25. mail 2009 esitatud hagi - Abertis Infraestructuras versus komisjon

(Kohtuasi T-200/09)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Abertis Infraestructuras, SA (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. Roca Junyent ja P. Callol García)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada vaidlusalune otsus ja mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud akt on sama, mis kohtuasjas T-58/09: Schemaventotto vs. komisjon (ELT C 82, lk 34); tegemist on õigusaktiga, millega komisjon lõpetas nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumise üle (ELT L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40) artikli 21 kohase menetluse, mis algatati eesmärgiga kontrollida hageja ja Autostrade, Sp.a.A. koondumist (juhtum COMP/M.4388 - Abertis/Autostrade).

Hageja esitas järgmised väited:

Lõpetades artikli 21 kohase menetluse ilma tuvastamata, et Itaalia pani toime rikkumised, mis kahjustasid Abertise õigusi, rikkus komisjon oma seaduslikke kohustusi; teise võimalusena ei analüüsinud komisjon õigesti koondumise kokkusobivust ühenduse õigusega, rikkudes nii direktiivi 139/2004 artiklist 21 tulenevat kohustust.

Komisjon ei järginud direktiivi artiklis 21 sätestatud peamiseid menetluslikke nõudeid. See menetlusnormide rikkumine muudab komisjoni aktid tühisteks, sest see takistab artikli 21 eesmärgi täielikku saavutamist.

Komisjon rikkus kohustust oma akte põhjendada.

Komisjon on süüdi võimu kuritarvitamises, sest ta võttis vastu otsuse õigusnormi alusel, st direktiivi artikli 21 alusel, mis tal seda otsust teha ei luba, kuna see kuulub EÜ artikli 226 kohaldamisalasse. Seega eiras komisjon artiklis 21 nimetatud tagatisi, võttis artiklilt 21 kasuliku mõju ja jättis kavandatud ning tema enda poolt varem heaks kiidetud koondumise kaitseta.

Loobudes menetlusest liikmesriigi vastu asjaoludel, mida ei ole võimalik hinnata, pettis komisjon ettevõtjate usaldust, rikkudes seeläbi õiguskindluse, hea halduse ja õiguspärase ootuse üldpõhimõtteid.

Lõpuks väidab hageja teise võimalusena, et komisjon ei analüüsinud õigesti Itaalia riigi poolt kehtestatud uut õiguslikkus raamistikku, arvestades et sellega ei loodud õiguslikku raamistikku, mis tagaks, et ettevõtjaid koheldakse tulevikus Itaalia kiirteedesektoris toimuvate piiriüleste ühinemiste puhul õiglaselt ja kooskõlas ühenduse eeskirjadega.

____________