24. novembril 2023 esitatud hagi – EuroChem Group versus nõukogu
(kohtuasi T-1111/23)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: EuroChem Group AG (Zug, Šveits) (esindajad: advokaadid N. Tuominen ja M. Krestiyanova)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
ELTL artikli 263 alusel osaliselt tühistada nõukogu 13. septembri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1765, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega1 ning nõukogu 13. septembri 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/1767, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega2 , eemaldades vaidlustatud väidetest järgmised laused ja lauseosad:
• I lisa punkt 721, A. Melnichenkot puudutavas: „kes kontrollib jätkuvalt suurt väetiste tootmise ettevõtet EuroChem Group ja söekaevandust SUEK. Pärast 9. märtsi 2022 kandis Melnichenko oma osaluse ettevõtetes SUEK ja Eurpochem Group abikaasa Aleksandra Melnichenko nimele. Ta saab oma abikaasale üle kantud varadest jätkuvalt kasu.“; „Amet: Ettevõtte JSC SUEK tegevjuhtkonda mittekuuluv juhtorgani liige“;
• I lisa punkt 1172, A. Melnichenkot puudutavas: „kes andis 9. märtsil 2022 oma naisele üle peamise väetiste tootmise ettevõte EuroChem Group ja söekaevanduse SUEK omandiõiguse ja kasusaamise õiguse. […] 2022. aasta märtsis vahetas Aleksandra Melnichenko oma abikaasa välja tegeliku tulusaajana Firstline Trustis, mida haldab Linetrust PTC Ltd, mis on EuroChem Groupi tegelikku omanikku esindav ettevõte.“;
• I lisa punkt 893, V. Rashevskyt puudutavas: „kuid ta jätkab oma mõjuvõimu kasutamist varifirmade kaudu. […] Tegemist on suurte Venemaa ettevõtetega, mille üheks omanikuks on Vene miljardäri Andrei Melnichenko abikaasa Aleksandra Melnichenko ning mis loovad ja toovad Venemaa valitsusele olulist tulu. Samuti teevad nad koostööd Venemaa ametivõimudega, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga. […] SUEK allkirjastas Krimmi sanatooriumidega lepinguid töötajate terviseprogrammide jaoks.“;
mõista kohtukulud välja nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
Esimene väide, et hageja nime lisamisega nende isikute loetelusse, kelle suhtes kohaldatakse piiravad meetmed, tehti ilmselge hindamisviga.
Teine väide, et vaidlustatud meetmete vastuvõtmisel ei esitatud põhjendusi.
Kolmas väide, et rikuti kaitseõigust, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, sest hagejale ei ole tagatud võimalust tegelikult kasutada kaitseõigust, eelkõige õigust olla ära kuulatud ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.
Neljas väide, et vaidlustatud aktide mõju hagejale on ebaproportsionaalne ning rikub põhiõiguste harta artikleid 16, 17 ja 7.
____________
1 Nõukogu 13. septembri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1765, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 226, lk 3).
1 Nõukogu 13. septembri 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/1767, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 226, lk 104).