8. juunil 2011 esitatud hagi - Italmobiliare versus komisjon

(Kohtuasi T-305/11)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Italmobiliare SpA (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Siragusa, F. Moretti, L. Nascimbene, G. Rizza ja M. Piergiovanni)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus kas tervikuna või osaliselt;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimese väite kohaselt määrati vaidlustatud otsuse adressaat vääralt, rikkudes määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõiget 1, osas, milles see otsus on adresseeritud äriühingule Italmobiliare, kes on pelk finantsvaldusettevõte ning kellel pealegi ei ole täidetud kapitalinõuded, mitte äriühingule Italcementi, kes täidab kontsernis tegev-valdusettevõtja rolli. Lisaks rikkus komisjon võistlevuse ja õiguspärase ootuse põhimõtet osas, milles ta määras vaidlustatud otsuse adressaadiks hageja, samas kui viimane ei olnud käesoleva ajani läbi viidud uurimistoimingutest üldse teadlik. Viimaks väidab hageja, et rikuti diskrimineerimiskeelu põhimõtet, sest Italmobiliare on ainus pelk finantsvaldusettevõte, keda menetlus puudutab.

Teise väite kohaselt rikuti määruse nr 1/2003 artikli 18 lõiget 1 osas, milles komisjon alustas uurimismenetlust ja võttis vastu siduva akti, omamata selleks vajalikke volitusi.

Kolmanda väite kohaselt rikuti proportsionaalsuse põhimõtet. Esiteks ei ole kasutatud vahendid taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad, sest komisjon tugines määruse nr 1/2003 artiklile 18 uurimismenetluses, mis ei rajanenud konkreetsetel tõenditel ja mille eesmärki ei olnud määratletud, et hankida teavet, mida ta oleks pidanud hankima sektoripõhises uurimismenetluses vastavalt määruse nr 1/2003 artiklile 17. Lisaks ei ole vaidlustatud otsuses õigesti tasakaalustatud uurimise vajadused ja asjassepuutuvatele isikutele tekitatud kahju, kuna komisjon kohaldas hageja suhtes õigustuseta ebaproportsionaalset ja irratsionaalset kohustust teavet koguda, katalogiseerida ja edasi toimetada.

Neljas väide, mille kohaselt rikuti ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustust. Komisjon jättis vaidlustatud aktis märkimata põhjused, mis õigustavad tema valikut kasutada spetsiifilist õiguslikku vahendit ehk määruse nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 alusel vastu võetud otsust. Vaidlustatud akt on puuduliku põhjenduse tõttu vigane osas, milles see käsitleb teabenõude eset ja eesmärki ja samuti osas, mis käsitleb taotletud teabe vajalikkust käimasoleva uurimise jaoks. Põhjendamiskohustuse rikkumine kujutab endast oluliste vorminõuete rikkumist ELTL artikli 263 mõttes ja hageja kaitseõiguste rikkumist.

Viienda väite kohaselt on vaidlustatud otsus õigusvastane võistlevuse põhimõtte rikkumise tõttu. Paaripäevane tähtaeg, mille komisjon andis märkuste esitamiseks 4. novembri teatise lisas olnud küsimustiku alusel, oli ilmselgelt ebapiisav, et rakendada tõhusalt õigust olla ära kuulatud. Lisaks erines 4. novembri teatise sisu teataval määral vaidlustatud otsuse sisust: komisjon takistas nii kaitseõiguste rakendamist mitmete lõppdokumenti sisse viidud küsimuste osas. Ka on komisjon jätnud mitmes küsimuses esitatud märkused tähelepanuta. Algatatud võistlev menetlus nulliti sellega ära, mis riivab hageja kaitseõigusi ja menetlusseisundit.

Kuuenda väite kohaselt rikuti hea halduse põhimõtet: i) puuduliku koordineerimisega üksteise järel saadetud küsimustike osas, mis olid erinevalt nummerdatud ja sõnastatud ning sisaldasid metodoloogilisi kohandusi ja täiendavat teavet ; ii) uurimistoimingute kestuse olulise pikendamisega üle mõistliku piiri ning iii) viisiga, mil komisjon menetluse läbi viis.

____________