Kohtuasi T‑654/22
(avaldatud väljavõtetena)
M&T 1997, a.s.
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Üldkohtu (seitsmes koda) 10. aprilli 2024. aasta otsus
Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ukse- ja aknakäepideme väliskujunduses seisnev registreeritud ühenduse disainilahendus – Varasem disainilahendus – Kehtetuse alus – Eristatavus – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt b ja artikkel 6
1. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Hindamiskriteeriumid – Autori vabadus
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõiked 1 ja 2 ning artikli 25 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 19, 34 ja 51)
2. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Asjatundlik kasutaja – Mõiste
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 25 ja 26)
3. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Varasema disainilahenduse kõigi osade igakülgne hindamine
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 47 ja 48)
4. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Üldmulje määratlemine toote kasutusviisi põhjal – Toote nähtavate omaduste mõju selle kasutusmugavusele
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 49 ja 50)
5. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Ukse- ja aknakäepideme väliskujundus
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 55–60)
Kokkuvõte
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) apellatsioonikoja otsuse(1) tühistamisega seoses tõi Üldkohus selles kohtuotsuses esile põhimõtte, mille kohaselt tuleb asjatundlikule kasutajale disainilahendusest jääva üldmulje kindlaksmääramisel lähtuda asjaomase toote kasutusviisist ja toote nähtavate omaduste mõjust selle kasutusmugavusele.
Hageja M&T 1997, a.s-i õiguseellane esitas 17. novembril 2012 EUIPO-le taotluse registreerida ukse- ja aknakäepideme väliskujunduses seisnev registreeritud ühenduse disainilahendus(2). VDS Czmyr Kowalik sp.k. esitas 23. oktoobril 2020 kehtetuks tunnistamise taotluse, mis põhines selle disainilahenduse eristatavuse puudumisel.(3)
Tühistamisosakond rahuldas kõnealuse taotluse põhjendusel, et vaidlusalune disainilahendus ei ole eristatav.
Seejärel jättis apellatsioonikoda nimetatud otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata, kuna disainilahendusest ei jää asjatundlikule kasutajale üldmuljet, mis erineb varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest.
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt tuletas Üldkohus meelde, et asjatundlikule kasutajale disainilahendusest jääva üldmulje kindlaksmääramisel tuleb lähtuda sellest, kuidas niisugust toodet tavaliselt kasutatakse, võttes arvesse asjaolu, et asjatundliku kasutaja tähelepanu keskendub pigem toote kõige nähtavamatele ja toote kasutamisel kõige olulisematele elementidele. Toote nähtavate omaduste olulisust ei hinnata mitte ainult toote väliskujundusele avalduva mõju alusel, vaid ka selle kasutamise mugavuse alusel. Lisaks tugevdab suur autori vabadusaste järeldust, et märkimisväärsete erinevusteta disainilahendustest jääb asjatundlikule kasutajale sama üldmulje ja seetõttu ei ole vaidlustatud disainilahendus eristatav. Autori vähene vabadusaste soodustab aga järeldust, et disainilahenduste piisavalt märgatavad erinevused jätavad asjatundlikule kasutajale erisuguse üldmulje ja seega on vaidlusalune disainilahendus eristatav.
Mis puutub vastandatud disainilahendustesse, siis märkis Üldkohus, et kui asjatundlik kasutaja läheneb ukse käepidemele, et seda tavapäraselt kasutada, siis näeb ta käepidet ülaltpoolt. Seetõttu on selle kõige nähtavamad osad need, mis vastavad väljapoole suunatud osadele, milleks on käepideme esi-, külg- ja ülaosa. Erinevused tagaküljel, nimelt servade kumerus ja õla kuju, on asjatundlikule kasutajale samuti nähtavad ning need ei jää tähelepanuta, seda enam, et vaidlusaluse disainilahenduse servade ümara kumerusega kaasneb peenem ja sujuvam välimus, mida asjatundlik kasutaja kergesti märkab. Lisaks erineb vaidlusaluse disainilahenduse servade ümardatud ja peenem kuju varasemast disainilahendusest, mida asjatundlik kasutaja tajub nii, et see mõjutab käepideme käsitsemist ning on seega vaidlusalusest disainilahendusest jääva üldmulje seisukohast oluline element. Nimelt mõjutavad need aspektid käepideme kasutamise mugavust, kuna need vastavad käepideme osadele, mis puutuvad asjatundliku kasutaja käega vahetult kokku.
Võttes arvesse nimetatud asjaolusid ja asjatundliku kasutaja kõrgendatud tähelepanu käesolevas asjas, asus Üldkohus seisukohale, et lingi ja õla nurkade erinevused ei kujuta endast ühe ja sama disainilahenduse kõrvalisi elemente ega vähetähtsaid variante. Ümaram kuju toob üldpildis nimelt kaasa õla ja lingi joonte pehmuse, mis mõjutab oluliselt nii üldist väliskujundust kui ka uksekäepideme kasutusmugavust, mistõttu on tegemist osaga, mis tõmbab asjatundliku kasutaja tähelepanu. Seega, kuigi autori vabadusaste on suur, järeldas Üldkohus, et need erinevused on piisavalt suured, et jätta vastandatud disainilahendustest erisugune üldmulje.