ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda)
13. juuli 2004(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Tähte „a” sisaldava ühenduse kujutismärgi taotlus – Tähte „a” sisaldav varasem ühenduse kujutismärk – Segiajamise tõenäosus
Kohtuasjas T-115/02,
AVEX Inc., asukoht Tokyo (Jaapan), esindaja: advokaat J. Hofmann,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: D. Schennen ja G. Schneider,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus
Ahlers AG, varem Adolf Ahlers AG, asukoht Herford (Saksamaa), esindaja: advokaat E. P. Krings,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 11. veebruari 2002. aasta otsuse (asi R 634/2001-1) peale, mis käsitleb tähte „a” sisaldava ühenduse kujutismärgi omaniku esitatud vastulauset tähte „a” sisaldava ühenduse kujutismärgi registreerimisele,
EUROOPA ÜHENDUSTE
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud A. W. H. Meij ja N. J. Forwood,
kohtusekretär: ametnik I. Natsinas,
arvestades 12. aprillil 2002 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 17. septembril 2002 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 29. augustil 2002 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja vastust,
arvestades 10. märtsil 2004 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 5. juunil 1998 esitas hageja nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1) (muudetud kujul) alusel Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) taotluse ühenduse kaubamärgi registreerimiseks.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9, 16, 25, 35 ja 41 ning vastavad klassis 25 järgmisele kirjeldusele „rõivad, jalatsid (footwear), peakatted; ülerõivad, mis ei ole jaapani stiilis, ülerõivad, sviitrid, kinnised kampsunid jms, öörõivad, aluspesu, ujumistrikood, supelkostüümid, särgid, päevasärgid, särkpluusid jms, sokid ja sukad, kindad, kaelasidemed, lipsud, kaelarätikud, sallid, kübarad, vormimütsid, mütsid, kingad (shoes) ja saapad, vööd, jakid, T-särgid”.
4 Taotlus avaldati 4. oktoobril 1999 Ühenduse Kaubamärgibülletäänis nr 78/1999.
5 Menetlusse astuja esitas 22. detsembril 1999 taotletava kaubamärgi registreerimisele vastulause määruse nr 40/94 artikli 42 alusel, tuginedes 1. aprillil 1996 taotletud ja 28. veebruaril 2000 registreeritud ühenduse kujutismärgile nr 270 264, mis tähistab järgmisi klassi 25 kuulvaid kaupu „ülikonnad, kostüümid, vestid, jakid, tuulepluusid, püksid, ülerõivad, teksapüksid, teksarõivad, särgid, päevasärgid, särkpluusid, sviitrid, kinnised kampsunid, T-särgid, spordirõivad, mütsid, töörõivad, vabaajarõivad” ning mis on esitatud järgnevalt:
6 Oma 2. mai 2001. aasta otsuses leidis ühtlustamisameti vastulausete osakond, et vastandatud kaubamärgid on sarnased ning vaidlusalused kaubad on identsed või sarnased. Sellest tulenevalt lükkas nimetatud osakond taotletava kaubamärgi registreerimise taotluse tagasi.
7 Hageja esitas 2. juulil 2001 ühtlustamisametile määruse nr 40/49 artikli 59 alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
8 Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda tühistas oma 11. veebruari 2002. aasta otsusega (asi R 634/2001‑1; edaspidi „vaidlustatud otsus”) vastulausete osakonna otsuse osas, millega osakond lükkas tagasi taotluse registreerida kaubamärk klassidesse 9, 16, 35 ja 41 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks. Samas jättis esimene apellatsioonikoda hagi rahuldamata osas, mis puudutas klassi 25 kuuluvaid kaupu, leides, et vastandatud kaubamärgid on sarnased ning vaidlusalused kaubad on identsed või sarnased, sh taotletava kaubamärgiga tähistatavad „jalatsid ja saapad” ja varasema kaubamärgiga tähistatavad „rõivad”.
Poolte nõuded
9 Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõudeid ning palub nüüd Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus osas, millega jäeti rahuldamata tema klassi 25 kuuluvaid kaupu puudutav kaebus;
– tühistada vaidlustatud otsus osas, millega mõisteti temalt välja menetlusse astuja kulud vastulause- ja kaebemenetluses;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
10 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
11 Kõigepealt tuleb juhtida tähelepanu sellele, et kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib hagiavalduse teksti vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõikele 1, mis on kooskõlas selle kodukorra artikli 130 lõikega 1 ja artikli 132 lõikega 1 kohaldatav intellektuaalomandi küsimustes, kindlate punktide osas toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud tõendite osadele, ei saa üldine viide kirjalikele dokumentidele asendada õigusliku argumentatsiooni peamisi elemente, mis vastavalt eespool mainitud sätetele peavad olema märgitud hagiavalduses endas (Esimese Astme Kohtu 20. aprilli 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-305/94–T-307/94, T-313/94–T‑316/94, T-318/94, T-325/94, T-328/94, T-329/94 ja T‑335/94: Limburgse Vinyl Maatschappij jt v. komisjon, EKL 1999, lk II-931, punkt 39). See kohtupraktika kehtib vastavalt kodukorra artiklile 46, mis on kooskõlas selle kodukorra artikli 135 lõike 1 teise lõiguga kohaldatav intellektuaalomandi küsimustes, ka apellatsioonikoja vastulausemenetluse teise menetluspoole, kes on Esimese Astme Kohtus menetlusse astuja, vastuse kohta. Seetõttu on hagiavaldus ja vastus osas, milles need viitavad vastavalt hageja ja menetlusse astuja poolt ühtlustamisametile esitatud dokumentidele, vastuvõetamatud ulatuses, milles nendes sisalduvad üldised viited ei ole seostatavad vastavalt hagiavalduses ja vastuses sisalduvate väidete ja argumentidega.
Väide, mis tuleneb segiajamise tõenäosuse puudumisest
Poolte argumendid
12 Hageja väidab, et apellatsioonikoda on ekslikult sedastanud, et vaatamata vaidlusaluste kaupade ja vastandatud kaubamärkide vahelistele erinevustele on siiski olemas varasema ning taotletava kaubamärgi segiajamise tõenäosus.
13 Vaidlusaluste kaupade kohta väidab hageja, et rõivad ja jalatsid või saapad ei ole sarnased kaubad. Need kaubad ei ole toodetud samades tehastes, ei ole mõeldud sarnaseks otstarbeks, kuivõrd mood näitab, et nende otstarve ei ole üksnes kaitse ilmastikuolude eest, ei ole toodetud samast toorainest ega ole müügil samades kohtades, välja arvatud vähesel määral suurtes supermarketites.
14 Vastandatud kaubamärkide osas rõhutab hageja, et tähestikku kuuluval tähel iseenesest ilma graafilise kujunduseta puudub eristusvõime (teise apellatsioonikoja 28. mai 1999. aasta otsus (asi R 91/1998‑2)). Seega annab neile eristusvõime graafiline kujundus. Kuna nõrga eristusvõimega kaubamärgid on piiratud kaitsega, omandavad nende koostises olevate tähiste vahelised erinevused suurema tähtsuse. Hageja rõhutab vastandatud kaubamärkide selgeid ja olulisi erinevusi, mis tulenevad musta tausta kujust, tähe asetusest sellel taustal, jämeda ja tavalise kirja erinevusest vastavalt kummalegi kaubamärgile ning tähe kalligraafilisest teostusest. Kuivõrd tegu on ühest tähest koosnevate kujutismärkidega, tuleb arvesse võtta ainult visuaalset võrdlust, sest foneetiline võrdlus ei ole asjakohane.
15 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja on hageja kõigi argumentide osas vastupidisel seisukohal. Lisaks sellele leiab ühtlustamisamet, et kuivõrd hageja piirdub kaupade sarnasuse vaidlustamisel vaid „rõivaste” ja „jalatsite ja saabaste” võrdlusega, tuleb vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosust analüüsida üksnes selles ulatuses.
Esimese Astme Kohtu hinnang
16 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavad kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada.
17 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb segiajamise tõenäosust kaupade ja teenuste päritolu osas hinnata igakülgselt vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus vaidlusaluseid tähiseid ning kaupu ja teenuseid tajub, võttes ühtlasi arvesse kõiki konkreetset juhtumit iseloomustavad tegureid, iseäranis tähiste sarnasuse ning tähistatavate kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T-162/01: Laboratorios RTB v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II‑2821, punktid 29–33 ja viidatud kohtupraktika).
18 Antud juhul on varasem kaubamärk ühenduse kaubamärk. Kõnealuste kaupade puhul on tegu tarbekaupadega. Seega moodustavad segiajamise tõenäosuse hindamise seisukohast asjaomase avalikkuse Euroopa Ühenduse lõpptarbijad.
19 Kõigepealt peab vastandatud kaubamärkide võrdlemisel teostatav segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema nende tähiste tekitataval tervikmuljel, võttes iseäranis arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu 14. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-292/01: Phillips-Van Heusen v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), EKL 2003, lk II‑4335, punkt 47 ja viidatud kohtupraktika).
20 Vastandatud kaubamärkide visuaalse sarnasuse osas sedastas apellatsioonikoda õigesti, et isegi kui eraldiseisval tähel potentsiaalselt puudub eristusvõime, kujutavad mõlema vaidlusaluse kaubamärgi domineerivad osad valget väikest tavalises kirjas tähte „a” kirjutatuna mustal taustal (vaidlustatud otsuse punkt 38). Seda domineerivat osa pannakse kohe tähele ja see jääb meelde. Seevastu vaidlusaluste kaubamärkide vahelised graafilised erinevused – tausta kuju (taotletaval kaubamärgil ovaalne ja varasemal kaubamärgil ruudukujuline), tähe asetus taustal (taotletaval kaubamärgil keskel ja varasemal kaubamärgil all paremas nurgas), tähe kujutamiseks kasutatava joone jämedus (taotletaval kaubamärgil pisut laiem kui varasemal kaubamärgil) ning kummagi kaubamärgi tähe kalligraafilised üksikasjad – on väikesed ning ei kujuta endast elemente, mis asjaomasele avalikkusele tegelike erinevustena meelde jääksid. Seega on vastandatud kaubamärgid visuaalsest küljest väga sarnased.
21 See järeldus ei ole vaidlustatav väitega vaidlustatud otsuse ning teise apellatsioonikoja 28. mai 1999. aasta varasema kaubamärgi registreerimist puudutava otsuse (asi R 91/1998‑2) vahelise võimaliku ebakõla kohta. Kuigi apellatsioonikoda nimetatud otsuses sedastas, et tähe „a” graafiline kujundus on selle kaubamärgi eristusvõime analüüsimisel eriti oluline, piisab antud juhul sedastamisest, et taotletava kaubamärgi graafiline kujundus on väga lähedane varasema kaubamärgi graafilisele kujundusele.
22 Osapooled nõustuvad, et vastandatud tähiste foneetiline ja kontseptuaalne võrdlus on antud juhul vähetähtis. Tuleb nentida, et tähised on nendes aspektides ilmselgelt identsed.
23 Seega on vastandatud kaubamärkide tekitatavad tervikmuljed väga sarnased.
24 Kaupade võrdlemisel on asjakohane meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb vaidlusaluste kaupade sarnasuse hindamisel arvesse võtta kõiki nende kaupade vahelist seost iseloomustavaid asjakohaseid tegureid, iseäranis nende olemust, otstarvet, kasutusviisi ning samuti seda, kas kaubad konkureerivad teineteisega või täiendavad teineteist (Esimese Astme Kohtu 4. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-85/02: Pedro Díaz v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Granjas Castelló (CASTILLO), EKL 2003, lk II‑4835, punkt 32 ja viidatud kohtupraktika).
25 Kõigepealt tuleb märkida, et hageja ei ole kohtuistungi käigus tõsiselt vaidlustanud asjaolu, et kummagi vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatavad erinevat tüüpi rõivad on vähemalt sarnased. Igal juhul on selline tõdemus õige.
26 Varasema kaubamärgiga tähistatavate „rõivaste” ja taotletava kaubamärgiga tähistatavate „jalatsite ja saabaste” vahel olemas oleva seose kohta on apellatsioonikoda nentinud, et tegu on sarnaste kaupadega, sest neil on sama otstarve, neid müüakse sageli samades kohtades ning mõlemat tüüpi kaupadele keskenduvad paljud tootjad ja tootearendajad (vaidlustatud otsuse punkt 32). Selle hinnangu üldkehtivuse võib kahtluse alla seada nende kaupade omavahelise asendamatuse ning hinnangut toetavate tõendite puudumise seisukohast. Siiski lubavad nende kaupade otstarvete vaheline piisavalt tihe seos, mis nähtub asjaolust, et need kuuluvad samasse klassi, ning võimalus, et neid võivad toota samad ettevõtjad ja neid saab koos müüa, järeldada, et asjaomane avalikkus võib neid kaupu seostada. Ühenduse ja siseriiklike tasandite erinevad kaubamärke käsitlevad otsused, millele hageja viitab, ei nõrgenda seda järeldust, kuna nende otsuste faktilised asjaolud, mis puudutavad vaidlusaluseid tähiseid ja kaupu, on antud juhtumist märkimisväärselt erinevad. Vaidlusalused kaubad on seega määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses sarnased, isegi kui nad on seda vaid vähesel määral.
27 Järelikult, võttes arvesse ühest küljest vastandatud kaubamärkide vahelist suurt sarnasust ning teisest küljest vaidlusaluste kaupade vahelist sarnasust, mis jalatsite ja rõivaste puhul on küll väike, jõudis apellatsioonikoda õigele järeldusele, et on tõenäoline, et asjaomane avalikkus võib kaubamärgid omavahel segi ajada. Avalikkus võib tõepoolest arvata, et taotletava kaubamärgiga tähistatud jalatsid on sama päritolu kui varasema kaubamärgiga tähistatud rõivad. Seega tuleb käesolev väide tagasi lükata.
Väide suulise menetluse vajalikkuse kohta apellatsioonikojas
28 Hageja väitel nõudis ta apellatsioonikojas sõnaselgelt suulise menetluse läbiviimist vastavalt määruse nr 40/94 artikli 75 lõikele 1. See menetlus oleks võimaldanud langetada õiguslikult põhjendatud otsuse, sest hageja oleks saanud esitada informatsiooni Saksa kohtupraktika kohta, mis käsitleb vaidlusaluste kaupade sarnasust. Suulisest menetlusest keeldumisega ületas apellatsioonikoda hageja väitel oma kaalutlusõiguse piire.
29 Esimese Astme Kohus juhib tähelepanu sellele, et vastavalt määruse nr 40/94 artikli 75 lõikele 1 „[k]ui amet leiab, et otstarbekas on suuline menetlus, viiakse see läbi ameti omal algatusel või menetluspoole taotlusel”.
30 Esimese Astme Kohus sedastab, et apellatsioonikojal on kaalutlusruum otsustamiseks, kas suuline menetlus on juhul, kui üks menetluspool seda nõuab, tõepoolest vajalik. Antud juhul selgub vaidlustatud otsusest, et apellatsioonikoja käsutuses olid kõik vaidlustatud otsuse resolutiivosa põhjendamiseks vajalikud materjalid. Hageja ei ole näidanud, millises osas oleksid tema poolt Saksa kohtupraktikat puudutavad suulised täiendused lisatuna tema poolt apellatsioonikojale esitatud vastuses sisalduvale informatsioonile saanud nimetatud resolutiivosa vastuvõtmist takistada. Igal juhul tuleb apellatsioonikoja otsuste seaduslikkust vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale hinnata üksnes määruse nr 40/94 alusel, nii nagu ühenduse kohtud seda on tõlgendanud, mitte siseriikliku kohtupraktika alusel, isegi kui see põhineb nimetatud määruse sätetega analoogilistel sätetel (eespool viidatud otsused kohtuasjas GIORGIO BEVERLY HILLS, punkt 53, ja kohtuasjas CASTILLO, punkt 37). Seega ei ole apellatsioonikoda hageja suulise menetluse läbiviimise nõuet rahuldamata jättes oma kaalutlusõiguse piire eiranud.
Hageja nõuete teine punkt
31 Kuna hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle nõude toetuseks, millega ta taotles vaidlustatud otsuse resolutiivosa ühtlustamisameti menetluskulusid käsitleva punkti 2 tühistamist, siis piisab eeltoodud kaalutlustest selle nõude rahuldamata jätmiseks.
32 Eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
33 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõuetele hageja kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. juulil 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |