21. veebruaril 2024 esitatud hagi – Deutsche Bank ja BHW Bausparkasse versus EKP
(kohtuasi T-112/24)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad: Deutsche Bank AG (Frankfurt Maini ääres, Saksamaa), BHW Bausparkasse AG (Hameln, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger, M. Weber ja D. Schoo)
Kostja: Euroopa Keskpank
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada osaliselt EKP 8. detsembri 2023. aasta otsus, sh I ja II lisa, seoses hagejatele otsuse I lisa punkti 4.1 kohaselt kehtestatud nõuetega;
mõista kohtukulud välja EKP-lt.
Väited ja peamised argumendid
Hagejad tuginevad oma hagi põhjendamiseks kahele väitele.
1. Esimene väide, et EKP rikkus liidu õigust ületades talle nõukogu määruse (EL) nr 1024/20131 artiklitega 4 ja 16 antud pädevust ja rikkus liidu õiguse üldpõhimõtteid, kuna liidu õiguses ei ole normi, mis võiks olla aluseks vaidlustatud otsuse I osa punktile 4.1, mis puudutab tagasivõtmatute maksekohustuste usaldatavusnõuetekohast käsitlust („IPC nõue“), lisaks ei analüüsinud EKP hagejate olukorda individuaalselt ja nõuetekohaselt ning IPC nõue põhineb ebatäpsetel faktidel ja mitmel ilmselgel hindamisveal.
2. Teine väide, et EKP rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, nõudes tagasivõtmatute maksekohustuste kogu summa mahaarvamist hagejate esimese taseme põhiomavahenditest (CET 1) konsolideeritud ja/või individuaalsel tasandil, võtmata arvesse hagejate individuaalset olukorda, määramata hagejate individuaalsele riskiprofiilile ja likviidsuse tasemele vastavat mahaarvamist ning jättes nõuetekohaselt hindamata leevendavad asjaolud.
____________
1 Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63).