Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (kaheksas koda)
4. juuli 2024(*)
Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 267 – Kriminaalmenetlus – Süüdistatava eelvangistus – Eelotsusetaotluse mõju põhikohtuasja menetlusele – Eelotsusetaotluse esitanud kohtu keeldumine jätkata sisulist menetlust enne Euroopa Kohtult vastuse saamist – Kriminaalmenetluses ja eriti vahi all viibimise asjades menetluse kiirendatud läbiviimise nõue – Taandamistaotlus erapoolikuse põhjendatud kahtluse tõttu
Kohtuasjas C‑288/24 [Stegmon](i),
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landgericht Berlin I (Berliini I esimese astme kohus, Saksamaa) 23. aprilli 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. aprillil 2024, kriminaalasjas järgmise isiku suhtes:
M. R.,
menetluses osales:
Staatsanwaltschaft Berlin,
EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: kolmanda koja president K. Jürimäe (ettekandja) kaheksanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud N. Jääskinen ja M. Gavalec,
kohtujurist: T. Ćapeta,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 99 pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega,
on teinud järgmise
kohtumääruse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artikli 267 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud M. R‑i suhtes alustatud kriminaalmenetluses ja see puudutab kohtuniku taandamise taotlust, mille on esitanud Staatsanwaltschaft Berlin (Berliini prokuratuur, Saksamaa).
Saksa õigus
3 Üldine menetluse kiirendatud läbiviimise nõue kriminaalasjades tuleneb põhiseaduses (Grundgesetz) sätestatud õigusriigi põhimõttest.
4 Kriminaalmenetluse seadustiku (Strafprozessordnung) redaktsioonis, mis on avaldatud 7. aprillil 1987 (BGBl. 1987 I, lk 1074, 1319) ja mida on muudetud 27. märtsi 2024. aasta seadusega (BGBl. 2024 I, nr 109) (edaspidi „StPO“), on §‑s 24 sätestatud, et prokuratuur, tsiviilkostja või süüdistatav võivad taotleda kohtuniku taandamist erapoolikuse põhjendatud kahtluse tõttu, see tähendab juhul, kui esineb õiguspärane põhjus kohtuniku erapooletuses kahtlemiseks.
5 StPO § 27 lõike 1 kohaselt peab kohtu kolleegium, kuhu kuulub taandatud kohtunik, lahendama taandamistaotluse ilma nimetatud kohtuniku osaluseta.
6 StPO § 121 lõikes 1 on ette nähtud, et kuni kohtuotsuse kuulutamiseni võib eelvangistuses viibimine sama süüteo eest kesta kauem kui kuus kuud üksnes juhul, kui uurimise eriline keerukus või maht või muu oluline põhjus ei võimalda veel kohtuotsust teha ja õigustab jätkuvat vahi all pidamist. Siiski peatub StPO § 121 lõike 3 kohaselt tähtaja kulgemine, kui kohtulik arutamine on kuuekuulise tähtaja jooksul alanud.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
7 Põhikohtuasja menetlus käsitleb uimastikaubanduses esitatud süüdistust M. R‑i suhtes. See süüdistus põhines teabel, mis tuleneb nn EncroChati tarkvaraga varustatud mobiiltelefonide andmete kasutamisest, kusjuures see tarkvara võimaldab otspunktkrüpteeritud suhtlust.
8 Menetluse käigus tehti M. R‑i suhtes vahistamismäärus. Ta viibis alates 4. maist 2023 esimest korda eelvangistuses.
9 Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus, Saksamaa) lubas 29. juuni 2023. aasta määrusega esiteks esitada süüdistusakti, avades põhimenetluse kohtuistungi toimumiseks. Teiseks peatas kohus menetluse, et esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT 2014, L 130, lk 1), tõlgendamise kohta Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus, mis registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis viitega Staatsanwaltschaft Berlin II (C‑675/23). Kolmandaks tühistas eelotsusetaotluse esitanud kohus vahistamismääruse M. R‑i suhtes, kuna ei olnud teada, mis kuupäeval Euroopa Kohus otsuse teeb.
10 Berliini prokuratuur esitas 30. juunil 2023 kaebuse selle määruse peale osas, mis puudutab asjaomase vahistamismääruse tühistamist. Generalstaatsanwaltschaft Berlin (Berliini peaprokuratuur) liitus kaebusega 10. juulil 2023.
11 Kammergericht (Berliini liidumaa kõrgeim üldkohus, Saksamaa) tühistas 24. juuli 2023. aasta määrusega 29. juuni 2023. aasta määruse vahistamismääruse tühistamist puudutavas osas ja kuulutas vahistamismääruse uuesti täidetavaks. Ta mainis kohtumääruse põhjendustes, et nimetatud määrus ei takista osas, mis puudutab menetluse peatamist, vahistamismääruse täitmist. Ta oli arvamusel, et pigem sai Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus) võimaluse oma menetluse peatamise otsust uuesti kaaluda, võttes arvesse menetluse kiirendatud läbiviimise nõuet, mida ta peab vahi all viibimise asjades järgima, ning ta meenutas „igaks juhuks“, et peatamismääruse peale saab prokuratuur esitada kaebuse.
12 Berliini prokuratuur esitas 26. juulil 2023 kaebuse 29. juuni 2023. aasta määruse peale osas, mis puudutab menetluse peatamist, põhjendusel, et menetluse peatamine ja sellega mitteedasiliikumine rikuvad menetluse kiirendatud läbiviimise nõuet. Berliini peaprokuratuur ühines 9. augustil 2023 ka selle kaebusega, väites, et Euroopa Kohtu otsuse äraootamine on vastuolus nimetatud nõudega.
13 Kammergericht (Berliini liidumaa kõrgeim üldkohus) tühistas 13. septembri 2023. aasta määrusega 29. juuni 2023. aasta määruse osas, mis puudutab menetluse peatamist. Ta märkis, et menetluse peatamine õigusküsimuste selgitamiseks on põhimõtteliselt vastuvõetamatu. Menetluse peatamine selleks, et oodata ära sellise „näidismenetluse“ lahendus, milles esitati eelotsusetaotlus Euroopa Kohtusse, näib olevat siiski „erandkorras õigustatud“. Võttes arvesse menetluse kiirendatud läbiviimise nõuet, sõltub selline võimalus asjaolust, et „näidismenetluses“ tehakse otsus peatselt ja viivitamine ei too süüdistatava jaoks kaasa põhjendamatuid raskusi. Kammergericht Berlin (Berliini liidumaa kõrgeim üldkohus) järeldas sellest, et 29. juuni 2023. aasta määruse puhul on osas, milles sellega menetlus peatati, tegemist „ilmselge kaalutlusveaga“, kuna Euroopa Kohtu otsuse tegemise kuupäev ei ole teada. Lisaks ei saa välistada, et käesoleva kohtuasja eripära tõttu tuleb esitada veel üks eelotsusetaotlus.
14 Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus) tühistas 20. oktoobri 2023. aasta määrusega asjaomase vahistamismääruse uuesti, tuginedes menetluse kiirendatud läbiviimise nõudele. Berliini prokuratuur esitas selle otsuse peale kaebuse. Berliini peaprokuratuur ühines selle kaebusega, täpsustades, et kui Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus) ei määra vahistamismääruse uuesti täidetavaks tunnistamise korral kohe kohtuistungite toimumise aegu, tuleb seega kontrollida, kas see annab alust taandamistaotluse esitamiseks.
15 Kammergericht Berlin (Berliini liidumaa kõrgeim üldkohus) tühistas 6. detsembri 2023. aasta määrusega 20. oktoobri 2023. aasta määruse ja muutis vahistamismääruse uuesti täidetavaks. Ta täpsustas selles määruses, et miski ei takista kohtuistungite toimumise kiiret kavandamist ja nende toimumise aegade määramist. Sellele määrusele viidates kutsus Berliini prokuratuur Landgericht Berlini (Berliini esimese astme kohus) üles määrama kohtuistungi toimumise aja niipea ja nii kiiresti kui võimalik.
16 Kammergericht Berlin (Berliini liidumaa kõrgeim üldkohus) tühistas 12. märtsi 2024. aasta määrusega asjaomase vahistamismääruse, otsustades, et Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus), mille nimi on alates 1. jaanuarist 2024 Landgericht Berlin I (Berliini I esimese astme kohus), ei järginud menetluse kiirendatud läbiviimise nõuet, kuna ta ei määranud kohtuistungi toimumise aega. Arvestades, et tegemist on „rangete põhiseadusest tulenevate nõuete jämeda rikkumisega“, mille eest vastutab üksnes Landgericht Berlin I (Berliini I esimese astme kohus), leidis Kammergericht Berlin (Berliini liidumaa kõrgeim üldkohus), et menetluse kiirendatud läbiviimise nõuet on rikutud nii, et vahistamismääruse jõusse jätmine ei ole enam proportsionaalne.
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et M. R. kannab mitmeaastast vabadusekaotuslikku karistust teise kohtuasjaga seotud asjaolude tõttu. Tema kinnipidamise lõpptähtajaks on põhimõtteliselt määratud 28. mai 2026, kuid ta võidakse ennetähtaegselt vabastada alates 27. juulist 2024, kui ta on kandnud kaks kolmandikku karistusaega.
18 Berliini prokuratuur esitas selles kontekstis 28. märtsi 2024. aasta kirjaga taotluse asjaomased määrused teinud Landgericht Berlin I (Berliini I esimese astme kohus) kohtu kolleegiumi esimehe (edaspidi „esimees“) taandamiseks erapoolikuse kahtluse tõttu. Ta märgib taotluse põhjenduseks, et esimees ei ole siiani määranud kohtuistungi toimumise kuupäeva, kuigi süüdistatav viibis veel vahi all ja Kammergericht Berlin (Berliini liidumaa kõrgeim üldkohus) rõhutas, et sellise kuupäeva kindlaksmääramine on tungivalt vajalik.
19 Berliini prokuratuur on arvamusel, et asjaolu, et esimees eiras seda hoiatust teadlikult ja vastutab seetõttu vahistamismääruse tühistamise eest, annab põhjust eelduseks, et ta ei juhindu oma otsustes enam kõrgemate kohtute suunistest, vaid järgib üksnes omaenda huve. Need huvid on seotud teatud tõendite kasutatavust puudutava küsimusega, mille ta esitas ja mis tema arvates on vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega. Ta ei võta arvesse menetluse tagamise ja menetluse kiirendatud läbiviimise nõudega seotud aspekte, mis on talle kohustuslikud, kuna ta juhindub menetluse korraldamisel üksnes sellest, et ta keeldub kohtuistungi toimumise aja määramisest enne, kui Euroopa Kohus on kohtuasjas Staatsanwaltschaft Berlin II (C‑675/23) teinud otsuse tema eelotsusetaotluse kohta.
20 StPO § 27 lõike 1 kohaselt peab Landgericht Berlin I (Berliini I esimese astme kohus) koda, mille koosseisu esimees kuulub, tegema otsuse käesoleva kohtumääruse punktis 18 nimetatud taotluse kohta. Esimeest asendab tema asendaja.
21 Selles kontekstis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus Landgericht Berlin I (Berliini I esimese astme kohus), käesoleva kohtumääruse eelmises punktis viidatud koosseisus, et esimees põhjendas põhikohtuasjas tehtud määruseid Euroopa Kohtu praktikaga. Viimasest tuleneb, et enne menetluse lõpetamist Euroopa Kohtus ei tohi apellatsioonikohus eelotsusetaotluse esitanud kohtule põhikohtuasja menetluse jätkamiseks anda suuniseid ega teda selleks sundida „distsiplinaarkaristuste“ abil. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab vastupidi ära ootama Euroopa Kohtu otsuse ja ta tohib vahepeal teha üksnes selliseid menetlustoiminguid, mis ei ole eelotsuse küsimustega seotud. See kehtib ka vahi all viibimise asjades.
22 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kõnealune Euroopa Kohtu praktika kehtib ka karistusõiguse valdkonnas, arvestades Euroopa Kohtu võimalust lahendada asi eelotsuse kiirmenetluses või kiirendatud menetluses.
23 Neil asjaoludel otsustas Landgericht Berlin I (Berliini I esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et see annab eelotsusetaotluse esitanud kohtule õiguse või isegi paneb kohustuse mitte teha põhikohtuasjas eelotsuse küsimustega seotud menetlustoiminguid, kuni Euroopa Kohus on otsuse teinud?
2. Kas ELTL artikkel 267 keelab kohtuniku erapoolikuse kahtluse põhjendamise pelgalt asjaoluga, et kohtunik ootab ära Euroopa Kohtu otsuse tema eelotsusetaotluse kohta?
3. Kas see on nii ka kriminaalasjas vahi all viibimise juhtumi puhul, mille suhtes kehtib eriline menetluse kiirendatud läbiviimise nõue?“
Menetlus Euroopa Kohtus
24 Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus oma eelotsusetaotluses Euroopa Kohtul kohaldada käesoleva kohtuasja suhtes Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 105 ette nähtud kiirendatud menetlust või teise võimalusena menetleda kohtuasja kodukorra artikli 53 lõike 3 alusel eelisjärjekorras.
25 Arvestades otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega vastavalt kodukorra artiklile 99, on selle taotluse lahendamise vajadus ära langenud.
Eelotsuse küsimuste analüüs
26 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 alusel võib Euroopa Kohus igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega, kui vastuse eelotsuse küsimusele võib selgelt tuletada kohtupraktikast.
27 Käesoleval juhul leiab Euroopa Kohus, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmes eelotsuse küsimuses taotletud liidu õiguse tõlgenduse võib selgelt tuletada Euroopa Kohtu praktikast ja seega tuleb käesolevas kohtuasjas kohaldada kodukorra artiklit 99.
28 Lisaks, kuivõrd eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma kolmanda küsimusega teada, kas esimesele ja teisele küsimusele antud vastused on kohaldatavad ka kriminaalasjas vahi all viibimise juhtumi puhul, mille suhtes kehtib eriline menetluse kiirendatud läbiviimise nõue, siis tuleb seda aspekti kahe esimese küsimuse käsitlemisel arvesse võtta, mitte analüüsida seda eraldi.
Esimene küsimus
29 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kriminaalmenetluses, mille puhul kehtib süüdistatava vangistuse tõttu menetluse kiirendatud läbiviimise nõue, jätkab eelotsusetaotluse esitanud liikmesriigi kohus põhikohtuasja menetlust kuni sellele eelotsusetaotlusele Euroopa Kohtu vastuse saamiseni, tehes menetlustoiminguid, mis on seotud esitatud eelotsuse küsimustega.
30 Esimesena olgu seoses ELTL artikliga 267 meenutatud, et aluslepingutega kehtestatud kohtusüsteemi alustala on selles artiklis ette nähtud eelotsusemenetlus, mille eesmärk on Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise dialoogi loomise teel tagada liidu õiguse tõlgendamise ühtsus, mis võimaldab sel viisil kindlustada liidu õiguse järjepidevuse, täieliku toime ja autonoomia ning lõpuks ka aluslepingutega kehtestatud õiguse ainuomase olemuse (vt selle kohta 18. detsembri 2014. aasta arvamus 2/13 (liidu ühinemine EIÕKga), EU:C:2014:2454, punkt 176; 29. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Getin Noble Bank, C‑132/20, EU:C:2022:235, punkt 71, ja 17. mai 2023. aasta kohtuotsus BK ja ZhP (põhikohtuasja menetluse osaline peatamine), C‑176/22, EU:C:2023:416, punkt 26).
31 Et säilitada selle menetluse soovitav toime, on liikmesriigi kohtu poolt Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotluse alusel viimase tehtud kohtumäärus või kohtuotsus põhikohtuasja lahendamisel siduv liidu õiguse tõlgenduse küsimustes (vt selle kohta 3. veebruari 1977. aasta kohtuotsus Benedetti, 52/76, EU:C:1977:16, punkt 26, ja 17. mai 2023. aasta kohtuotsus BK ja ZhP (põhikohtuasja menetluse osaline peatamine), C‑176/22, EU:C:2023:416, punkt 27).
32 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et soovitavat toimet ei kahjustata, kui liikmesriigi kohus teeb ajavahemikus alates Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamisest kuni kuupäevani, millal Euroopa Kohus eelotsusetaotlusele vastab, menetlustoiminguid, mis on vajalikud ja mis puudutavad aspekte, mis ei ole seotud esitatud eelotsuse küsimustega, st menetlustoiminguid, mis ei takista eelotsusetaotluse esitanud kohtul tema menetluses olevas vaidluses järgida Euroopa Kohtu hilisemat otsust (vt selle kohta 17. mai 2023. aasta kohtuotsus BK ja ZhP (põhikohtuasja menetluse osaline peatamine), C‑176/22, EU:C:2023:416, punktid 28 ja 30).
33 Seevastu ei saa selliseid menetlustoiminguid teha, kui need võivad võtta Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimustelt nende eseme ja huvi liikmesriigi kohtus pooleli oleva vaidluse seisukohast. Nimelt võivad sellised toimingud takistada eelotsusetaotluse esitanud kohtul järgimast kohtulahendit, millega Euroopa Kohus vastab eelotsuse küsimustele. Sellisel juhul kahjustataks ELTL artiklis 267 ette nähtud koostöömehhanismi soovitavat toimet, kuna Euroopa Kohtul puudub eelotsusemenetluses pädevus anda vastuseid, millel on soovituslik toime (vt selle kohta 6. juuni 2024. aasta kohtuotsus AVVA jt (kohtulik arutelu videokonverentsi teel ilma Euroopa uurimismääruseta), C‑255/23 ja C‑285/23, EU:C:2024:462, punktid 38–40).
34 Teisena olgu märgitud, et süüdistatavate õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul, mis on kaitstud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mis on allkirjastatud Roomas 4. novembril 1950, artikli 6 lõikes 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus seoses kohtumenetlustega, ei tule karistusõiguse valdkonnas järgida mitte ainult kohtumenetluse ajal, vaid ka kohtueelses menetluses, alates hetkest, mil asjaomast isikut kahtlustatakse (vt selle kohta 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Kolev jt, C‑612/15, EU:C:2018:392, punkt 71, ja 12. veebruari 2019. aasta kohtumäärus RH, C‑8/19 PPU, EU:C:2019:110, punkt 32).
35 Kuna selle õiguse tagamine on vangistuse kandmise korral veelgi vajalikum, on ELTL artikli 267 neljandas lõigus sõnaselgelt sätestatud, et kui eelotsuse küsimus kerkib liikmesriigi kohtus pooleli oleva kohtuasja käigus seoses kinnipeetava isikuga, teeb Euroopa Kohus otsuse võimalikult kiiresti.
36 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikliga 23a kehtestatud kiirendatud menetlust ja kiirmenetlust võib kohaldada just nimelt selleks, et oleks tagatud nimetatud õiguse rakendamine, kui eelotsusetaotlus, mis on seotud kinnipeetava isikuga, võib mõjutada selle isiku vabastamist (vt selle kohta 12. veebruari 2019. aasta kohtumäärus RH, C‑8/19 PPU, EU:C:2019:110, punktid 33–35, ja 17. märtsi 2021. aasta kohtuotsus JR (vahistamismäärus – süüdimõistev kohtuotsus, mis on tehtud EMP lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis), C‑488/19, EU:C:2021:206, punktid 36–40).
37 Seevastu pelk asjaolu, et isik kannab vabadusekaotuslikku karistust süüdimõistmise tõttu, mis ei sõltu eelotsusetaotluse aluseks olevast kohtuasjast, ei tähenda iseenesest, et seda kohtuasja lahendatakse kiirmenetluses (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 1. oktoobri 2018. aasta kohtumäärus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny w Płocku, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2018:923, punkt 23).
38 Lisaks tuleb samuti märkida, et eeskätt on liikmesriigi kohtu – kelle poole pöördutakse kiireloomulises vaidluses, kes on kõige paremas olukorras, et hinnata selle poolte jaoks konkreetseid küsimusi, ning kes peab vajalikuks esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused liidu õiguse tõlgendamise kohta – ülesanne võtta Euroopa Kohtu otsuse tegemiseni kõik sobivad esialgse õiguskaitse meetmed, et tagada selle otsuse täielik toime, mille ta ise peab tegema, kuid ka asjaomaste isikute õiguste tõhusus (vt selle kohta 10. septembri 2014. aasta kohtuotsus Kušionová, C‑34/13, EU:C:2014:2189, punkt 66; Euroopa Kohtu presidendi 10. aprilli 2018. aasta kohtumäärus Gómez del Moral Guasch, C‑125/18, EU:C:2018:253, punkt 15, ning Euroopa Kohtu presidendi 25. veebruari 2021. aasta kohtumäärus Sea Watch, C‑14/21 ja C‑15/21, EU:C:2021:149, punkt 33).
39 Sellest järeldub, et isegi kui eelotsusetaotluse esitanud liikmesriigi kohus peab ootama ära Euroopa Kohtu vastuse tema eelotsusetaotlusele, ei takista miski tal võtmast kinnipidamisele alternatiivseid meetmeid, mis tagavad kahtlustatava või süüdistatava põhiõiguste austamise (vt selle kohta 12. veebruari 2019. aasta kohtumäärus RH, C‑8/19 PPU, EU:C:2019:110, punkt 41).
40 Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kriminaalmenetluses, mille puhul kehtib süüdistatava vangistuse tõttu menetluse kiirendatud läbiviimise nõue, jätkab eelotsusetaotluse esitanud liikmesriigi kohus põhikohtuasja menetlust kuni sellele eelotsusetaotlusele Euroopa Kohtu vastuse saamiseni, tehes menetlustoiminguid, mis on seotud esitatud eelotsuse küsimustega.
Teine küsimus
41 Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kohtuniku saab taandada üksnes sel põhjusel, et kohtunik ootab ära Euroopa Kohtu otsuse viimasele esitatud eelotsusetaotluse kohta, kui põhikohtuasja menetlus puudutab kinnipeetavat isikut.
42 ELTL artikliga 267 on liikmesriigi kohtule antud kõige laiem õigus Euroopa Kohtusse pöördumiseks, kui ta leiab, et tema lahendatavas asjas on tekkinud küsimusi, mis nõuavad tema menetluses oleva asja lahendamiseks vajalike liidu õigusnormide tõlgendamist või nende kehtivuse hindamist (16. jaanuari 1974. aasta kohtuotsus Rheinmühlen‑Düsseldorf, 166/73, EU:C:1974:3, punkt 3, ja 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A.B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused), C‑824/18, EU:C:2021:153, punkt 91).
43 Seega ei saa riigisisene õigusnorm või riigisisene praktika takistada liikmesriigi kohtul seda õigust kasutada, kusjuures see on nimelt lahutamatult seotud ELTL artiklis 267 ette nähtud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelise koostöösüsteemiga ning selle sättega liikmesriigi kohtutele usaldatud liidu õiguse kohaldamise ülesannetega (vt selle kohta 16. jaanuari 1974. aasta kohtuotsus Rheinmühlen‑Düsseldorf, 166/73, EU:C:1974:3, punkt 4; 5. aprilli 2016. aasta kohtuotsus PFE, C‑689/13, EU:C:2016:199, punktid 32 ja 33, ning 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A.B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused), C‑824/18, EU:C:2021:153, punkt 93). Samuti peab selleks, et tagada nimetatud õiguse tõhusus, liikmesriigi kohtul olema pädevus jääda pärast eelotsusetaotluse esitamist selle taotluse juurde (2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A.B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused), C‑824/18, EU:C:2021:153, punkt 93).
44 Euroopa Kohus on eeltoodust kaalutlustest järeldanud, et riigisisene õigusnorm või riigisisene praktika, mis võib eelkõige kaasa tuua selle, et liikmesriigi kohus eelistab hoiduda Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuste esitamisest, et vältida kohtuasja äravõtmist, kahjustab liikmesriikide kohtutele ELTL artikliga 267 antud õigusi ning järelikult eelotsusetaotluste esitamise mehhanismiga loodud Euroopa Kohtu ja liikmesriigi kohtute vahelise koostöö tõhusust (vt eelkõige 5. juuli 2016. aasta kohtuotsus Ognyanov, C‑614/14, EU:C:2016:514, punkt 25, ja 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A.B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused), C‑824/18, EU:C:2021:153, punkt 94).
45 Taandamise tagajärg on aga just vaidluse äravõtmine. Seega, kui oleks võimalik taandada kohtunik põhjusel, et ta keeldus määramast kohtuistungit tema menetluses oleva vaidluse sisuliseks lahendamiseks enne, kui Euroopa Kohus on vastanud eelotsusetaotlusele, mis talle selles vaidluses esitati, võib see võimalus viia selleni, et teatud kohtunikud ei esita Euroopa Kohtule eelotsuse küsimusi.
46 Lisaks ei või ELTL artikliga 267 igale liikmesriigi kohtule antud pädevust taotleda eelotsust Euroopa Kohtult seada kahtluse alla selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamisega, mis võimaldavad liikmesriigi apellatsioonikohtul muuta Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamise otsust, see tühistada ja kohustada selle otsuse teinud kohut jätkama peatatud riigisisest menetlust (16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Cartesio, C‑210/06, EU:C:2008:723, punkt 98, ja 12. veebruari 2019. aasta kohtumäärus RH, C‑8/19 PPU, EU:C:2019:110, punkt 40).
47 Asjaolu, et isik, kelle suhtes on algatatud menetlus põhikohtuasjas, on vangistatud, ei muuda ka ELTL artikliga 267 liikmesriigi kohtule antud õiguste ulatust põhjustel, mida on meenutatud käesoleva kohtumääruse punktides 35, 36, 38 ja 39.
48 Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kohtuniku saab taandada üksnes sel põhjusel, et kohtunik ootab ära Euroopa Kohtu otsuse viimasele esitatud eelotsusetaotluse kohta, kui põhikohtuasja menetlus puudutab kinnipeetavat isikut.
Kohtukulud
49 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) määrab:
1. ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kriminaalmenetluses, mille puhul kehtib süüdistatava vangistuse tõttu menetluse kiirendatud läbiviimise nõue, jätkab eelotsusetaotluse esitanud liikmesriigi kohus põhikohtuasja menetlust kuni sellele eelotsusetaotlusele Euroopa Kohtu vastuse saamiseni, tehes menetlustoiminguid, mis on seotud esitatud eelotsuse küsimustega.
2. ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kohtuniku saab taandada üksnes sel põhjusel, et kohtunik ootab ära Euroopa Kohtu otsuse viimasele esitatud eelotsusetaotluse kohta, kui põhikohtuasja menetlus puudutab kinnipeetavat isikut.
Allkirjad