Kohtuasi T‑524/11

Volvo Trademark Holding AB

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi LOVOL taotlus – Varasem ühenduse sõna- ja kujutismärk ning varasemad siseriiklikud kujutismärgid VOLVO – Suhteline keeldumispõhjus – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 5

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (üheksas koda), 12. november 2014

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Tingimused

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikkel 5)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Kujutismärk LOVOL – Sõna‑ ja kujutismärgid VOLVO

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikkel 5)

1.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikes 5 nimetatud rikkumised on nende esinemise korral varasema ja hilisema kaubamärgi teatud sarnasuse tagajärg, mille tõttu asjaomane avalikkus seostab neid kaubamärke, see tähendab loob nende vahel seose, olgugi et ta ei aja neid omavahel segi.

Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamine sõltub kolmest tingimusest, millest esimene on vastandatud kaubamärkide identsus või sarnasus, teine vastulause toetuseks viidatud varasema kaubamärgi maine ja kolmas tõenäosus, et taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tooks kaasa varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise või kahjustamise. Kuna need kolm tingimust on kumulatiivsed, ei ole kõnealune säte kohaldatav, kui kas või üks neist ei ole täidetud.

(vt punktid 17 ja 18)

2.      Asjassepuutuvate kaubamärkide sarnasuse hindamisel arvessevõetavad kriteeriumid on samad juhul, kui taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldutakse määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b alusel segiajamise tõenäosuse tõttu ja kui määruse artikli 8 lõike 5 alusel keeldutakse registreerimisest varasema kaubamärgi maine kahjustamise tõttu. Mõlemal juhul, kui on võimalik keelduda taotletava kaubamärgi registreerimisest, eeldab tähiste sarnasuse tingimus nimelt, et esineb visuaalne, foneetiline või kontseptuaalne sarnasus, mistõttu asjaomase avalikkuse silmis on asjassepuutuvad kaubamärgid ühest või mitmest olulisest aspektist vähemalt osaliselt võrdväärsed. Asjaomaste kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse hindamine peab põhinema neist jääval tervikmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi.

(vt punktid 21 ja 22)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 55–58)