Kohtuasi T‑63/10
Ivan Jurašinović
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Taotlus tutvuda teatud dokumentidega, mida vahetati menetluse kestel endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaalkohtuga – Juurdepääsu keelamine – Oht kahjustada rahvusvahelisi suhteid – Oht kahjustada kohtumenetlust ja õigusnõustamist
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda laiendatud koosseisus), 3. oktoober 2012
1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Nõukogu otsus, millega keeldutakse võimaldamast dokumentidega tutvuda – Kolmandatele isikutele kättesaadavaks tehtud dokumendid – Hagi eseme äralangemine – Keeldumine, mis puudutab institutsioonide ja endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu vahel viimase kohtumenetluse käigus vahetatud dokumente – Dokumendid, mille puhul ei saa leida, et need on avalikkusele kättesaadavaks tehtud
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)
2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Ese – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001 põhjendused 4 ja 11, artiklid 1 ja 4)
3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Kohtulik kontroll – Ulatus – Piirid
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt a)
4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kohtumenetluse kaitse – Kõrgem avalik huvi, mis õigustab dokumentide avalikustamist – Institutsiooni kohustus leida käesolevas asjas huvide tasakaal
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendus 2 ja artikli 4 lõike 2 teine taane)
5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Nõukogu otsus, millega keeldutakse võimaldamast tutvuda dokumentidega, mida liidu institutsioonid ja endine Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) vahetasid selles kohtus toimunud kohtumenetluse käigus – Keeldumine, mis tugineb eranditele seoses rahvusvaheliste suhete kaitsega ning kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitsega – Viide vaidlustatud otsuses EJRK menetluskorrale ja tõendite esitamise korrale – Mõju puudumine keeldumise õiguspärasusele
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt a, artikli 2 teine taane ja artikkel 9)
6. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Kohtumenetluse kaitse – Kohaldamisala – Menetlus, mis toimub kohtus, mis ei kuulu liidu ega liikmesriikide õiguskorda – Hõlmamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 teine taane)
7. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Kohtumenetluse kaitse – Ulatus – Ühelt poolt endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu prokuröri või koja ning teiselt poolt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vahel nimetatud kohtus toimunud menetluse käigus vahetatud dokumendid – Hõlmamine – 1.–31. augustini 1995 Horvaatias viibinud Euroopa Liidu vaatlejate aruanded – Erand
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 teine taane)
8. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Kolmandatelt isikutelt pärinevad dokumendid – Asjaomaste kolmandate isikutega varasema konsulteerimise kohustus – Ulatus – Ühelt poolt endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) prokuröri või koja ning teiselt poolt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vahel nimetatud kohtus toimunud menetluse käigus vahetatud dokumendid – Tutvumise võimaldamisest keeldumine, mis põhineb sellel, et EJRK läbipaistvuseeskirjade kohaselt ei ole need dokumendid üldsusele kättesaadavad – Vastuvõetamatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4)
9. Euroopa Liidu institutsioonid – Dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Rahvusvahelised suhted – Ulatus – Nõukogu otsus, millega keeldutakse võimaldamast tutvuda dokumentidega, mida liidu institutsioonid ja endine Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) vahetasid selle kohtu menetluse käigus – Erand, mida kohaldatakse nende dokumentide seast üksnes liidu institutsioonide ja EJRK vahelise kirjavahetuse lisaks olevate Euroopa Liidu vaatlejate aruannete suhtes – Erandi kohaldatavuse põhjendatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane)
1. Tühistamishagi otsuse suhtes, millega keeldutakse dokumentidega tutvumise võimaldamisest, on sisutu, kui kolmas isik on kõnealused dokumendid juba kättesaadavaks teinud, taotlejal on võimalus nende dokumentidega tutvuda ning kasutada neid sama õiguspärasel alusel kui siis, kui need oleks talle esitatud määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) kohaselt esitatud taotluse alusel.
Siiski ei saa liidu institutsioonide ja endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) vahel viimati nimetatud kohtu menetluse käigus vahetatud dokumentide puhul leida, et need on kättesaadavaks tehtud juhul, kui vaidlustatud otsuses on küll viidatud, et EJRK on need oma kohtuandmebaasi ja kodulehekülje aadressi kaudu üldsusele kättesaadavaks teinud, kuid ükski selle menetluse pool ei esitanud ühtegi koopiat nendest dokumentidest ega esitanud ühtegi täpsustavat viidet seoses nende asumisega sellel koduleheküljel, ning lisaks on võimalik, et kuigi need dokumendid, mis olid nimetatud otsuse tegemise kuupäeval EJRK läbipaistvuseeskirjade alusel avalikud, liigitati need viimase poolt uuesti, mis muutis need konfidentsiaalseks.
(vt punktid 24 ja 25)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 28–31)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 32–34)
4. Määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ülesehitusest ja liidu selle valdkonna õigusaktide eesmärkidest nähtub, et õigusemõistmine kui selline on nende õigusaktidega kehtestatud dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalast välja jäetud. Selline väljajätmine, tegemata vahet menetluse erinevate staadiumide vahel, on põhjendatud vajadusega tagada kogu kohtumenetluse vältel poolte vaidluste ja kohtuasja menetleva kohtu otsuse kujunemise segamatu kulgemine.
Sellegipoolest peab institutsioon juhul, kui ta leiab, et dokumendi avalikustamine kahjustaks kohtumenetlust, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 teises taandes, kontrollima, kas ei esine ülekaalukat üldist huvi, mis õigustaks avalikustamist vaatamata sellele, et see kahjustab kohtumenetluse vältel poolte vaidluste ja kohtuasja menetleva kohtu otsuse kujunemise segamatut kulgemist. Neis oludes tuleb tal kaaluda asjaomase dokumendi avalikustamata jätmisega kaitstavat konkreetset huvi ja eelkõige üldist huvi asjaomase dokumendi kättesaadavaks tegemise vastu, pidades silmas eeliseid, mis tulenevad, nagu osutab kõnealuse määruse põhjendus 2, suuremast läbipaistvusest, nimelt kodanike suuremast osalemisest otsustamisprotsessis ja haldusasutuste suuremast legitiimsusest, tulemuslikkusest ja vastutusest kodanike ees demokraatlikus süsteemis.
(vt punktid 35, 37–39)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 44–48)
6. Kuigi määrusega nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) taotletavaid eesmärke arvestades tuleb seal sätestatud erandeid tõlgendada ja kohaldada täht-tähelt, siis ei ole nimetatud määruses siiski seoses artikli 4 lõike 2 teise taande kohaldamisalaga täpsustatud, millised on need kohtud, kelle menetlust võib kaitsta ohu eest, mida kujutab tema menetlusele ühe või mitme dokumendi avalikustamine.
Lisaks tuleb nentida, et üldjuhul ei näe määruse nr 1049/2001 artikli 4 sätted, mis näevad ette erandid, mille alusel võib tema valduses olevate dokumentidega tutvumise taotluse saanud institutsioon keelduda nende avalikustamisest, ette ühtegi seost huvide, mida tuleb nende kahjustamise ohu korral kaitsta, ning liidu või selle liikmesriikide vahel. Üksnes määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a neljandas taandes on sõnaselgelt ette nähtud, et keelduda võib juhul, kui avalikustamine võib kahjustada avalikke huve, mis on seotud ühenduse või liikmesriigi finants‑, raha‑ või majanduspoliitikaga. Mis puudutab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 3, siis peab ka see silmas liitu, kuna selle eesmärk on kaitsta institutsiooni otsustamisprotsessi.
Kui lähtuda tõlgendusest, mille kohaselt saab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teise taande sätetes ette nähtud erandi alusel kaitsta üksnes liidu või liikmesriigi kohtutes toimuvaid kohtumenetlusi, siis on see ülekantav ükskõik millisele artiklis 4 sätestatud erandile. Näiteks, kui tuginetakse avaliku huvi kaitsele seoses avaliku julgeolekuga, siis puudutaks see üksnes avalikku julgeolekut liidus või ühes või mitmes liikmesriigis. Sama kehtib ka siis, kui küsimuse all on füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitse, mis ei saaks sellest põhjendusest lähtudes hõlmata füüsiliste ja juriidiliste isikute huve, kes elavad või on asutatud väljaspool liitu.
Ent määruse nr 1049/2001 artikli 4 sellise süstemaatilise tõlgendusega ei saa nõustuda. Ühegi selle artikli tekstil põhineva argumendi kohaselt ei saa järeldada, et kohtumenetlused, mida on käsitletud selle artikli lõike 2 teises taandes, hõlmaksid üksnes kohtumenetlusi, mis toimuvad liidu või selle liikmesriikide kohtutes, kusjuures sellist järeldust toetab määruse nr 1049/2001 tervikliku sõnastuse lugemine, mis näeb seose liidu ja selle liikmesriikidega ette üksnes teatud aspektide osas, mida see määrus reguleerib.
Sellest tuleneb, et määruses ei sisaldu seoses kohtumenetlusega, mille kaitse artikli 4 lõike 2 teises taandes sätestatud erand ette näeb, midagi, mille põhjal saaks järeldada, et kohtumenetlus ei võiks toimuda kohtus, mis ei kuulu liidu või mõne tema liikmesriigi õiguskorda, seega on nimetatud erand kohaldatav muu hulgas kohtumenetluse kaitseks, mis leiab aset EJRK-s.
(vt punktid 55–60 ja 65)
7. Mõistet „kohtumenetlused” määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 lõike 2 teise lõigu tähenduses tuleb tõlgendada nii, et üldise huvi kaitse takistab ainuüksi teatud kindla kohtumenetluse eesmärgil koostatud dokumentide sisu avalikustamist.
Põhimõtteliselt võib määruse nr 1049/2001 alusel, kohaldades selle määruse nimetatud sättes ette nähtud erandit, mis tugineb kohtumenetluse kaitsele, igasuguse avalikustamise eest kaitsta ühelt poolt endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) prokuröri või EJRK esimese koja ja teiselt poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vahel nimetatud kohtu menetluse käigus vahetatud dokumente, kui need keskenduvad kriminaalmenetluse korraldamise aspektile ning annavad teavet viisi kohta, kuidas on EJRK kohtuorganid otsustanud menetluse läbi viia, ning kaitse ja kolmanda isiku vastutoimingute kohta, mille suhtes on nimetatud organid võtnud meetmed menetluse tõrgeteta kulgemiseks vajalike tõendite saamiseks. Seevastu ei ole see nii liidu institutsioonide ja EJRK vahel vahetatud 1.–31. augustini 1995 Horvaatias viibinud Euroopa Liidu vaatlejate aruannete puhul, mis koostati enam kui 10 aastat enne nimetatud menetlust ning seetõttu ei saa väita, et need on koostatud üksnes konkreetse kohtumenetluse tarvis.
(vt punktid 66, 74–76)
8. Kuigi kolmandatelt isikutelt pärinevate dokumentide puhul on asjaomase kolmanda isikuga konsulteerimine üldjuhul eeltingimus selleks, et hinnata, kas kohaldada määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nendega tutvumise kohta sätestatud erandeid, siis sama määruse artikli 4 lõikes 4 sätestatud konsulteerimiskohustus muu kolmanda isikuga kui liikmesriik ei ole institutsiooni jaoks siduv, ent peab võimaldama tal hinnata, kas mõni selle artikli lõigetes 1 või 2 sätestatud erand on kohaldatav.
Kuna nõukogu keeldus võimaldamast tutvuda üheltpoolt endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) prokuröri või EJRK esimese koja ja teiselt poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vahel nimetatud kohtu menetluse käigus vahetatud dokumentidega ja tugines kohtumenetluse kahjustamise ohu olemasolu tuvastamisel üksnes asjaolule, et taotletud dokumente ei tehtud EJRK läbipaistvuseeskirjade alusel kättesaadavaks, mis pealegi ei kajastu selgelt vaidlustatud otsuses, siis tuleb seda mõista nii, et nõukogu leidis, et EJRK poolt esitatud üksainus selgitus on tema suhtes siduv. Seda tehes loobus nõukogu kaalutlusõigusest, mis talle määruses nr 1049/2001, täpsemalt artikli 4 lõike 2 teises taandes sätestatud dokumentidega tutvumise võimaldamise suhtes kehtivate erandite kohaldatavuse osas kuulub, ning rikkus seega õigusnormi.
(vt punktid 83, 87, 88 ja 90)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 95 ja 96)