Kohtuasi T‑111/08

MasterCard, Inc. jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Ettevõtjate ühenduse otsus – Deebet-, järelmaksu- ja krediitkaarditehingute aktsepteerimise teenuste turg – EÜ artikli 81 ja EMÜ lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Mitmepoolsed varuvahendustasud – EÜ artikli 81 lõiked 1 ja 3 – Mõiste „seonduv piirang” – Objektiivse vajalikkuse puudumine – Tagajärje tõttu konkurentsi piiramine – Üksikerandi tegemise tingimused – Kaitseõigused – Parandusmeede – Trahv – Põhjendamine – Proportsionaalsus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Kostja vastus – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagiavaldusele või kostja vastusele lisatud dokumendid – Vastuvõetavus – Tingimused

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c, artikli 46 lõike 1 punkt b ja artikli 47 lõige 1)

2.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Seonduvaks piiranguks kvalifitseeritud klausel – Mõiste „seonduv piirang” – Ulatus – Põhitehinguga otseselt seotud ja selle teostamiseks vajalik piirang – Objektiivsus ja proportsionaalsus

(EÜ artikli 81 lõiked 1 ja 3)

3.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Turu piiritlemine – Ese – Selle hindamine, millist mõju avaldab keelatud kokkulepe konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele – Selles suhtes esitatud etteheidete tagajärjed

(EÜ artiklid 81 ja 82)

5.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Tingimused – Tõendamiskoormis

(EÜ artikli 81 lõige 3; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

6.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Tingimused – Tootmise või kaupade levitamise parandamine või tehnilise või majandusliku progressi edendamine

(EÜ artikli 81 lõige 3)

7.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Tingimused – Keeruline majanduslik hinnang – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(EÜ artikli 81 lõige 3)

8.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate ühenduste otsused – Mõiste

(EÜ artikli 81 lõige 1)

9.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)

10.    Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Õigus tutvuda toimikuga – Rikkumine – Niisuguste dokumentidega tutvumise loa andmisest keeldumine, mis võivad olla ettevõtja kaitsmiseks vajalikud

1.      Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb igas hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade esitatud väidetest. Hagi vastuvõetavuse eeldusena peavad põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagi tugineb, vähemalt kokkuvõtlikult, kuid järjekindlalt ja arusaadavalt nähtuma hagiavaldusest endast. Kuigi teatavate punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, asendada selliste sisuliste õiguslike argumentide puudumist, mis eespool mainitud sätete kohaselt peavad olema märgitud hagiavalduses endas.

Pealegi ei ole liidu kohtu ülesanne lisadest otsida ja kindlaks teha need väited ja argumendid, mida võib lugeda hagi aluseks olevateks, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne.

See Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 ja kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c tõlgendus kohaldub ka vastuvõetavuse tingimustele repliigi puhul, mis kodukorra artikli 47 lõike 1 kohaselt on ette nähtud hagiavaldust täiendama.

Isegi kui Euroopa Liidu institutsioonide vastu võetud aktide õiguspärasuse presumptsiooni arvestades on hagil ja kostja vastusel erinevad eesmärgid ning seega kehtivad neile erinevad nõuded, tuleb siiski võimaluse osas viidata kostja vastusele lisatud dokumentidele järgida sama lähenemist kui hagiavalduse korral, kuna kodukorra artikli 46 lõike 1 punkt b täpsustab, et kostja vastuses tuleb esitada viidatud õigus- ja faktiväited.

Lisasid võib arvesse võtta ainult niivõrd, kui need toetavad või täiendavad väiteid või argumente, mida pooled on oma menetlusdokumentides sõnaselgelt väljendanud, ja niivõrd, kui on võimalik täpselt kindlaks teha, millised on nendes sisalduvad kõnealuseid väiteid või argumente toetavad või täiendavad elemendid.

(vt punktid 68–71)

2.      Mõiste „seonduv piirang” liidu konkurentsiõiguses hõlmab mis tahes piirangut, mis on põhitehinguga otseselt seotud.

Põhitehinguga otseselt seotud piiranguks tuleb pidada iga piirangut, mis on nende omavahelise sõltuvuse seisukohast vähem tähtis kui põhitehingu teostamine, kuid sellega ilmselgelt seotud.

Piirangu vajalikkuse kindlakstegemisel tuleb uurida kahte elementi. Esiteks tuleb uurida, kas piirang on põhitehingu teostamiseks objektiivselt vajalik, ja teiseks seda, kas see on põhitehinguga võrreldes proportsionaalne.

Piirangu objektiivse vajalikkuse analüüsi osas tuleb meenutada, et kuna ei saa nõustuda põhjendatuse doktriini olemasoluga, ei saaks objektiivse vajalikkuse tingimust tõlgendada nii, et selle raames tuleb kaaluda kokkuleppe konkurentsi edendavat ja konkurentsivastast mõju. See analüüs tuleb läbi viia ainult EÜ artikli 81 lõike 3 spetsiifilises kontekstis. Seetõttu saab piirangu objektiivse vajalikkuse hindamine võrreldes põhitehinguga olla suhteliselt abstraktne. Uurida ei tule seda, kas piirang on põhitehingu äriliseks õnnestumiseks hädavajalik, arvestades asjassepuutuva turu konkurentsiolukorda, vaid kindlaks tuleb määrata see, kas põhitehingu konkreetseid asjaolusid arvestades on piirang selle tehingu teostamiseks vajalik. Kui piirangu puudumisel oleks tehing raskesti teostatav või teostamatu, võib piirangut käsitleda kui tehingu teostamiseks objektiivselt vajalikku.

Seoses piirangu proportsionaalsuse hindamisega võrreldes põhitehingu teostamisega tuleb kontrollida, kas piirangu kestus ning sisuline ja geograafiline kohaldamisala ei ole ulatuslikum, kui on selle tehingu teostamiseks vajalik. Kui piirangu kestus või kohaldamisala on ulatuslikum, kui tehingu teostamiseks on vajalik, tuleb läbi viia eraldiseisev analüüs EÜ artikli 81 lõike 3 alusel.

Lõpuks, kuna teatud piirangu seonduva olemuse hindamine võrreldes põhitehinguga tähendab seda, et komisjon peab andma keerulisi majanduslikke hinnanguid, piirdub kohtulik kontroll tema hinnangute üle kontrolliga menetlusnormide järgimise, piisava põhjendatuse ja asjaolude sisulise õigsuse, ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise puudumise üle.

(vt punktid 77–82)

3.      Kokkuleppe konkurentsivastane eesmärk või tagajärg ei ole mitte kumulatiivsed, vaid alternatiivsed tingimused selle hindamiseks, kas kokkulepe kuulub EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse. Selle tingimuse alternatiivse olemuse tõttu – mida märgib sidesõna „või” – on vaja esiteks uurida kokkuleppe enda eesmärki, arvestades selle rakendamise majanduslikku konteksti. Kui kokkuleppe sisu analüüsist ei ilmne siiski konkurentsi kahjustamine piisavas ulatuses, tuleb seejärel uurida selle tagajärgi ning selle keelatuks tunnistamiseks peavad esinema kõik asjaolud, mis tõendavad, et konkurentsi tegelikult tuntavalt takistati, piirati või kahjustati. Kokkuleppe tagajärgi ei ole vaja uurida, kui on tuvastatud selle konkurentsivastane eesmärk.

(vt punkt 139)

4.      Asjaomase turu määratlemine ei mängi EÜ artikli 81 või EÜ artikli 82 kohaldamise korral sama rolli. EÜ artikli 82 kohaldamise korral on asjakohase turu õige määratlemine vajalik tingimus, mis eelneb väidetavalt konkurentsivastase tegevuse kohta antavale hinnangule, kuna enne turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tuvastamist tuleb kindlaks teha turgu valitseva seisundi esinemine teataval turul, mis eeldab, et see turg on eelnevalt piiritletud. EÜ artikli 81 kohaldamise puhul tuleb asjakohane turg määratleda selleks, et teha kindlaks, kas vaidlusalune kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja kas selle eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ühisturu piires. See on põhjus, miks EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisel etteheited, mis esitatakse komisjoni kasutatud turu määratluse kohta, ei saa olla iseseisvad nende etteheidete suhtes, mis käsitlevad liikmesriikidevahelisele kaubandusele tekkivat mõju ja konkurentsi piiravat mõju. Asjaomase turu määratluse vaidlustamine ei ole tulemuslik, kui komisjon on vaidlustatud otsuses mainitud dokumentide põhjal õigesti järeldanud, et kõnealune kokkulepe kahjustas konkurentsi ja võis tuntavalt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(vt punkt 171)

5.      Määruse nr 1/2003 artiklis 2 on meenutatud, et EÜ artikli 81 lõikest 3 tulenevat eelist taotleval ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel lasub kohustus tõendada, et kõnealuse lõike tingimused on täidetud. Seetõttu peab EÜ artikli 81 lõikele 3 tuginev isik veenvate argumentide ja tõenditega tõendama, et erandi kohaldamiseks nõutavad tingimused on täidetud.

Komisjonil tuleb omalt poolt neid argumente ja tõendeid piisavalt analüüsida ehk teha kindlaks, kas need tõendavad, et EÜ artikli 81 lõike 3 kohaldamise tingimused on täidetud. Teatud juhtudel võivad need argumendid ja tõendid olla sellised, mis kohustavad komisjoni selgitama või põhjendama, ja kui komisjon seda ei tee, võib järeldada, et EÜ artikli 81 lõikele 3 viitaval isikul olev tõendamiskohustus on täidetud. Komisjonil tuleb sellisel juhul lükata need argumendid ja tõendid ümber.

(vt punktid 196 ja 197)

6.      Mis tahes ettevõtjate ühenduse kokkuleppele, mis piirab konkurentsi oma mõju või eesmärgi tõttu, võib põhimõtteliselt kohaldada EÜ artikli 81 lõike 3 kohast erandit.

Selle sätte kohaldamisele on kehtestatud teatud tingimused, mille täitmine on samaaegselt vajalik ja piisav. Esiteks peab ettevõtjate ühenduse otsus või otsuste kategooria aitama parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, teiseks peab see jätma tarbijatele sellest tulenevast kasust õiglase osa, kolmandaks ei tohi see kehtestada asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud, ja neljandaks ei tohi see anda neile võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes.

EÜ artikli 81 lõikes 3 kehtestatud esimese tingimuse kohaselt peavad kokkulepped erandi saamiseks „aita[ma] parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi”. Parandamine ei tähenda igasugust eelist, mida lepingupartnerid lepingust oma tootmis- ja turustustegevuse jaoks saavad. Niisuguses parandamises peab olema ka tuntavaid objektiivseid eeliseid, mis hüvitaksid sellest lepingust konkurentsile tuleneva negatiivse mõju.

EÜ artikli 81 lõikes 3 mainitav tuntav objektiivne kasu võib tekkida nii asjaomasel turul kui ka kõigil muudel turgudel, kus kõnealune kokkulepe võis tekitada kasulikku mõju, või üldisemalt kõigi teenuste osas, mille kvaliteeti ja tõhusust võib nimetatud kokkuleppe olemasolu parandada.

(vt punktid 199, 200, 206 ja 228)

7.      Kuna EÜ artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta tehtud otsuse tühistamise nõuet lahendav kohus uurib keerulisi majanduslikke hinnanguid, piirdub tema kontroll põhiküsimuses üksnes kontrollimisega, kas faktilised asjaolud on täpselt kindlaks tehtud, kas nende faktiliste asjaolude osas ei ole tehtud ilmset kaalutlusviga ja kas faktilistele asjaoludele antud õiguslik kvalifikatsioon on õige.

Kohus peab siiski kontrollima, kas esitatud tõendid vastavad tegelikkusele, on usaldatavad ja üksteisega kooskõlas, ning samuti kontrollima, kas need tõendid moodustavad asjakohaste andmete terviku, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja toetavad järeldusi, mis nende põhjal on tehtud. Seevastu ei kuulu tema pädevusse aga mingi otsuse seaduslikkuse kontrolli raames sellise otsuse autori majandushinnangu asendamine iseenda omaga.

(vt punktid 201 ja 202)

8.      EÜ artiklit 81 kohaldatakse ühendustele sedavõrd, kui nende endi tegevuse või nende liikmeteks olevate ettevõtjate tegevuse eesmärk on avaldada selles sättes käsitletud mõju.

Mõisted „kokkulepe”, „ettevõtjate ühenduste otsused” ja „kooskõlastatud tegevus” hõlmavad subjektiivsest lähtekohast koostöövorme, mis on oma olemuselt sarnased ning mis erinevad vaid intensiivsuse ja avaldumisvormi poolest.

Mis puudutab täpsemalt mõistet „ettevõtjate ühenduste otsused”, siis selle eesmärk on takistada seda, et ettevõtjad väldiksid konkurentsieeskirjade kohaldamist pelgalt selle vormi tõttu, kuidas nad turul tegutsevad. Selle põhimõtte tõhususe tagamiseks hõlmab EÜ artikli 81 lõige 1 mitte üksnes ettevõtjate tegevuse kooskõlastamise otseseid viise (kokkulepped ja kooskõlastatud tegevused), vaid ka koostöö institutsioonilisi vorme, st olukordasid, kus ettevõtjad tegutsevad kollektiivse struktuuri või ühise organi vahendusel.

Ühiste huvide või ühise huvi olemasolu on asjassepuutuv element, et hinnata EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses ettevõtjate ühenduse otsust.

(vt punktid 241–243, 251)

9.      Kaitseõiguste tagamine nõuab, et huvitatud ettevõtjal võimaldatakse haldusmenetluse käigus esitada tõhusalt oma seisukoht nende väidetavate faktide, asjaolude ja dokumentide tõelevastavuse ning asjakohasuse kohta, millele komisjon viitab, et toetada oma väidet asutamislepingu rikkumise toimepanemise kohta.

Seda põhimõtet väljendab määruse nr 1/2003 artikli 27 lõige 1, kuna selles on sätestatud, et huvitatud isikutele tuleb saata vastuväiteteatis, mis sisaldab selgelt kõiki peamisi asjaolusid, millele komisjon menetluse selles staadiumis tugineb, et nad teaksid, millist käitumist komisjon neile ette heidab, ja et end igakülgselt kaitsta enne komisjoni lõpliku otsuse tegemist. Eeltoodud nõue on täidetud, kui otsuses ei panda isikule süüks vastuväiteteatises märgitust erinevaid rikkumisi ega esitata muid faktilisi asjaolusid kui need, mille kohta huvitatud isikul on olnud võimalus oma selgitusi anda.

Kuid see teave võib olla esitatud kokkuvõtlikult ja lõplik otsus ei pea olema vastuväiteteatise koopia, sest see teatis on ettevalmistav dokument, milles faktilistele ja õiguslikele asjaoludele antud hinnangud on ainult esialgsed. Nii võib võrreldes vastuväiteteatisega esitada täiendusi, arvestades poolte antud vastuseid, mille argumendid tõendavad, et nad on tegelikult saanud oma kaitseõigusi teostada. Komisjon võib haldusmenetluses esitatut silmas pidades ka muuta või täiendada vastuväidete põhjenduseks esitatud faktilisi või õiguslikke argumente.

Huvitatud isikutele täiendavate vastuväidete esitamine on vajalik vaid juhul, kui kontrolli tulemusel peab komisjon ettevõtjatele süüks panema uusi tegusid või märgatavalt muutma kõnealuste rikkumiste tõendeid.

(vt punktid 265–268)

10.    Kaitseõiguste tagamise põhimõtet saab rikkuda vaid juhul, kui esineb võimalus, et komisjoni õigusvastase tegevuse puudumisel oleks tema poolt läbi viidav haldusmenetlus andnud teise tulemuse. Hagejaks olev ettevõtja tõendab, et rikkumine on toime pandud, kui ta tõendab piisavalt mitte seda, et komisjoni otsuse sisu oleks olnud teistsugune, vaid et ta oleks saanud end paremini kaitsta, kui menetluses ei oleks esinenud puudusi, näiteks asjaolu tõttu, et ta oleks võinud oma kaitses kasutada dokumente, millega tutvumist talle haldusmenetluses ei võimaldatud.

(vt punkt 269)