Kohtuasi T‑66/14

(avaldamine väljavõtetena)

John Arnold Bredenkamp jt

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

ja

Euroopa Komisjon

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste suhtes vastu võetud piiravad meetmed seoses olukorraga Zimbabwes – Rahaliste vahendite külmutamine – Lepinguväline vastutus

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 21. juuli 2016. aasta otsus

1.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Üksikisikutele õigusi andev õigusnorm – Mõiste – Õigus omandile – Hõlmamine

(ELTL artikli 340 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 17 ja artikli 52 lõige 1)

2.      Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Määrus, millega kehtestatakse kolmanda riigi suhtes võetud piiravad meetmed – Kolmanda riigi juhtidega seotud või nende kontrollitavate isikute ja üksuste rahaliste vahendite külmutamine – Piisav seos nende isikute ja üksuste ning nimetatud riigi režiimi vahel – EÜ artiklid 60 ja 301 koostoimes – Lubatavus

(EÜ artiklid 60 ja 301; nõukogu määrus nr 314/2004, artikkel 6)

3.      Euroopa liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Piiravad meetmed – Teatavate isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite külmutamine seoses olukorraga kolmandas riigis – Õigus olla enne niisuguste meetmete võtmist ära kuulatud – Puudumine – Erand – Algselt piiratud ajaks võetud meetmete kohaldamise pikendamine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a ja artikkel 47; nõukogu määrus nr 314/2004, artikkel 6)

4.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Piiravad meetmed – Teatavate isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite külmutamine seoses olukorraga kolmandas riigis – Õigus tutvuda dokumentidega – Piirid

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a ja artikkel 47; nõukogu määrus nr 314/2004)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 17, 24 ja 26)

2.      Võttes arvesse EÜ artiklite 60 ja 301 sõnastust, eeskätt seal esinevaid fraase „asjassepuutuvate riikide suhtes“ ja „ühe või mitme kolmanda riigiga“, peetakse nende sätetega silmas meetmete võtmist kolmandate riikide suhtes, kuna see viimane mõiste võib hõlmata niisuguse riigi juhte ning üksikisikuid ja üksusi, kes on nende juhtidega seotud või otseselt või kaudselt nende kontrolli all. Ei saa välistada, et EÜ artiklite 60 ja 301 alusel võetud piiravad meetmed võivad olla suunatud teatud ettevõtete juhtide vastu, kui on kindlaks tehtud, et nad on seotud asjaomase kolmanda riigi juhtidega.

Võttes arvesse piiravate meetmete eesmärki, milleks on takistada asjaomasele valitsusele igasuguse abi andmist, peab mõiste „seotud“ hõlmama ka isikuid, kes arendavad niisuguseid tegevusi nagu eeskätt oma ettevõtete kaudu režiimile rahalise ja muud laadi toetuse andmine. Selles osas on kõigi asjaomase riigi juhtidega seotud füüsilistele isikutele kuuluvate juriidiliste isikute suhtes piiravate meetmete võtmise võimalus selgelt nimetatud meetmete tõhususe tingimus. Seega, kuna juriidiliste isikute nimed on kantud piiravaid meetmeid kehtestavasse nimekirja põhjendusel, et need kuuluvad samasse nimekirja kantud füüsilisele isikule, siis tugineb see kanne õigustatult EÜ artiklitele 60 ja 301.

(vt punktid 31, 35–37)

3.      Võttes arvesse rahaliste vahendite külmutamise puhul olulist üllatusmomenti, siis õigus olla ära kuulatud, mida piiravate meetmete puhul tuleb järgida, ei nõua ei seda, et liidu ametiasutused teataksid asjaomasele isikule või üksusele tema nime piiravaid meetmeid kehtestava nimekirja kandmise põhjused enne tema nime algselt sellesse nimekirja kandmist ega seda, et nõukogu omal algatusel selle isiku või üksuse ära kuulaks. Seevastu, kui nõukogu külmutas vahendid algselt kindlaksmääratud ajaks, siis tuleb enne selle meetme pikendamise kohaldamist põhimõtteliselt anda huvitatud isikutele võimalus olla ära kuulatud. Nimelt, tõhususe huvides ei pea niisugust meedet pikendavad aktid tingimata sisaldama üllatusmomenti. Õigus olla ära kuulatud enne selliste aktide vastuvõtmist, millega jäetakse kehtima piiravad meetmed isikute suhtes, keda need meetmed juba puudutavad, eeldab siiski, et nõukogu on nende isikute puhul lähtunud uutest asjaoludest.

(vt punktid 48, 49, 51)

4.      Kuigi vastab tõele, et kui on edastatud piisavalt täpne teave, mis võimaldab piiravaid meetmeid kehtestavasse nimekirja kantud isikul asjaomaste institutsioonide poolt tema vastu esitatud tõendite kohta oma arvamust tulemuslikult esitada, ei tähenda kaitseõiguste austamine viimaste jaoks kohustust anda spontaanselt luba tutvuda toimikus olevate dokumentidega, peavad nimetatud institutsioonid huvitatud isiku nõudmise korral siiski andma loa tutvuda kõigi kõnealust meedet puudutavate mittekonfidentsiaalsete haldusdokumentidega.

(vt punkt 50)