Kohtuasi T‑30/03 RENV

3F

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Taani asutuste antud finantsabi – Taani rahvusvahelisse laevaregistrisse kantud laevade pardal töötavad meresõitjad – Komisjoni otsus jätta vastuväited esitamata – Tühistamishagi – Tõsised raskused

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Komisjoni kohustus algatada võistlev menetlus, kui esinevad tõsised raskused – Mõiste „tõsised raskused”

(EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3)

2.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Teatamata jäetud abimeetmed, mille kohta on huvitatud kolmandad isikud esitanud kaebusi – Komisjoni kohustus lõpetada mõistliku aja jooksul uurimise esialgne etapp – Ulatus

(EÜ artikli 88 lõige 3)

3.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni kohustus kaebaja ära kuulata kohe uurimise esialgses etapis – Puudumine

(EÜ artikli 88 lõige 3)

1.      EÜ artikli 88 lõike 2 kohane menetlus on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hädavajalik, kui komisjonil tekib tõsiseid raskusi selle hindamisel, kas abi on ühisturuga kokkusobiv. Komisjon võib seega abi seisukohast soodsa otsuse vastuvõtmiseks piirduda artikli 88 lõike 3 kohase esialgse staadiumiga üksnes juhul, kui ta võib esialgse uurimise lõppedes olla veendunud, et nimetatud abi on ühisturuga kokkusobiv. Seevastu juhul, kui esialgne uurimine viis komisjoni vastupidise veendumuseni või kui see ei võimaldanud tal ületada kõiki kõnealuse abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel tekkinud raskusi, on komisjoni ülesanne koguda kõik vajalikud arvamused ja algatada selleks EÜ artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.

Kuigi komisjonil ei ole kaalutlusõigust, et selliste raskuste tuvastamise korral otsustada, kas algatada ametlik uurimismenetlus, on tal siiski teatav hindamisruum juhtumi asjaolude uurimisel ja hindamisel, et määrata kindlaks, kas nendega kaasnevad olulised raskused. Vastavalt EÜ artikli 88 lõike 3 eesmärgile ja komisjoni hea halduse kohustusele võib ta teatanud riigi või kolmandate isikutega dialoogi astuda, et esialgse menetluse käigus ületada võimalikud raskused. See õigus eeldab, et komisjon saaks muuta oma seisukohta tulenevalt dialoogi tulemustest, ilma et seda muutmist tuleks a priori lugeda tõsiste raskuste olemasoluks.

Tõsiste raskuste mõiste on laadilt objektiivne. Selliseid raskusi tuleb otsida nii vaidlustatud akti vastuvõtmise tingimustes kui ka selle sisus, tehes seda objektiivselt, võrreldes otsuse põhjendusi nende tõenditega, mis komisjonil olid siis, kui ta võttis seisukoha vaidlusaluse abi siseturuga kokkusobivuse osas. Sellest tuleneb, et tõsiste raskuste olemasolu seaduslikkuse kontroll, mida Üldkohus teostab, läheb oma laadilt kaugemale ilmse hindamisvea kontrollimisest. Tõsiste raskuste esinemise tõendamise kohustus on hagejal ning ta võib seda täita paljude selliste kokkulangevate kaudsete tõendite esitamisega, mis puudutavad esiteks esialgse uurimismenetluse asjaolusid ja kestust ning teiseks vaidlustatud otsuse sisu.

(vt punktid 53–55 ja 78)

2.      Komisjon ei pea olukorras, kui asjaomane riik ei teavitanud teda asjaomastest riiklikest meetmetest seoses riigiabi keeluga, teostama nende meetmete esialgset uurimist kindlaksmääratud tähtajal. Siiski, kui kolmandad isikud on teavitamata riiklike meetmete kohta kaebused esitanud, peab institutsioon EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud esialgses staadiumis teostama EÜ asutamislepingu riigiabi käsitlevate põhinormide korrektse kohaldamise huvides põhjaliku ja erapooletu uurimise. Sellest tuleneb, et komisjon ei saa määramatult pikendada kaebuse esemeks olnud riiklike meetmete esialgset uurimist, kuna selle uurimise eesmärk on üksnes võimaldada komisjonil luua esimene arvamus tema hinnanguks esitatud meetmete kvalifitseerimisest ja nende kokkusobivusest ühisturuga.

Esialgse uurimismenetluse kestuse mõistlikkust tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades eelkõige juhtumi konteksti, menetluse erinevaid etappe, mida komisjon peab järgima, ning juhtumi keerukust.

Kuigi esialgse uurimise kestus võib olla kaudne tõend tõsiste raskuste olemasolu kohta, ei ole see iseenesest piisav, et tõendada selliste raskuste olemasolu.

Nimelt ei saa pelka asjaolu, et arutelud komisjoni ja kõnealuse liikmesriigi vahel toimusid esialgse uurimise faasis ja et selle raames sai komisjon küsida täiendavaid andmeid kontrollitavate meetmete kohta, lugeda tõendiks, et see institutsioon oli silmitsi tõsiste hindamisraskustega.

Alles siis, kui ta saab kinnitust muudest asjaoludest, võib EÜ artikli 88 lõike 3 sätete raames teostatud esialgsele uurimisele tavapäraselt kuluva aja oluline ületamine koos teiste asjaoludega viia selleni, et tunnistatakse, et komisjonil olid tõsised hindamisraskused, mis nõuavad EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist.

(vt punktid 57 ja 58, 70–72)

3.      EÜ artikli 88 lõike 3 järgse uurimise esialgne faas ei ole kaebuse esitajaga seoses võistlevat laadi ning komisjonil ei ole seega kohustust esitada talle oma seisukoht selles küsimuses enne, kui ta võtab vastu otsuse abi kokkusobivusest või kokkusobimatusest ühisturuga.

(vt punkt 84)