspekt
24 Apellatsioonikoda võrdles vaidlustatud otsuses kõigepealt taotletavat kaubamärki sõnamärgiga VOLVO ja varasemates kujutismärkides sisalduva sõnalise osaga. Ta leidis, et vastandatud tähiste viiest tähest neli on samad, kuid need on siiski erinevas järjestuses. Lisaks erinevad tähised oma algustähtede poolest, millest üks on „v” ja teine „l” ning esimese silbi poolest, millest üks on „vol” ja teine „lo”. Peale selle on vähetõenäoline, et anagrammi moodustamiseks lahutab keskmine tarbija kaubamärkide silbid osadeks ja seostab seega „LOVOL”‑it „VOLVO”‑ga. Seejärel leidis apellatsioonikoda, et taotletavas kaubamärgis sisalduvad graafilised elemendid on mittemidagiütlevad ega kujuta endast eristavat osa, mis domineeriks või mõjutaks seda, kuidas tarbija tähiseid visuaalselt tajub. Lisaks on varasemate kaubamärkide sõnaline osa kirjutatud valgete tähtedega mustale taustale, samas kui vaidlustatud kaubamärk on esitatud musta värvi tähtedega. Seetõttu leidis apellatsioonikoda, et vastandatud tähised on visuaalselt erinevad.
25 Hageja piirdub oma argumentides kaubamärgi LOVOL sõnalise osa võrdlemisega sõnamärgiga VOLVO. Ta väidab, et mõlemad tähised sisaldavad viit tähte ja koosnevad tähtede „v”, „o” ja „l” sarnastest kombinatsioonidest. Kuna suurtähed „V” ja „L” on nurgelised, on nende geomeetriline struktuur sarnane. Kaubamärkides sisalduvad täishäälikud on samas järjestuses ehk „o” ja „o” ning kaashäälikud sarnases järjestuses ehk ühe puhul „v”, „l” ja „v” ja teise puhul „l”, „v” ja „l”. Lõpuks iseloomustavad neid kaubamärke silbid „vol” ja „vo” või nende vastupidine järjestus.
26 Esiteks tuleb rõhutada, et vastandatud tähiste algus on erinev, kuivõrd taotletav kaubamärk algab tähega „l”, samas kui kaubamärgi VOLVO esimene täht on „v”. Nähtuvalt kohtupraktikast pöörab tarbija tavaliselt rohkem tähelepanu sõna esimesele osale (vt analoogia alusel kohtuotsus, 17.3.2004, El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – González Cabello (MUNDICOR), T‑183/02 ja T‑184/02, EKL, EU:T:2004:79, punkt 81).
27 Mis puudutab teiseks hageja argumenti, et kaubamärgi LOVOL esimene silp on ümberpööratud „vol”, siis tuleb märkida, et hageja ei nimeta ühtegi liidu keelt, mille reeglid näevad ette kaubamärgi LOVOL poolitamise silpideks „lov” ja „ol”. Seevastu inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania, poola, hollandi ja ungari keele reeglite kohaselt tuleb sõna „LOVOL” poolitada silpideks „lo” ja „vol”. Isegi kui oletada, et mõnes liidu keeles oleks esimene silp „lov”, ei ole hageja esitanud tõendeid oma väite kohta, et keskmisel tarbijal on kalduvus jagada tähenduseta lühike sõna osadeks ja lugeda selle esimest silpi tagurpidi.
28 Lisaks ei saa hageja sellega seoses tulemuslikult viidata 11. juuni 2009. aasta kohtuotsusele Hedgefund Intelligence vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hedge Invest (InvestHedge) (T‑67/08, EU:T:2009:198) ja 25. juuni 2010. aasta kohtuotsusele MIP Metro vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – CBT Comunicación Multimedia (Metromeet) (T‑407/08, EKL, EU:T:2010:256).
29 Kohtuotsuses InvestHedge analüüsis Üldkohus sõnalisi osi „invest” ja „hedge” sisaldavate kujutismärkide InvestHedge ja HEDGE INVEST sarnasust. Ta asus seisukohale, et kõnealused tähised koosnesid mõlemad kahest selgelt tuvastatavast identsest osast, kuna varasemas kaubamärgis olid need tühikuga eraldatud ja taotletavas kaubamärgis eristusid need suurtähtede „I” ja „H” kasutamise tõttu selgelt. Seetõttu oli võimalik kohe need poolitada kaheks eraldi osaks „invest” ja „hedge”, mis olid kaubamärkides identsed. Selles kontekstis leidis Üldkohus, et selle põhjal, et kaubamärgi osad on pelgalt vastupidises järjestuses, ei saa järeldada, et puudub visuaalne sarnasus (eespool punktis 28 viidatud kohtuotsus InvestHedge, EU:T:2009:198, punkt 35).
30 Samamoodi analüüsis Üldkohus kohtuotsuses Metromeet kaubamärkide meeting metro ja Metromeet visuaalset sarnasust. Ta leidis, et taotletav kaubamärk koosnes kahest osast ehk sõnadest „metro” ja „meet”, mis esinesid varasemas sõnamärgis vastupidises järjekorras, kusjuures sõna „meeting” võis sihtrühm kergesti mõista kui sõna „meet” gerundiivi. Kohus märkis, et selle põhjal, et kaubamärgi osad on pelgalt vastupidises järjestuses, ei saa järeldada, et puudub visuaalne sarnasus (eespool punktis 28 viidatud kohtuotsus Metromeet, EU:T:2010:256, punktid 37 ja 38).
31 Käesoleval juhul ei koosne vastupidi eespool punktis 28 viidatud kohtuotsuse InvestHedge (EU:T:2009:198) ja eespool punktis 28 viidatud kohtuotsuse Metromeet (EU:T:2010:256) aluseks olnud kohtuasjadele tähised VOLVO ja LOVOL siiski sõnadest, millel oleks konkreetne ja asjaomase avalikkuse jaoks mõistetav tähendus. Samuti ei anna miski taotletava kaubamärgi LOVOL tähtede järjestuses alust arvata, et keskmine tarbija poolitaks selle ja vaatleks kahte silpi eraldi. Pealegi, isegi kui oletada, et keskmine tarbija silbid sel viisil üksteisest eraldaks, ei võimalda miski asuda seisukohale, et vastupidi ladina tähestiku tavapärasele lugemisprotsessile loeks tarbija esimest kolme tähte „l”, „o” ja „v” vastupidises järjestuses ehk „vol”.
32 Sellest järeldub, et hageja argumendid, mis tuginevad eespool punktis 28 viidatud kohtuotsusele InvestHedge (EU:T:2009:198) ja eespool punktis 28 viidatud kohtuotsusele Metromeet (EU:T:2010:256), tuleb tagasi lükata ühelt poolt kõnealuste kohtuotsuste aluseks olnud juhtumite faktilise konteksti ja teiselt poolt käesoleva kohtuasja asjaolude oluliste erinevuste tõttu.
33 Kolmandaks tuleb rõhutada, et isegi nende kahe tähise kiire lugemise korral ei seosta keskmine tarbija neid omavahel, kuna vastandatud tähiste nii esimene kui ka viimane täht on erinevad ja lisaks sisaldab taotletav kaubamärk kahte „l”‑i, samas kui kaubamärk VOLVO sisaldab kahte „v”‑d.
34 Neljandaks sisaldavad vastandatud tähised tõepoolest tähtede „vol” kombinatsiooni. Sellegipoolest on varasemas sõnamärgis need kolm tähte alguses, samas kui taotletavas kaubamärgis asetsevad need lõpus.
35 Viiendaks ei saa hageja oma argumentides tulemuslikult tugineda suurtähtede „L” ja „V” väidetavale sarnasusele. Nimelt on eeldatav, et keskmine tarbija eristab instinktiivselt ladina tähestiku tähti ja tajub käesoleval juhul nende tähtede vahelisi erinevusi, arvestades ka seda, et vastandatud tähised on suhteliselt lühikesed.
36 Peale selle tuleb rõhutada, et varasemate kujutismärkide kujutisosad eristavad neid kaubamärke taotletavast kaubamärgist veelgi ja et igal juhul ole hageja esitanud ühtegi argumenti, mis puudutaks kaubamärkide kõnealuseid erinevusi visuaalse võrdlemise kontekstis.
37 Neid kaalutlusi silmas pidades ei piisa ainuüksi asjaolust, et vastandatud tähised sisaldavad tähti „v”, „l” ja „o” ning et mõlemas esineb tähekombinatsioon „vol”, selleks et ajaomane avalikkus võiks neid tähiseid visuaalse mulje alusel seostada. Seega ei ole tegemist visuaalse sarnasusega, mida saaks määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamisel arvesse võtta.
38 Seetõttu tuleb nõustuda apellatsioonikoja järeldusega, et kõnealused tähised on visuaalselt erinevad.
– Võrdluse foneetiline aspekt
39 Mis puudutab tähiste foneetilist võrdlemist, siis leidis apellatsioonikoda, et ainuüksi asjaolu, et vastandatud kaubamärkidel on sama arv silpe, ei ole eriti oluline. Seevastu vastandatud kaubamärkide kahe silbi erinevat „vokaalset kõla” arvestades on kaubamärgid foneetiliselt erinevad.
40 Hageja leiab, et kaubamärgid VOLVO ja LOVOL on foneetiliselt sarnased. Ta väidab, et vastandatud kaubamärkide häälduses kõlavad silbid „vol”, „vo” ja „lov”, mis on märkimisväärselt sarnased. Mõlemas tähises kordub täishäälik „o”, mis domineerib tähise häälduses, ning mõlemas tähises esinevad helilised kaashäälikud „l” ja „v”, mille hääldus jääb kuulmatuks.
41 Tuleb märkida, et hageja ei saa tulemuslikult väita, et kõnealused kaks kaubamärki koosnevad ainult silpidest „vol”, „vo” ja „lov”, kuivõrd taotletav kaubamärk ei ole LOVVOL, vaid LOVOL. Lisaks tuleb meelde tuletada, et hageja ei ole maininud ühtegi liidu keelt, milles sõna LOVOL poolitataks silpideks „lov” ja „ol”. Vastupidi, eespool punktis 27 nimetatud keelte grammatikareeglite kohaselt koosneb taotletav kaubamärk silpidest „lo” ja „vol”.
42 Lisaks tuleb korrata, et vastavalt eespool punktis 26 viidatud kohtupraktikale pöörab tarbija tavaliselt rohkem tähelepanu sõna esimesele osale. Vastandatud tähiste häälduse algus on aga erinev.
43 Kõnealustes tähistes sisalduvad täishäälikud on tõepoolest samad ja neid hääldatakse paljudes liidu keeltes identselt. Siiski on tähtede „l” ja „v” hääldus vastupidi hageja väidetele selgelt erinev, kuivõrd häälik „l” on alveolaar, samas kui „v” on labiodentaal.
44 Lisaks sisaldab sõnaline osa „volvo” kõrvuti asetsevaid kaashäälikuid „l” ja „v”, tugevdades hääldust veidi, samas kui sõnas „lovol” täis- ja kaashäälikud vahelduvad, mistõttu seda sõna hääldatakse pehmemalt. Vastandatud tähiste häälduse rütm on seega erinev.
45 Niisiis tuleb tõdeda, et ainuüksi asjaolust, et vastandatud tähised sisaldavad tähti „v”, „l” ja „o” ning et mõlemas esineb tähekombinatsioon „vol”, ei piisa selleks, et ajaomane avalikkus võiks neid tähiseid foneetilise mulje alusel seostada. Seega ei ole tegemist foneetilise sarnasusega, mida saaks määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamisel arvesse võtta.
46 Seetõttu tuleb nõustuda apellatsioonikoja järeldusega, et vastandatud tähised on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamise seisukohast foneetiliselt erinevad.
– Võrdluse kontseptuaalne aspekt
47 Hageja nõustub apellatsioonikoja seisukohaga, et kuna kõnealustel tähistel ei ole tähendust vähemalt ühes liidu keeltest, siis ei ole neid võimalik kontseptuaalsest aspektist võrrelda.
48 Sellegipoolest väidab ta, et tarbijat, kes kohtab „väljamõeldud kaubamärki” LOVOL, intrigeerib see uus automark, seda enam, et autotootjate arv on suhteliselt piiratud. Seetõttu tekib tarbijal küsimus, kas see uus automark on kuidagi seotud väga vana ja äärmiselt maineka automargiga, ning ta hakkab seda kaubamärgiga VOLVO seostama.
49 Sellega seoses tuleb märkida, et hageja ei ole tuginenud ühelegi kohtupraktikas välja töötatud põhimõttele.
50 Lisaks ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et kõnealuste kaupade ostmisel väga suurt tähelepanelikkust üles näitav tarbija seostab instinktiivselt uut kaubamärki olemasoleva kaubamärgiga, kui ta kohtab „väljamõeldud kaubamärki”, millel puudub igasugune tähendus.
51 Hageja väidab siiski, et tarbija võib tähiseid LOVOL ja VOLVO seostada seetõttu, et inimese ajus esineb „visuaalne sõnaraamat”, mis on välja kujunenud lugema õppimisel. Sellega seoses viitab ta 14. novembril 2011 avaldatud teadusartiklile „Kogenud lugejad tuginevad sõnade äratundmisel oma aju „visuaalsele sõnaraamatule””.
52 Ühtlustamisamet väidab, et kõnealust teadusartiklit, mis on lisatud repliigile, ei saa Üldkohus arvesse võtta, kuna see on esitatud hilinenult.
53 Üldkohus leiab, et ei ole otstarbekas analüüsida selle artikli kui tõendi vastuvõetavust, kuna igal juhul ei toeta see hageja seisukohta. Autorid rõhutavad nimelt, et isegi kui kahes sõnas kattuvad mitu tähte, toob ülejäänud tähtede erinemine kaasa selle, et nende sõnade lugemisel aktiveeruvad inimese ajus erinevad neuronid. Näiteks kogenud lugeja tajus on ingliskeelsed sõnad hair ja hare üksteisest sama kaugel kui sõnad hair ja soup, ning seda hoolimata sõnade hair ja hare identsest hääldusest.
54 Seetõttu tuleb järeldada, et kontseptuaalne võrdlus ei ole käesoleval juhul võimalik. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tähiste kontseptuaalne mulje võib põhjustada tähiste seostamise eespool punktis 17 viidatud kohtupraktika tähenduses. Seega tuleb need argumendid tagasi lükata.
55 Eespool toodust lähtuvalt ja pidades eelkõige silmas eespool punktides 37 ja 45 esitatud järeldusi, tuleb märkida, et ainuüksi asjaolu, et vastandatud tähised sisaldavad tähti „v”, „l” ja „o” ning et mõlemas esineb tähekombinatsioon „vol”, ei too kaasa seda, et ajaomane avalikkus hakkab neid tähiseid seostama või loob nende vahel seose. Tähtede sellist kattumist ei saa seega määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamisel pidada sarnasuseks.
56 Seetõttu tuleb jätta vaidlustatud otsus muutmata, kuivõrd apellatsioonikoda järeldas määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamise kontekstis, et vastandatud tähised on erinevad.
Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldatavus
57 On põhjust meelde tuletada, et vastavalt eespool punktis 18 viidatud kohtupraktikale on piisav, kui üks kolmest kumulatiivsest tingimusest on täitmata, selleks et määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5 muutuks kohaldamatuks.
58 Käesolevas asjas on vastandatud tähised erinevad. Järelikult leidis apellatsioonikoda õiguspäraselt, et taotletava kaubamärgi registreerimisest ei saa määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 alusel keelduda.
59 Eespool toodut silmas pidades tuleb hageja ainus väide tagasi lükata ja seetõttu hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
60 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõuetele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (üheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Volvo Trademark Holding AB‑lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. novembril 2014 Luxembourgis.
Allkirjad