Language of document : ECLI:EU:F:2010:163

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

14. detsember 2010

Kohtuasi F‑25/07

Thomas Bleser

versus

Euroopa Liidu Kohus

Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine ‑ Palgaastmele määramine uusi ebasoodsamaid sätteid kohaldades – Personalieeskirjade XIII lisa artiklid 2 ja 13 – Läbipaistvuse põhimõte – Palgaastme vastavus ametikohale – Vanuselise diskrimineerimise keeld – Hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Õiguskindluse ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte – Reformatio in peius keelu põhimõte – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte – Hea usu põhimõte – Patere legem quam ipse fecisti põhimõte

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega T. Bleser, kes on enne 1. maid 2004 avaldatud konkursi edukalt läbinud isik, palub esiteks tühistada tema Euroopa Kohtu ametnikuks nimetamise otsus osas, milles sellega määratakse ta madalamale palgaastmele kui konkursiteates avaldatud palgaaste; teiseks tühistada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikkel 32 ning selle XIII lisa artikli 2 ja 13; kolmandaks palub ta taastada tema teenistuskäik ning neljandaks mõista välja kahjuhüvitis.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Tähtaja algus

(Personalieeskirjad, artiklid 25, 26 ja artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 2 lõige 1)

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted

(Personalieeskirjad, artikkel 31; XIII lisa artikli 2 lõige 1 ja artikli 13 lõige 1)

5.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 12 lõige 3 ja artikli 13 lõige 1)

6.      Ametnikud – Põhimõtted – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Piirid

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 13 lõige 1)

7.      Ametnikud – Hagi – Tähtaeg – Tähtaja algus

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 3)

8.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 13 lõige 1; nõukogu määrus nr 723/2004)

9.      Liidu õigus – Üldpõhimõtted – Reformatio in peius keelu põhimõte – Ulatus

1.      Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 esimese lõigu kohaselt tuleb kaebus esitada kolme kuu jooksul alates „kuupäeva[st], mil otsus asjaomasele isikule teatavaks tehakse, kuid mitte hiljem kui kuupäeva[st], mil ta nimetatud teate kätte saab, kui meede mõjutab konkreetset isikut”. Kirja puhul, milles teatatakse asjaomasele isikule, et pädev asutus nimetab ta katseajal olevaks ametnikuks alates teatud kuupäevast, ja milles palutakse teatada, kas isik soovib koha vastu võtta, on isegi siis, kui isiku ametisse nimetamine on juba avalikustatud, tegemist pelga tööpakkumisega ning sellest alates ei hakka kaebuse esitamise tähtaeg kulgema.

Kuigi personalieeskirjade artikli 90 lõige 2 näeb ette, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kuupäeval, mil asjaomane isik sai teda kahjustavast meetmest teada, siis seda sätet, mis on mõeldud katma suurt hulka olukordi, tuleb tõlgendada neid personalieeskirjade põhimõttelisi sätteid silmas pidades, mis reguleerivad ametnike teavitamist nende töösuhte olulistest elementidest ning eelkõige seda, millises vormis see teavitamine peab toimuma.

Personalieeskirjade, eelkõige selle artiklite 25 ja 26 ülesehitusest tulenevalt peab palgaastmele määramise otsustest, nagu ka ametisse nimetamise otsustest, asjassepuutuvale isikule nõuetekohaselt teatama ning administratsioon ei või piirduda sellise dokumendi kaudu teatamisega, mis sarnaselt tööpakkumisega teeb nendest otsustest vaid järeldused, ega jätta tagamata seda, et sellist laadi otsused ka tegelikult adressaadini jõuaksid.

Kui asjassepuutuvale ametnikule pannakse kohustus esitada kaebus hiljemalt kolme kuu jooksul arvates tööpakkumise kättesaamisest, võimaldamata ära oodata tema ametisse nimetamise otsusest teavitamist, muudaks see sisutuks personalieeskirjade artikli 25 teise lõigu ning artikli 26 teise ja kolmanda lõigu ametisse nimetamise ja palgaastmele määramise osas, mis moodustavad asjaomase isiku karjääri alused, samas kui nende artiklite eesmärk on nimelt võimaldada ametnikel tegelikult teada saada otsustest, mis puudutavad eelkõige nende halduslikku seisundit, ning tugineda neile personalieeskirjadega tagatud õigustele.

(vt punktid 30–35)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. juuni 2006, kohtuasi F‑101/05: Grünheid vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑55 ja II‑A‑1‑199, punktid 49, 52 ja 56).

2.      Eelneva halduskaebuse ning hagi vastavuse nõue tähendab, et Avaliku Teenistuse Kohtusse esitatud nõuetel ja kaebuses esitatud nõuetel peab olema sama ese ja alus.

Kuna kaebuse esitaja piirdub kaebuses palgaastmele määramise kritiseerimisega, ilma palgajärku määramist vaidlustamata, siis ei saa ta Avaliku Teenistuse Kohtus palgajärku määramist vaidlustada.

(vt punktid 42–44)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 16. september 1998, kohtuasi T‑193/96: Rasmussen vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑495 ja II‑1495, punkt 47); 7. juuni 2005, kohtuasi T‑375/02: Cavallaro vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑151 ja II‑673, punkt 97).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. september 2008, kohtuasi F‑51/07: Bui Van vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑289 ja II‑A‑1‑1533, punkt 24); 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punktid 110 ja 119).

3.      Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõike 1 eesmärk on 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006 kestval üleminekuajal pelgalt ümber nimetada 30. aprillil 2004 juba ametnikuks olnud isikute palgaastmed, eesmärgiga teha võimalikuks nendele 1. maist 2006 täielikult jõustuva uue karjäärisüsteemi kohaldamine. Nimetatud sättele ei saa seega anda ulatust, mis läheb kaugemale kui vahepealse suhte kehtestamine 1. mail 2004 juba töölevõetud ametnike endise ja uue palgaastmele määramise vahel.

(vt punkt 57)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑2523, punktid 112–115).

4.      Personalieeskirjade artiklil 31 ning XIII lisa artikli 2 lõikel 1 ja artikli 13 lõikel 1 on ühesugune jõud, nii et esimesena nimetatud sätted ei ole võrreldes personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõikega 1 ülimuslikud.

Seevastu võib personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõige 1 kui üleminekusäte ja erinorm näha ette kindlaksmääratud ametnike rühmale kohaldatava erandi personalieeskirjade artiklis 31 sätestatud üldreeglist.

Pealegi viitab personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõige 1 ainult nendele, kes olid juba ametnikud 30. aprillil 2004, samas kui personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõiget 1 kohaldatakse ainult pärast 1. maid 2006 töölevõetud ametnikele. Nii on nendel kahel sättel erinev isikuline kohaldamisala.

Sellest järeldub, et ühelt poolt personalieeskirjade artikkel 31 ja XIII lisa artikli 2 lõige 1 ning teiselt poolt sama lisa artikli 13 lõige 1 ei ole omavahel vastuolus ega vasturääkivad.

(vt punktid 65–68)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑443/07 P: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑10945, punkt 101).

5.      Võttes vastu personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3, millest tulenevalt koheldakse erinevalt sama konkursi edukalt läbinud isikuid olenevalt sellest, kas nad võeti tööle enne või pärast reformi, ei rikkunud seadusandja võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, sest erinev kohtlemine puudutas ametnikke, kes ei kuulunud samasse isikute rühma.

Kuna personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõikel 1 on sarnane ulatus sama lisa artikli 12 lõikega 3, siis pärast 1. maid 2006 tööle võetud ametnik tõstatab tulutult võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, mis seisnes erinevas kohtlemises võrreldes sama konkursi edukalt läbinud isikutega, kes võeti tööle enne personalieeskirjade reformi jõustumist.

Lisaks ei saa võrdse kohtlemise põhimõte piirata seadusandja vabadust teha igal ajal selliseid muudatusi personalieeskirjade normidesse, mida ta peab teenistuse huvidega kooskõlas olevaks, isegi kui muudetud sätted on ametnikele varasematest ebasoodsamad, sest vastasel korral takistataks mis tahes seadusandlikku arengut.

Järelikult võis seadusandja personalieeskirjade reformi raames esiteks sätestada, et isikud, kes läbisid edukalt konkursid, mille puhul oli enne 1. maid 2004 ette nähtud töölevõtmine palgaastmele A 7 või A 6, võetakse nüüd tööle palgaastmele AD 6, ja teiseks vähendada sellega seoses neile palgaastmetele määratud töötasusid.

Nii tegutsedes ei ole seadusandja rikkunud võrdsuse põhimõtet ja eelkõige vanuse alusel diskrimineerimise keeldu, kuna personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõikes 1 esitatud vastavuse tabelis ning igakuise põhipalga tabelis ei võeta ilmselgelt ei otseselt ega kaudselt arvesse huvitatud isikute vanust.

Personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõike 1 kohaselt ei põhine ametnike palgaastmele määramine sellel, millist tüüpi töökogemust nad omavad, vaid täidetavate ametikohtade objektiivsetel nõuetel palgaastmete uut struktuuri arvestades. Seega ei saa väita, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõige 1 diskrimineerib ametnikke, kes omandasid osa töökogemusest erasektoris.

(vt punktid 83–85, 95, 96, 99 ja 100)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 79 ja 83).

Esimese Astme Kohus: 30. september 1998, kohtuasi T‑121/97: Ryan vs. kontrollikoda (EKL 1998, lk II‑3885, punktid 98 ja 104); 29. november 2006, kohtuasi T‑135/05: Campoli vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑297 ja II‑A‑2‑1527, punkt 105); eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 86, 89 ja 113).

Avaliku Teenistuse Kohus: 19. juuni 2007, kohtuasi F‑54/06: Davis jt vs. nõukogu (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑165 ja II‑A‑1‑911, punkt 81).

6.      Hea halduse põhimõte ei oma määrusest kõrgemalseisvat kohustuslikku jõudu. Sama kehtib ka administratsiooni hoolitsemiskohustuse osas oma teenistujate suhtes, mis väljendab tasakaalu vastastikuste õiguste ja kohustuste vahel, mille personalieeskirjad kehtestasid ametiasutuse ja avalike teenistujate vahelistes suhetes ja mis seetõttu on alati piiratud kehtivate normidega.

Personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõike 1 kohta esitatud õigusvastasuse väite aluseks ei saa olla hea halduse põhimõte ja hoolitsemiskohustus.

(vt punktid 119 ja 120)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 27. märts 1990, kohtuasi T‑123/89: Chomel vs. komisjon (EKL 1990, lk II‑131, punkt 32); 22. juuni 1994, liidetud kohtuasjad T‑97/92 ja T‑111/92: Rijnoudt ja Hocken vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑159 ja II‑511, punkt 104); eespool viidatud kohtuasi Campoli vs. komisjon (punkt 149).

Avaliku Teenistuse Kohus: 23. jaanuar 2007, kohtuasi F‑43/05: Chassagne vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑27 ja II‑A‑1‑139, punkt 111).

7.      Kui tehakse kaebuse rahuldamata jätmise otsus, millest otsuse adressaat ei ole otsuse keele tõttu võimeline aru saama, peab ta esitama institutsioonile nõuetekohaselt taotluse edastada talle tõlge keelde, milles kaebus on koostatud, või tema emakeelde. Teise keele kasutamine tähendab sellisel juhul, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil asjaomane isik sai tõlke kätte.

(vt punkt 124)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 7. veebruar 2001, kohtuasi T‑118/99: Bonaiti Brighina vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑25 ja II‑97, punktid 18 ja 19).

Avaliku Teenistuse Kohus: 3. märts 2009, kohtuasi F‑63/07: Patsarika vs. Cedefop (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑39 ja II‑A‑1‑159, punkt 31).

8.      Personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõige 1 tuleneb määrusest nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ja mis jõustus 1. mail 2004, st hilisemal kuupäeval, kui see avaldati, s.o 27. aprillil 2004. Seda ei saa seega kohaldada tagasiulatuvalt. Osas, milles personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõige 1 määratleb palgaastmele määramise uued kriteeriumid, mida kohaldatakse enne 1. maid 2004 avaldatud konkursi edukalt läbinud isikutele, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ja tööle võetud pärast seda kuupäeva, on see säte kooskõlas põhimõttega, et üldkohaldatavate sätete ja iseäranis personalieeskirjade sätete muutmise korral kohaldatakse kohe uut normi tulevikus tekkivatele tagajärgedele õiguslikes olukordades, mis on tekkinud varasema normi alusel, kuid mis ei ole täielikult välja kujunenud.

Õigust võib pidada omandatuks ainult siis, kui selle aluseks olnud asjaolu ilmnes enne õigusnormide muutmist. Avaliku konkursi edukalt läbinud isiku palgaastme määramisel tuleb meenutada, et seda ei saa lugeda omandatuks senikaua, kui asjaomase isiku suhtes ei ole tehtud nõuetekohast ametisse nimetamise otsust.

(vt punktid 126–128)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 61–64).

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 51 ja 53).

9.      Isegi kui eeldada, et reformatio in peius’i keelu põhimõttele saab tugineda menetluses, mis ei ole kriminaalkohtumenetlus, siis ei saa seda keelu rikkumist igal juhul ette heita ei seadusandjale, kui ta muudab personalieeskirjade sätteid, ega administratsioonile, kui ta määrab ametnikele palgaastmed. See keeld on tihedalt seotud dispositiivsuse põhimõttega, mille kohaselt on pooltel õigus vabalt käsutada hagi eset, samas kui palgaastmele määramine ei toimu hagimenetluses.

(vt punkt 132)