9. juulil 2021 esitatud hagi – Norddeutsche Landesbank – Girozentrale versus SRB

(kohtuasi T-412/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Norddeutsche Landesbank – Girozentrale (Hannover, Saksamaa) (esindajad: advokaadid D. Flore ja J. Seitz)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada kostja 14. aprilli 2021. aasta otsus (SRB/ES/2021/22) ja selle lisad ning eelkõige I lisa „2021. aasta ex ante osamaksete arvutuse kohaldamisalas olevate kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute arvutuse tulemused eraldi (krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta) ühtlustatud lisades„ – osas, milles need puudutavad hagejat;

mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

Esimene väide, et rikutud on õigust olla ära kuulatud:

Kostja jättis enne vaidlustatud otsuse tegemist hageja ära kuulamata ja rikkus sellega Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artikli 41 lõike 2 punkti a.

Teine väide, et rikutud on menetlusnorme:

Vaidlustatud otsus on tühine, kuna see on vastu võetud vastuolus harta artiklist 41, ELTL artiklist 298, õiguse üldpõhimõtetest ja kostja kodukorrast tulenevate üldiste menetlusnõuetega.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus on põhjendamata:

Vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud, mis on vastuolus ELTL artikliga 296; eelkõige ei ole esitatud põhjendused seotud konkreetse juhtumiga ega ole esitatud asjakohaseid kaalutlusi proportsionaalsuse ja kaalutlusõiguse küsimustes.

Samuti on iga-aastase osamakse arvutamine arusaamatu, eelkõige kuna selles kasutatud terminoloogia ei ole järjepidev ega ole esitatud teavet oluliste vaheetappide kohta.

Neljas väide, et rikutud on põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile, kuna vaidlustatud otsust ei ole võimalik kontrollida:

Kuna vaidlustatud otsus ei ole põhjendatud, siis on hagejal väga keeruline seda kohtus vaidlustada.

Eelkõige on kostja rikkunud võistleva menetluse põhimõtet, mille kohaselt peavad menetlusosalised saama võistlevalt vaielda menetluse tulemuse seisukohalt oluliste faktiliste ja õiguslike asjaolude üle.

Viies väide, et investeerimisühingute kaitseskeemi (institutional protection scheme, IPS) näitaja kohaldamine on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega:

IPS näitaja kohaldamisel ei ole arvesse võetud seda, milline tähendus on hageja staatusel Sparkassen-Finanzgruppe investeerimisühingute kaitseskeemi liikmena.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/63¹ artikli 6 lõike 5 teise lause kohaselt oleks kostja pidanud arvesse võtma, et asjaomase finantsasutuse tõenäosus sattuda kriisilahendusmenetlusse ja sellest tulenevalt kriisilahendusrahastu kasutusele võtmise tõenäosus on madal ning silmas pidama proportsionaalsuse põhimõtet.

Kuues väide, et riskipositsiooni sambas omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete (Minimum Requirements for own funds and Eligible Liabilities, MREL) arvesse võtmata jätmine on vastuolus delegeeritud määrusega (EL) 2015/633:

Kostja oleks pidanud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/633 artikli 6 lõike 1 punktiga a ja lõike 2 punktiga a arvesse võtma hageja keskmisest kõrgemat MREL-taset 67,6%, mis on oluliselt suurem kui Ühtse Kriisilahendusnõukogu määratud miinimumtase 8%.

Seitsmes väide, et riskiga korrigeerimise kordaja kohaldamine on vastuolus delegeeritud määrusega (EL) 2015/633 koosmõjus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega:

Kostja oleks pidanud riskiga korrigeerimise kordaja määramisel võtma arvesse hageja madalat makseviivituse tõenäosust ja keskmisest kõrgemat MREL-taset, mis on kooskõlas riskiprofiilile orienteerituse nõudega ja harta artikli 16 kohase ettevõtlusvabadusega.

Kaheksas (teise võimalusena esitatud) väide, et delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 7 lõike 4 teine lause on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega:

Kuna delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 7 lõike 4 teises lauses on sätestatud, et arvesse tuleb võtta IPS näitaja suhtelist kaalu, siis on see säte vastuolus harta artiklist 20 tuleneva seaduse ees võrduse aluspõhimõttega ja proportsionaalsuse põhimõttega, kuna asutusi, kes kuuluvad samasse finantsasutuste kaitse süsteemi ja kellel on seega sama makseviivituse tõenäosus, koheldakse erinevalt.

____________

¹ Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).