ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda)
29. oktoober 2009(*)
Kahju hüvitamise nõue – Määrus (EÜ) nr 178/2002 – Kiirhoiatussüsteem – Täiendav teatis – Liikmesriikide ametivõimude pädevus – Komisjoni arvamus, millel ei ole õiguslikke tagajärgi – Vaidluseseme muutmine – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑212/06,
Bowland Dairy Products Ltd, asukoht Barrowford, Lancashire (Ühendkuningriik), esindajad: solicitor J. Milligan, D. Anderson, QC, ja barrister A. Robertson,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: P. Oliver, J.‑P. Keppenne ja L. Parpala,
kostja,
mille ese on esiteks nõue tühistada komisjoni väidetav keeldumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463), artiklis 50 sätestatud kiirhoiatussüsteemi kaudu täiendava teabe edastamisest Ühendkuningriigi Food Standards Agency nõusoleku kohta turustada hageja toodetud kohupiima, ja teiseks nõue hüvitada hagejale selle keeldumisega väidetavalt tekitatud kahju,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud M. Prek (ettekandja) ja V. M. Ciucă,
kohtusekretär: ametnik C. Kantza,
arvestades kirjalikus menetluses ja 5. märtsi 2009. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463), kehtestab toidu ohutusega seotud menetlused.
2 Määruse nr 178/2002 IV peatükk „Kiirhoiatussüsteem, kriisireguleerimine ja hädaolukorrad” kehtestab toidu ja söödaga seotud kiirhoiatussüsteemi (edaspidi „kiirhoiatussüsteem”).
3 Määruse nr 178/2002 artikkel 50 sätestab:
„Kiirhoiatussüsteem
1. Luuakse võrgustikuna toimiv kiirhoiatussüsteem riskist teatamiseks, mis tuleneb toidust või söödast ning on vahetult või kaudselt seotud inimeste tervisega. Süsteemis osalevad liikmesriigid, komisjon ja [Euroopa Toiduohutusamet]. Liikmesriigid, komisjon ja [Euroopa Toiduohutusamet] nimetavad igaüks oma kontaktipunkti, mis on võrgustiku liige. Komisjon vastutab võrgustiku juhtimise eest.
2. Kui võrgustiku liikmel on andmeid tõsise, toidust või söödast tuleneva, inimeste tervisega seotud vahetu või kaudse riski kohta, siis tuleb sellest viivitamata teatada komisjonile kiirhoiatussüsteemi kaudu. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata võrgustiku liikmetele.
[Euroopa Toiduohutusamet] võib teadet täiendada teadus- või tehnikainfoga, mis aitab liikmesriikidel võtta kiired asjakohased riskijuhtimismeetmed.
3. Ilma et see piiraks muude ühenduse õigusaktide kohaldamist, teatavad liikmesriigid kiirhoiatussüsteemi kaudu viivitamata komisjonile:
a) igast inimeste tervise kaitseks võetavast ning kiiret tegutsemist nõudvast meetmest, mille eesmärk on piirata toidu ja sööda turuleviimist või nõuda selle turult kõrvaldamist või tagasi toimetamist;
b) igast soovitusest või kutseliste käitlejatega sõlmitud kokkuleppest, mille eesmärk on vabatahtlikult või sunniviisiliselt takistada või piirata toidu või sööda turuleviimist või võimalikku kasutamist, või sellele eritingimusi seada, sest on olemas tõsine oht inimeste tervisele, mis nõuab kiiret tegutsemist;
c) igast toidu- või söödapartii, -konteineri või -veose tagasilükkamisest pädeva asutuse poolt Euroopa Liidus asuvas piiripunktis seoses vahetu või kaudse ohuga inimeste tervisele.
Teatamisega koos tuleb anda üksikasjalik selgitus teatise väljastanud liikmesriigi pädevate asutuste võetud meetme põhjuste kohta. Teatamisele peab ettenähtud aja jooksul järgnema lisateave, eelkõige juhul, kui teatamise aluseks olnud meetmeid on muudetud või kui need on kehtetuks tunnistatud.
Komisjon edastab teatise ning esimese ja teise lõigu kohaselt saadud lisateabe viivitamata võrgustiku liikmetele.”
Vaidluse taust
4 Hageja, Bowland Dairy Products Ltd on Inglise õiguse alusel asutatud äriühing, kelle tegevusala on toorjuustu, täpsemalt kohupiima tootmine. Alates aastast 1999 on nimetatud äriühingul Food Standards Agency (edaspidi „FSA”) järelevalve all tegutseva kohaliku toiduameti Pendle Environmental Health Office’i luba erinevatest piimasaadustest kohupiima valmistada.
5 Veterinaar- ja toiduamet (edaspidi „VTA”), mis on Euroopa Ühenduste Komisjoni tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi koosseisus olev direktoraat, kontrollis 9. juunil 2006 FSA esindaja juuresolekul hageja kontoriruume ja kvaliteedikontrolli laboratooriumi. VTA kontrolli tulemused esitati tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi 12. juuni 2006. aasta sisememorandumis ning need kajastusid VTA poolt Ühendkuningriigis 31. maist kuni 26. juunini 2006 teostatud kontrollkäigu lõpparuande projektis.
6 FSA edastas 14. juunil 2006 kiirhoiatussüsteemi kaudu teate järgmise riski kohta: „Puudused piimatoodete tootmisel. Kontrollisüsteem ei ole kohandatud antibiootikumide tuvastamiseks”. FSA teatis puudutas „[k]õiki hageja valmistatud kohupiimasorte tervisemärgiga UK PE 023.EMÜ” ehk kõiki hageja toodetud kohupiimasorte. Täiendav teave edastati kiirhoiatussüsteemi kaudu 16. juunil 2006.
7 Hageja sulges oma tootmisruumid ajavahemikus 16.–26. juuni 2006.
8 FSA viis 20. juunil 2006 läbi hageja tootmisruumide auditi. Tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadile 23. juunil 2006 saadetud kirjas toob FSA välja kitsaskohad, mida ta hageja tootmisprotsessis tuvastas, ja nende osas võetud meetmed. FSA leidis, et soovitatud meetmete alusel hageja ettevõtte tegevuse jätkamine ei sea ohtu rahva tervist ega riku ühenduse õigusnorme.
9 FSA andis 26. juunil 2006 hagejale loa kohupiimatootmise jätkamiseks, mida viimane samal päeval tegigi.
10 Tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi ja FSA tekkis uus arutelu VTA poolt 9. juunil 2006. aastal tehtud järelduste ja FSA kontrollkäigu üle ning 4. juulil 2006 toimus koosolek.
11 FSA töötaja F saatis 19. juulil 2006 komisjonile elektroonilise kirjaga järgmise täiendava teate projekti, täpsustades, et FSA ootab komisjonilt märkuseid või ettepanekuid:
„Briti ametiasutused viisid 20. juunil 2006 läbi Bowland Dairy Products Ltd täieliku auditi. Selle tulemusel saadeti 27. juunil Saksamaalt Ühendkuningriiki tagasi ja hävitati järelevalve all kaks partiid kohupiima, mis oli valmistatud inimtoiduks kõlbmatuks tunnistatud piimast.
Lisaks leisid nimetatud ametiasutused, et tuleb võtta parandusmeetmed, mistõttu parendati riskianalüüsi ja kriitiliste küsimuste juhtimist, kvaliteedikontrolli ning piima kvaliteedinäitajaid vastuvõtmisel.
Seega on Briti ametiasutused nõus Bowlandi toodetud kohupiima turustamisega.”
12 Komisjon vastas FSA‑le 20. juuli 2006. aasta elektroonilise kirjaga järgmist:
„Lugupeetud F
Meil oli eile hea meel taas selgitada tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi seisukohta antibiootikume sisaldava ja veega lahjendatud piima osas. Meil on kavas teha pärast suvepuhkust liikmesriikidele ettepanek võtta meede, mille eesmärk on täpsustada nimetatud kahe koostisaine kasutamise ja nende üle järelevalve teostamise korda juhul, kui neid kasutatakse juustu valmistamisel.
Täname Teid, et pidasite meiega nõu kiirhoiatussüsteemi kaudu saadetava teate projekti osas. Mis puudutab nimetatud dokumendi viimast lauset „Seega on Briti ametiasutused nõus Bowlandi toodetud kohupiima turustamisega”, siis mõistame, et tegemist on Teie seisukohaga, kuid see ei väljenda [tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi] seisukohta. Meie eilsest jutuajamisest saime aru, et alates 26. juunist (kuupäev, mil Bowland alustas uuesti tootmist) kasutab Bowland taas piima, mille puhul ei ole kindlaks tehtud, et selle antibiootikumisisaldus on jääkide piirnormist madalam, ja lahjendatud piima, samas kui kohaste vahendite abil ei ole kindlaks tehtud keemiliste ainete puudumist.
Seega ei jaga [tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat] teie kirjas esitatud seisukohta.
Me saame Teie teksti projekti heaks kiita üksnes juhul, kui Te kinnitate, et nimetatud kahte piimasaadust kohupiima valmistamisel ei kasutata.
Teise võimalusena võime Teie teate kiirhoiatussüsteemi kaudu edastada, kuid sel juhul lisame sellele [tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi] teatise, milles täpsustatakse, et „komisjoni teenistused on seisukohal, et Bowlandi valmistatud kohupiima ei või turustada”.
Lugupidamisega
[E. P.]”
13 P‑le adresseeritud 23. augusti 2006. aasta elektroonilises kirjas palus FSA töötaja Y tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadil edastada kiirhoiatussüsteemi kaudu teatis, mille sõnastus oli identne 19. juuli 2006. aasta projektis kasutatud sõnastusega. Samal päeval edastasid Ühendkuningriigi ametiasutused selle teatise kiirhoiatussüsteemi kontaktisikule komisjonis.
14 Komisjon edastas nimetatud teate kiirhoiatussüsteemi kaudu 24. augustil 2006. Samuti edastas ta oma talituste teatise, mis sisaldas väljavõtet 4. juulil 2006 toimunud koosoleku protokollist ja milles viidati asjaolule, et tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat ei nõustunud sellega, et FSA andis hagejale loa kohupiima turustamiseks (edaspidi „24. augusti 2006. aasta teatis”).
Menetlus ja poolte nõuded
15 Hageja esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 11. augustil 2006.
16 Hageja esitas eraldi dokumendina Esimese Astme Kohtu kantseleisse samal päeval saabunud taotluse ajutiste meetmete kohaldamiseks, milles palus Esimese Astme Kohtul esiteks peatada 20. juuli 2006. aasta elektroonilises kirjas sisaldunud vaidlustatud otsuse kohaldamine ja teiseks luba edastada FSA täiendav teatis kiirhoiatussüsteemi kaudu.
17 Hageja saatis Esimese Astme Kohtule 25. augustil 2006 koopia kirjast, mille ta samal päeval oli saatnud tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadile ja milles ta märkis, et palus Esimese Astme Kohtul käsitleda ajutiste meetmete kohaldamise taotlust ja põhinõuet nii, et need on suunatud mitte üksnes 20. juuli 2000. aasta elektroonilise kirja vastu, vaid ka 24. augusti 2004. aasta teatise vastu.
18 12. septembri 2006. aasta määrusega kohtuasjas T‑212/06 R: Bowland Dairy Products vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus avaldamata) kohustas Esimese Astme Kohtu president komisjoni peatama 24. augusti 2006. aasta teatise edastamine kuni ajutiste meetmete kohaldamise menetluses määruse tegemise kuupäevani. Komisjon täitis selle määruse 13. septembril 2006.
19 Hageja loobus 24. oktoobri 2006. aasta kirjas ajutiste meetmete kohaldamise taotlusest ja tühistamise nõudest. Hageja märkis samas, et jääb oma nõude juurde osas, mis puudutab talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.
20 Esimese Astme Kohtu presidendi 29. novembri 2006. aasta määrusega kustutati kohtuasi T‑212/06 R registrist.
21 Komisjoni taotlusel, mis esitati eraldi dokumendina 28. märtsil 2007 ja mida hageja ei ole oma 30. aprilli 2007. aasta kirjalikes märkustes vaidlustanud, otsustas Esimese Astme Kohus 19. juunil 2007 menetlust korraldava meetmena, et kahjuhüvitise suurust ei käsitleta seni, kuni on tuvastatud, kas ühendus on vastutav hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest.
22 Asi määrati Euroopa Kohtu kolmanda koja menetlusse. Kuna Esimese Astme Kohtu kodade koosseis muutus, kuulub ettekandja-kohtunik nüüd kuuenda koja koosseisu, mistõttu käesolev kohtuasi määrati sellele kojale. Kuna ettekandja-kohtunikul ei olnud võimalik asja läbivaatamisel osaleda, määras Esimese Astme Kohtu president 7. jaanuari 2008. aasta otsusega kohtuasja viiendale kojale.
23 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (viies koda) alustada suulist menetlust. 5. märtsi 2009. aasta kohtuistungil kuulati ära poolte kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu küsimustele.
24 Hagiavalduses palub hageja Esimese Astme Kohtul tühistada 20. juuli 2006. aasta elektrooniline kiri. Lisaks märgib hageja 25. augusti 2006. aasta kirjas, et laiendab tühistamisnõude 24. augusti 2006. aasta teatisele. Hageja loobus hiljem tühistamise nõuetest 24. oktoobri 2006. aasta kirjas.
25 Oma repliigis palub hageja Esimese Astme Kohtul:
– mõista komisjonilt hageja kasuks välja hüvitis summas, mis vastab 20. juuli 2006. aasta elektroonilise kirjaga ja 24. augusti 2006. aasta teatisega hagejale tekitatud kahju suurusele, millele lisanduvad intressid;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
26 Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata, kuna see on osaliselt vastuvõetamatu ja igal juhul põhjendamatu;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
27 Sissejuhatuseks tuleb rõhutada, et kirjalikus menetluses loobus hageja oma nõudest tühistada 20. juuli 2006. aasta elektrooniline kiri ja 24. augusti 2006. aasta teatis. Seda loobumist kinnitati kohtuistungil. Seetõttu arutab Esimese Astme Kohus üksnes kahjuhüvitusnõuet.
Poolte argumendid
28 Hageja heidab komisjonile ette, et viimane seadis FSA täiendava teatise edastamise tingimuseks nõude, et FSA kinnitab, et hageja ei kasuta kohupiima tootmisel enam antibiootikume sisaldavat piima ega lahjendatud piima või teise võimalusena, et nõue edastatakse koos tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi teatega, milles täpsustatakse, et komisjon on seisukohal, et hageja valmistatud kohupiima ei või turustada.
29 Hageja leiab eelkõige, et 20. juuli 2006. aasta elektrooniline kiri kujutab endast komisjoni lõplikku keeldumist FSA täiendavat teatist edastamast, kui sellele ei lisata komisjoni eriarvamust väljendavat vastuväidet. Nimetatud keeldumise lõplikkust tõendab asjaolu, et 20. juuli 2006. aasta elektrooniline kiri on vastus FSA 19. juuli 2006. aasta elektroonilisele kirjale, mida hageja väitel ei saa käsitada muu kui teabe edastamise taotlusena. Hageja väidab lisaks, et Esimese Astme Kohus peaks käesolevat hagi käsitlema nõudena hüvitada talle mitte üksnes 20. juuli 2006. aasta elektroonilise kirjaga, vaid ka 24. augusti 2006. aasta teatisega tekitatud kahju, kuigi see edastati kiirhoiatussüsteemi kaudu pärast käesoleva hagi esitamist.
30 Selles küsimuses märgib hageja esiteks, et 24. augusti 2006. aasta teatise toime on identne 20. juuli 2006. aasta elektroonilise kirja toimega ja et nende kahe akti vastu esitatud argumendid ja nõuded on samuti identsed.
31 Teiseks viitab hageja eespool punktis 18 viidatud määrusele kohtuasjas Bowland Dairy Products vs. komisjon, milles ajutise meetmena kohustati komisjoni peatama 24. augusti 2006. aasta teatise edastamine kuni ajutiste meetmete kohaldamise menetluses määruse tegemise kuupäevani. Hageja leiab, et tulenevalt EÜ artiklist 242 ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklist 104 ei oleks Esimese Astme Kohtu president saanud kohustada 24. augusti 2006. aasta teatise edastamist peatama, kui seda ei oleks peetud hagi esemeks.
32 Komisjon leiab, et 20. juuli 2006. aasta elektrooniline kiri ei kujuta endast keeldumist edastada FSA täiendavat teatist, kuna selleks kuupäevaks ei olnud komisjon sellekohast lõplikku taotlust saanud. FSA 19. juuli 2006. aasta elektroonilise kirja puhul on tegemist üksnes konsultatsiooniga täiendava teatise projekti osas.
33 Lisaks väidab komisjon, et hagi ulatus ei laiene 24. augusti 2006. aasta teatisele, kuna see edastati hagi esitamise kuupäevast hiljem. Komisjon väidab, et talle saadetud kirjaga hagi esialgse ulatuse laiendamine on ebatavaline menetlus, mis ilmselgelt ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu põhikirja ega Esimese Astme Kohtu kodukorraga.
Esimese Astme Kohtu hinnang
34 Esiteks tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimene lõik, mis on Esimese Astme Kohtus toimuva menetluse suhtes kohaldatav vastavalt sama põhikirja artikli 53 esimesele lõigule, sätestab, et „[a]si esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kirjaliku avaldusega” ning et „[a]valduses sisalduvad […] vaidluse sisu, nõuded ja lühike ülevaade avalduse aluseks olevatest asjaoludest”.
35 Samamoodi näevad kodukorra artikli 44 lõike 1 punktid c ja d ette, et Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 21 märgitud hagiavalduses tuleb märkida hagi ese, ülevaade fakti- ja õigusväidetest ja hageja nõuded.
36 Kuigi kodukorra artikli 48 lõige 2 lubab teatud asjaoludel menetluse käigus uusi väiteid esitada, ei või nimetatud sätet mingil juhul tõlgendada nii, et selle alusel on lubatud hagejal Esimese Astme Kohtule esitada uusi nõudeid või muuta vaidluse eset (vt Esimese Astme Kohtu 12. juuli 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑3/99: Banatrading vs. nõukogu, EKL 2001, lk II‑2123, punkt 28 ja osundatud kohtupraktika).
37 Teiseks tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ühenduse lepinguväline vastutus sõltub teatud tingimuste kogumist, nimelt institutsioonidele etteheidetava käitumise õigusvastasus, kahju tekkimine ning käitumise ja kahju vahelise põhjusliku seose olemasolu. Kui üks nimetatud tingimustest ei ole täidetud, tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata, ilma et oleks vaja uurida muid tingimusi (Euroopa Kohtu 29. septembri 1982. aasta otsus kohtuasjas 26/81: Oleifici Mediterranei vs. EMÜ, EKL 1982, lk 3057, punkt 16; Esimese Astme Kohtu 13. detsembri 1995. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑481/93 ja T‑484/93: Exporteurs in Levende Varkens jt vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑2941, punkt 80, ja 19. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑344/04: Bouychou vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus avaldamata, punkt 33 ja osundatud kohtupraktika).
38 Nimetatud kohtupraktikast tuleneb, et kostjaks oleva institutsiooni toiming või käitumine, mis väidetava kahju põhjustas, on kahju hüvitamise nõude ese ja see tuleb hagiavalduses välja tuua. Samal põhjusel tuleb sellise hagi aluseks olevaid nõudeid käsitleda nii, et nendega taotletakse hagis viidatud toimingu või käitumisega väidetavalt põhjustatud kahju hüvitamist.
39 Kolmandaks tuleb märkida, et määruse nr 178/2002 artikli 50 lõige 1 kehtestab kiirhoiatussüsteemi, milles võrgustiku liikmetena osalevad liikmesriigid, komisjon, Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), ning komisjon on vastutav võrgustiku haldamise eest. Nimetatud võrgustikus teatavad liikmesriigid komisjonile sama artikli lõike 3 esimese lõigu punktides a–c loetletud meetmetest ja sama lõike teise lõigu kohaselt lisateabest, eelkõige juhul, kui teatise aluseks olnud meetmeid on muudetud või kui need on kehtetuks tunnistatud. Komisjon omalt poolt edastab viivitamatult võrgustiku liikmetele teatise ning sama lõike esimese ja teise lõigu kohaselt saadud lisateabe. Kuid võrgustiku liikmena võib komisjon määruse nr 178/2002 artikli 50 lõike 2 kohaselt edastada ka teistele võrgustiku liikmetele andmeid tõsise, toidust või söödast tuleneva, inimeste tervisega seotud vahetu või kaudse riski kohta.
40 Eeltoodud sätetest tuleneb, et pädevus määruse nr 178/2002 artikli 50 lõikes 3 nimetatud teatiste koostamiseks ja nende komisjonile saatmiseks eesmärgiga edastada see teave teistele võrgustiku liikmetele on üksnes asjaomase liikmesriigi pädeval ametiasutusel.
41 Kuigi selgelt ei saa välistada seda, et juhul, kui asi kuulub ka siseriiklike ametiasutuste pädevusse, võib komisjon oma arvamust avaldada, kuid sellel arvamusel ei ole õiguslikke tagajärgi ning see ei ole kõnealuste ametiasutuste suhtes siduv (Euroopa Kohtu 27. märtsi 1980. aasta otsus kohtuasjas 133/79: Sucrimex ja Westzucker vs. komisjon, EKL 1980, lk 1299, punkt 16, ja Euroopa Kohtu 17. mai 1989. aasta määrus kohtuasjas 151/88: Itaalia vs. komisjon, EKL 1989, lk 1255, punkt 22; Esimese Astme Kohtu 29. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑160/98: Van Parys ja Pacific Fruit Company vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑233, punkt 65). Järelikult on vastuvõetamatud kahju hüvitamise nõuded, mis põhinevad asjaolul, et komisjon sellist arvamust avaldas (Esimese Astme Kohtu 8. septembri 2006. aasta määrus kohtuasjas T‑92/06: Lademporiki ja Parousis & Sia vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus avaldamata, punkt 26; vt selle kohta ka eespool viidatud kohtuotsus Sucrimex ja Westzucker vs. komisjon, punktid 22 ja 25).
42 Käesolevas asjas tuleb märkida, et 20. juuli 2006. aasta elektrooniline kiri saadeti FSA‑le vastuseks viimase 19. juuli 2006. aasta elektroonilisele kirjale. Viimati nimetatud kirjast nähtub, et FSA soovis komisjonilt märkuseid ja ettepanekuid, kaasa arvatud teatise võimaliku sõnastuse kohta. Lisaks rõhutas FSA, et tal oli kavas see teatis edastada kiirhoiatussüsteemi kaudu võimalikult kiiresti ja et seetõttu soovis ta komisjonilt kiiret vastust.
43 Eeltoodust tuleneb, et 20. juuli 2006. aasta elektrooniline kiri väljendab üksnes komisjoni arvamust vastuseks FSA sellekohasele taotlusele. Seega, ja lähtuvalt eespool punktis 41 viidatud kohtupraktikast, on kahju hüvitamise nõuded, mis põhinevad asjaolul, et komisjon avaldas vastuseks FSA vastavale taotlusele oma arvamust määruse nr 178/2002 artikli 50 lõikes 3 sätestatud täiendava teatise – mille FSA‑l kavatses komisjonile saata teistele võrgustiku liikmetele edastamiseks – sõnastuse osas, vastuvõetamatud ja tuleb tagasi lükata.
44 Mis puudutab hageja taotlust, et tema kahjunõuete puhul tuleb arvesse võtta ka 24. augusti 2006. aasta teatist, siis eespool punktides 34–36 esitatud kaalutlustest ja seal viidatud kohtupraktikast tuleneb, et kõnealune nõue tuleb samuti vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kuna selle eesmärk on muuta vaidluse eset ja esialgseid nõudeid (vt selle kohta ka eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus Banatrading vs. nõukogu, punkt 29).
45 Asjaolu, et Esimese Astme Kohtu president kohustas eespool punktis 18 viidatud määrusega kohtuasjas Bowland Dairy Products vs. komisjon peatama 24. augusti 2006. aasta teatise edastamine, ei sea – vastupidi hageja kinnitusele – seda järeldust kahtluse alla. Selles küsimuses piisab, kui märkida, et nimetatud määrus võeti vastu ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, mis ei mõjuta asja lahendamist põhiküsimuses.
46 Kõigest eelnevast tuleneb, et kahju hüvitamise hagi tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohtukulud
47 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud, kaasa arvatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kohtukulud vastavalt komisjoni nõuetele mõista välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda)
otsustab:
1. Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Mõista kohtukulud, kaasa arvatud ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seonduvad kohtukulud, välja Bowland Dairy Products Ltd‑lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 29. oktoobril 2009 Luxembourgis.
Allkirjad