Kohtuasi C‑58/22
Parchetul de pe lângă Curtea de Apel Craiova
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Craiova)
Euroopa Kohtu (esimene koda) 25. jaanuari 2024. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 50 – Ne bis in idem-põhimõte – Kriminaalmenetlus in rem – Prokuröri määrus menetluse lõpetamise kohta – Samadel asjaoludel in personam alustatud hilisema kriminaalmenetluse lubatavus – Tingimused, mis peavad olema täidetud selleks, et saaks asuda seisukohale, et isiku suhtes on tehtud kriminaalasjas lõplik kohtuotsus – Põhjaliku uurimise nõue – Võimaliku tunnistaja ülekuulamata jätmine – Asjaomase isiku „kahtlustatavana“ ülekuulamata jätmine
1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Põhiõiguste harta tõlgendamise taotlus – Riigisisesed õigusnormid kui liidu õiguse kohaldamise meede – Euroopa Kohtu pädevus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 51 lõige 1; nõukogu raamotsus 2003/568, artiklid 2 ja 4; komisjoni otsus 2006/928, lisa)
(vt punktid 40–42)
2. Põhiõigused – Ne bis in idem-põhimõte – Kohaldamise tingimused – Varasema lõpliku otsuse olemasolu – Hindamiskriteeriumid – Kriminaalasja lõpetamine – Lõplik otsus, mis on tehtud pärast asja sisulist hindamist, millele on eelnenud põhjalik uurimine – Liikmesriigi kohtu hinnang
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50)
(vt punktid 48, 52, 61, 62 ja 64)
3. Põhiõigused – Ne bis in idem-põhimõte – Kohaldamisala – Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, mille prokuratuur on teinud ilma menetlusele allutatud isiku kriminaalvastutust analüüsimata – Välistamine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50)
(vt punktid 70, 71 ja 73–75 ning resolutsioon)
Kokkuvõte
Euroopa Kohus, kellele Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus, Rumeenia) esitas eelotsusetaotluse, täpsustas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 50(1) sätestatud ne bis in idem-põhimõtte kahte komponenti – bis ja idem – sellise kohtuasja kontekstis, kus ühe isiku suhtes alustatud teine kriminaalmenetlus lõpetati seetõttu, et esimeses kriminaalmenetluses oli prokurör teinud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millest ei nähtu selgelt, et oleks analüüsitud selle isiku õiguslikku seisundit tema kriminaalvastutuse seisukohast kuriteokoosseisu tunnustele vastavate tegude eest.
Ühistu BX koosolekul 30. aprillil 2015 nõudis selle ühistu esimees NR ühistu töötajatelt nende töölepingute lõpetamise ähvardusel, et nad maksaksid teatava rahasumma, mille tegelikult pidi maksma tema ise. Kuna tema nõudmist ei rahuldatud, tegi ja allkirjastas ta otsused nende töölepingute lõpetamise kohta.
Puudutatud töötajad esitasid NRi peale kaks kuriteokaebust, mis registreeriti vastavalt Parchet de pe lângă Judecătoria Slatinas (Slatina esimese astme kohtu juures tegutsev prokuratuur, Rumeenia) numbriga 673/P/2016 ja Parchet de pe lângă Tribunalul Oltis (Olti esimese astme kohtu juures tegutsev prokuratuur, Rumeenia) numbriga 47/P/2016.
Asjas 673/P/2016, milles kriminaalmenetlust alustati in rem väljapressimise asjaoludel, tegi menetlust juhtiv prokurör uurimise läbi viinud politseiasutuse aruande alusel kriminaalasja menetlemise lõpetamise määruse (edaspidi „vaidlusalune menetluse lõpetamise määrus“). Põhikohtuasja kaebajad seda määrust ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud. Lisaks ei kinnitanud pädeva kohtu eeluurimiskolleegium peaprokuröri esitatud menetluse uuendamise taotlust.
Asjas 47/P/2016 alustati kriminaalmenetlust in personam NRi suhtes passiivse korruptsiooni asjaoludel, mille tulemusel tegi Tribunalul Olt (Olti esimese astme kohus, Rumeenia) kohtuotsuse, mõistes NRile tingimisi vangistuse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus, Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus), kellele NR esitas apellatsioonkaebuse, tühistas selle kohtuotsuse kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega nr 1207/2020 põhjendusel, et väidetavalt on rikutud harta artiklis 50 sätestatud ne bis in idem-põhimõtet.
Înalta Curte de Casație şi Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus), kellele Parchet de pe lângă Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohtu juures tegutsev prokuratuur, Rumeenia) esitas viimati nimetatud kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse, leidis sisuliselt, et eelotsusetaotluse esitanud kohus oli jõudnud väärale järeldusele, et ne bis in idem-põhimõte on kohaldatav, sest enne seda, kui tehti vaidlusalune menetluse lõpetamise määrus, ei olnud kriminaalasjas 673/P/2016 antud mingit sisulist hinnangut ja seda määrust ei olnud nõuetekohaselt põhjendatud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et selle tagajärjeks oli kriminaalasja lõpetamine. Kassatsioonikohus tühistas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse nr 1207/2020 ja saatis kohtuasja eelotsusetaotluse esitanud kohtule uuesti läbivaatamiseks tagasi.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus otsustas asja uuesti läbi vaadates küsida Euroopa Kohtult, kuidas kohaldada harta artiklis 50 sätestatud ne bis in idem-põhimõtet niisugustel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas.
Euroopa Kohtu hinnang
Euroopa Kohus tuletas meelde, et ne bis in idem-põhimõtte kohaldamise suhtes kehtib kaks tingimust: esiteks peab olema tehtud varasem lõplik otsus (bis-tingimus) ja teiseks peavad varasem otsus ning hilisemad menetlused või otsused puudutama samu tegusid (idem-tingimus).
Mis puudutab bis-tingimust, siis selleks, et saaks asuda seisukohale, et isiku suhtes on talle etteheidetava teo asjas tehtud „lõplik“ kohtuotsus harta artikli 50 tähenduses, on esimesena oluline, et kriminaalmenetlus peab riigisisese õiguse kohaselt olema lõpetatud lõplikult. Kuna käesoleval juhul ei ole ühelt poolt põhikohtuasja kaebajad vaidlusaluse menetluse lõpetamise määrust ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud ja teiselt poolt jäeti Slatina esimese astme kohtu juures tegutseva prokuratuuri peaprokuröri taotlus kinnitada määrus kriminaalmenetluse uuendamiseks rahuldamata, siis näib, et asjas 673/P/2016 on kriminaalmenetlus lõplikult lõpetatud ja et vaidlusalune menetluse lõpetamise määrus on jõustunud, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist.
Teisena on selleks, et saaks asuda seisukohale, et isiku suhtes on talle etteheidetava teo asjas tehtud „lõplik“ kohtuotsus harta artikli 50 tähenduses, oluline, et määrus, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse, oleks tehtud pärast asja sisulist hindamist, mitte pelgalt menetluslikel põhjustel. Käesoleval juhul saab asja 673/P/2016 sisulise hindamisega seotud tingimust pidada vaidlusaluse menetluse lõpetamise määrusega täidetuks vaid siis, kui see määrus sisaldab hinnangut väidetava kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, nagu eelkõige NRi kui selle süüteo oletatava toimepanija kriminaalvastutuse analüüs. Kuid asjaolu, et ühistu BX 30. aprilli 2015. aasta koosolekul osalenud tunnistajaid üle ei kuulatud, võib viidata sellele, et sellist analüüsi pole tehtud, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist.
Mis puudutab idem-tingimust, siis tuleneb juba harta artikli 50 sõnastusest, et selle kohaselt on keelatud ühte ja sama isikut sama süüteo eest rohkem kui üks kord kohtu alla anda või kriminaalkorras karistada. Sellega seoses täpsustas Euroopa Kohus, et selle kindlakstegemiseks, kas isiku suhtes on tehtud „lõplik“ kohtuotsus harta artikli 50 tähenduses, peab tehtud otsusest selgelt nähtuma, et sellele otsusele eelnenud uurimise ajal – sõltumata sellest, kas menetlust oli alustatud in rem või in personam – analüüsiti selle isiku õiguslikku seisundit tema kriminaalvastutuse seisukohast kuriteokoosseisu tunnustele vastavate tegude eest ja juhul, kui on tehtud määrus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, on tema vastutus välistatud. Kui see nii ei ole – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, ei ole ne bis in idem-põhimõte kohaldatav ja järelikult ei või sellist isikut käsitada lõplikult õigeks mõistetuna harta artikli 50 tähenduses.