18. aprillil 2024 esitatud hagi – Caronte&Tourist Isole Minori versus komisjon

(kohtuasi T-208/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Caronte&Tourist Isole Minori SpA (Messina, Itaalia) (esindaja: advokaat M. Maćešić)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 14. veebruari 2024. aasta otsus C(2024) 1065 (final) selles osas, millega keeldutakse võimaldamast tutvuda dokumentidega nr 2, 5, 7 ja 9, tuginedes määruse 1049/2001¹ artikli 4 lõike 2 teises ja kolmandas taandes sätestatud eranditele, ning võimaldada tutvuda taotletavate dokumentidega, välja arvatud eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsega seotud andmed;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et komisjon tegi määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teise taande kohaldamisel ilmselge kaalutlusvea.

Hageja väidab, et komisjon jättis tähelepanuta, et dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumisel ei saa ta tugineda poolte võrdsuse põhimõttele, kui üks riigisisese menetluse pooltest on liikmesriik, kuna on vaieldamatult selge, et riik kehtestab seadused, rakendab neid ja teostab nende alusel kohtuvõimu. Poolte võrdsuse põhimõtte eesmärk on luua võrdsed võimalused tsiviilkohtumenetluse mõlema poole jaoks. Kui liikmesriik on kohtumenetluse pool, tekib alati tasakaalustamata olukord liikmesriigi kasuks.

Teine väide, et komisjon tegi määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande kohaldamisel ilmselge kaalutlusvea.

Komisjon ei saa tugineda komisjoni ja liikmesriikide vastastikusele usaldusele ja koostööle konsultatsioonide käigus uue riigisisese liinilaevandusseaduse vastuvõtmisel (millega võetakse üle nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92)¹ , kuna see argument on vastuolus kohtupraktikaga Schlyteri asjas,² mille kohaselt komisjoni ja liikmesriigi vastastikune usaldus ja koostöö ei saa olla kaalukamad läbipaistvuse põhimõttest uue riigisisese seaduse vastuvõtmise menetluses.

Taotletavate dokumentide avalikustamine ei kahjusta (hageja taotluse alusel algatatud) EU Piloti menetluse eesmärki, kuna hageja sai juba varem kätte liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi kirja, milles teatati ette menetluse lõpetamisest ja millest nähtub selgelt, et komisjon on otsustanud mitte pöörduda Euroopa Kohtu poole küsimustes, mis puudutavad varem kehtinud seaduste puudusi, mida on taotletavates dokumentides käsitletud.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (kes viis läbi EU Piloti menetlust) juba teadis, millised kommentaarid olid tehtud uue liinilaevandusseaduse eelnõu kohta (millega võetakse üle nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92), kuna ta osales aktiivselt uue seaduse vastuvõtmise menetluses, andes eelnõule põhjaliku hinnangu.

Kolmas väide, et komisjon ei ole kindlaks teinud ülekaalukat üldist huvi dokumentide avalikustamise vastu.

Komisjon rikkus põhjendamiskohustust, leides, et puudub ülekaalukas üldine huvi dokumentide avalikustamise vastu kohtuotsuse Turco¹ tähenduses, kuna ta vaid tõdes, et ei ole oluline, kas riigisiseses kohtuasjas tehtud otsusel liidu õiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta, mis on esitatud liikmesriigi vastu, oleks avalikke tagajärgi.

Käesoleval juhul on olemas ülekaalukas üldine huvi dokumentide avalikustamise vastu, kuna Horvaatia merekabotaaži turg on liidu siseturu osa ja uue liinilaevandusseaduse (millega võetakse üle nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92) isikuline kohaldamisala hõlmab ka kõiki teiste liikmesriikide laevaomanikke. Lisaks kahjustab uus liinilaevandusseadus, millega rakendatakse merekabotaažiteenuste osutamise vabadust (üks põhivabadustest), oma esemelisest kohaldamisalast tulenevalt laevaomanike õigust osutada vabalt merekabotaažiteenuseid, mille puhul tuleb järgida läbipaistvuse põhimõtet.

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

¹ Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT 1992, L 364, lk 7; ELT eriväljaanne 06/02, lk 10).

¹ Üldkohtu 16. aprilli 2015. aasta otsus Carl Schlyter vs. komisjon (T-402/12, EU:T:2015:209).

¹ Euroopa Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus Rootsi Kuningriik ja Maurizio Turco vs. nõukogu (liidetud kohtuasjad C-39/05 P ja C-52/05 P, EU:C:2008:374).