1. märtsil 2008 esitatud hagi - MasterCard jt versus komisjon

(Kohtuasi T-111/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: MasterCard Inc. (Purchase, Ameerika Ühendriigid), Mastercard International Inc. (Purchase, Ameerika Ühendriigid) ja MasterCard Europe SPRL (Waterloo, Belgia) (esindajad: advokaadid B. Amory, V. Brophy ja S. McInnes ning T. Sharpe, QC)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks;

tühistada otsus täies ulatuses, või teise võimalusena tühistada otsuse artiklid 3, 4, 5 ja 7;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad esitasid käesoleva hagiavalduse eesmärgiga tühistada komisjoni 19. detsembri 2007. aasta otsus K(2007) 6474 (lõplik) asjades COMP/34.579 - MasterCard, COMP/36.518 - EuroCommerce, COMP/38.580 - Commercial Cards (MasterCard), ning teise võimalusena tühistada otsuse teatavad sätted, mis puudutavad kehtestatud karistust, põhjusel, et otsus rikub mitmeid õigusnorme, selle põhjendused on ebapiisavad või puuduvad üldse ning asjaolude hindamisel tehtud on ilmseid vigu. Lisaks tugineb hagi sellele, et komisjoni läbiviidava menetluse käigus on rikutud hageja kaitseõigust. Hagejad viitavad konkreetsemalt järgmistele väidetele, mis põhinevad EÜ artiklitel 229, 230 ja 253, samuti ühenduse õiguse põhimõtetele.

Esiteks, hagejate arvates on komisjon vääralt aru saanud õiguslikest ja faktilistest asjaoludest, kuna a) ei ole nõuetekohaselt identifitseerinud konkurentsipiirangut EÜ artikli 81 lõike 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 lõike 1 mõttes, b) ei rakendanud kohast kriteeriumit objektiivse vajaduse hindamisel eespool viidatud sätete mõttes.

Teiseks, hagejad väidavad, et komisjon on vääralt aru saanud õiguslikest ja faktilistest asjaoludest, kuna leidis, et "MasterCard Payment Organisation" kujutab endast ettevõtjate ühendust EÜ artikli 81 lõike 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 lõike 1 mõttes ning et piiriülene vahetustasu ja sellega seotud sätted kujutavad sellise ühenduse otsust.

Kolmandaks väidavad hagejad, et komisjon on süüdi mitmete oluliste menetlusnormide rikkumises ning et komisjoni määratud karistus ja rakendusmeetmed on ebaproportsionaalsed.

Lisaks väidavad hagejad, et komisjon nõuab EÜ artikli 81 lõikes 3 esitatud tingimuste täitmiseks põhjendamatult kõrget tõendusstandardit.

____________