ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

26. mai 2014

Kohtuasi T‑288/13 P

AK

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Hindamisperioodid 2001/2002, 2004, 2005 ja 2008 – Karjääriarengu aruande koostamine hilinenult – Mittevaraline kahju – Edutamisvõimaluse kaotamine – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 13. märtsi 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑91/10: AK vs. komisjon selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta AK kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni käesoleva astme kohtulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine – Hilinemine – Ametialase eksimusega tekitatud mittevaraline kahju – Tingimused –Töövõimetuse tõttu pensionile saadetud ametnik – Kahju ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus – Hindamisaruannete arvessevõtmine – Muud asjaolud, mida võib arvesse võtta

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Kriteeriumid, mida Avaliku Teenistuse Kohus võttis kahju hüvitamiseks makstava hüvitise summa kindlaksmääramisel aluseks – Kontrollimine Üldkohtu poolt

1.      Selleks et määrata kindlaks mittevaraline kahju, mida kannab ametnik asjaomaste karjääriarengu aruannete puudumise tõttu, võis Avaliku Teenistuse Kohus ilma õigusnormi rikkumata asuda seisukohale, et oma karjääri tuleviku pärast ebakindluse ja rahutuse tunne ametnikus ei võimalda järeldada, et on olemas tegelik ja kindel kahju pärast tema pensionile saatmist töövõimetuse tõttu, kuna alates sellest sündmusest on tema karjääri tulevik üksnes hüpoteetiline. Nimelt pärast tema pensionile saatmist ei mänginud karjääriarengu aruanded seoses huvitatud isiku karjäärivõimalustega mingit rolli, ning kahju, mille hüvitamist taotletakse, peab olema tegelik ja kindel.

(vt punktid 42 ja 45)

Viited:

Euroopa Kohus: 21. veebruar 2008, kohtuasi C‑348/06 P: komisjon vs. Girardot (EKL 2008, lk I‑833, punkt 54).

Üldkohus: 31. jaanuar 2007, kohtuasi T‑166/04: C vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑9 ja II‑A‑2‑49, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 alusel valitakse edutamiseks eranditult ametnikke, kes on oma palgaastmele vastaval ametikohal töötanud vähemalt kaks aastat, võrreldes enne seda edutamiseks kõlblike ametnike teeneid. Teenete võrdlemisel peab ametisse nimetav asutus eelkõige võtma arvesse aruandeid ametnike, oma kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamise kohta, mille põhjaliku valdamise kohta ta on esitanud tõendid artikli 28 punkti f kohaselt, ja vajaduse korral nende poolt võetavate vastutuste määra kohta. Kui karjääriarengu aruanded puuduvad, siis miski ei takista ametnikul esitada Avaliku Teenistuse Kohtule neid konkreetseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis võivad tõendada tema edutamisvõimalusi. Lisaks ilmneb personalieeskirjade artikli 45 lõikest 1, et teeneid võrreldakse mitte ainult ametnike koostatud aruandeid arvestades, vaid samuti konkreetselt kahte teist kriteeriumi arvesse võttes.

(vt punkt 50)

3.      Kui Avaliku Teenistuse Kohus on tuvastanud kahju olemasolu, on ta nõude piires ainsana pädev hindama selle kahju hüvitamise viisi ja ulatust, võttes arvesse, et selleks et Üldkohus saaks teostada kohtulikku kontrolli Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste üle, peavad need otsused olema piisavalt põhistatud ja juhul, kui tegemist on kahju hindamisega, peavad neis olema välja toodud kriteeriumid, mida on arvestatud väljamõistetud summa kindlaksmääramisel.

(vt punkt 57)

Viide:

Üldkohus: 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (EKL 2009, lk II‑2841, punkt 241 ja seal viidatud kohtupraktika).