27. juunil 2011 esitatud hagi - Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-358/11)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato P. Marchini)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada järgmised aktid: i)    Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevas osas Euroopa Komisjoni 15. aprilli 2011. aasta rakendusotsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata Itaalia tehtud kulutusi Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu raames seoses suhkru riikliku ladustamisega 2006. aastal (10-protsendiline kindlasummaline parandus summas 171 418,00 eurot), 2007. aastal (10-protsendiline kindlasummaline summas 182 006,00 eurot), 2008. aastal (10-protsendiline kindlasummaline parandus summas 111 062,00 eurot), 2009. aastal (10-protsendiline kindlasummaline parandus summas 34 547,00 eurot), arvestades "ladustamiskulude suurenemist 35%", 2006. aastal (5-protsendiline kindlasummaline parandus summas 781 044,00 eurot), arvestades "hiliseid varude kontrolle" vastavalt nimetatud otsuse lisale seoses artikliga 1; ii)    osutatud otsuse sine qua non meetmetena Euroopa põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (direktoraat J: põllumajanduskulude audit) 3. jaanuari 2011. aasta kiri nr. ARES (2011) 2287 ja selle lisa punkt 2, milles on esitatud asjas 10/IT/435 lepitusorgani aruande lõppseisukohta toetavad lõplikud põhjendused, ning iii) Euroopa põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (direktoraat J: põllumajanduskulude audit) 3. veebruari 2010. aasta kiri nr. ARES (2010) 57525 ja selle lisas esitatud põhjendused ühendusepoolse rahastamata jätmise kohta;

teise võimalusena tunnistada vastuvõetavaks määruse (EÜ) nr 915/2006 õigusvastasuse kohta esitatud väide.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esimene väide puudutab oluliste menetlusnormide rikkumist (ELL artikkel 296, endine EÜ artikkel 253) osas, milles ei tehtud esialgset analüüsi kuluartikli "Ladustamiskulude suurenemine 35% aastatel 2006, 2007, 2008, 2009" finantskorrektsiooni kohta.

Itaalia Vabariigi seisukoha järgi ei uurinud komisjon piisavalt AGEA esitatud tõendeid, mis näitavad, et asjaomane turuanalüüs oli tehtud ja et hoidlate rendihinna tõusu põhjused olid teada, mis olid tekkinud juba 2005. aastal seoses raske olukorraga suhkru ladustamiseks laopindade rentimisel.

Teine väide puudutab oluliste menetlusnormide rikkumist (ELL artikkel 296, endine EÜ artikkel 253) põhjenduste puudumise tõttu kuluartikli "Ladustamiskulude suurenemine 35% aastatel 2006, 2007, 2008, 2009" finantskorrektsiooni kohta.

Itaalia seisukoha järgi ei esitanud komisjon põhjuseid, miks ei käsitletud AGEA ametnike esitatud tõendeid ja ühe suurima ladustamisettevõtja hinnaskaalat vajalike dokumentaalsete tõenditena näitamaks, et suhkrutootjad taotlesid üldist hinnatõusu kuni 50%.

Kolmas väide puudutab seda, et on rikutud ja vääralt tõlgendatud määruse (EÜ) nr 884/206 artiklit 8 ja I lisa ning artiklit 4 määruses (EÜ) nr 2148/1996, muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 915/2006, ning õiguskindluse põhimõtet, tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet seoses 5-protsendilise finantskorrektsiooni kohaldamisega 2006. aastal "hiliste varude kontrollide" tõttu.

Itaalia valitsus väidab, et komisjon rikkus määruse nr 884/2006 I lisa punkti A/II alapunktis 5 sätestatud ülemineku eeskirju. Võttes arvesse, et AGEA oli juba need toimingud Itaalia õiguses nõutud kontrollide raames teostanud ja seda komisjoni ametnikele tõendanud, esitades 2007. aastal komisjoni delegatsiooni kontrollkäigu raames kõik laadimis- ja mahalaadimisregistrid ning nendega seotud dokumendid, oleks tulnud kohaldada üleminekueeskirju ja jätta seega Itaalia Vabariigile karistus määramata, mis Agecontroliga koordineerimisel tekkivate korralduslike raskuste tõttu tähendanuks õigust esitada üksnes kokkuvõtlikud dokumendid 2007. aasta veebruaris. Itaalia valitsus väidab, et on rikutud õiguskindluse põhimõtet, tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet seoses sellega, et nende põhimõtetega ei ole kooskõlas kohaldada kohest inventeerimise kohustust nende tehingute puhul, mis olid tehtud juba enne osutatud määruste jõustumist 23. ja 24. juunil 2006 (eelkõige määruse nr 915/2006 lisa), ja vahetult enne EAGGF-i eelarveaasta raamatupidamiskontide sulgemist 30. septembril 2006.

Neljas väide puudutab oluliste menetlusnormide rikkumist (ELL artikkel 296, endine EÜ artikkel 253) põhjenduste puudumise tõttu seoses 5-protsendilise finantskorrektsiooni kohaldamisega 2006. aastal "hiliste varude kontrollide" tõttu".

Itaalia valitsuse hinnangul ei põhjendanud komisjon piisavalt lepitusorgani esitatud ettepaneku rakendamata jätmist osas, milles nimetatud ettepaneku kohaselt oleks inventeerimise tähtaja kehtestanud määruses (EÜ) nr 915/2006 sätestatud uut reeglit pidanud suhkru liikumisele kohaldama üksnes alates määruse jõustumisest, mitte aga tagasiulatuvalt kogu 2005. aasta eelarveaastal, mille tulemusena oleks kohaldatud finantskorrektsiooni proportsionaalselt vähendatud (umbes 8 kuu võrra).

Viies väide puudutab määruse (EÜ) nr 915/2006 õigusvastasust.

Itaalia valitsus väidab, et määrus (EÜ) nr 915/2006 on õigusvastane osas, milles sellega kohustatakse inventeerima allesjäänud varusid turustusaastal 2004/2005 (30. september 2005), algvarusid turustusaastal 2005/2006 (1. oktoober 2005), allesjäänud varusid turustusaastal 2005/2006 (30. september 2006) 2006. eelarveaasta jooksul vaid umbes kolm kuud enne inventeerimise tähtaega. Itaalia valitsuse arvates on ühenduse õiguse üldpõhimõtetega vastuolus muuta minevikus aset leidnud lõplike sündmustega seotud toimingud õigusnormidega kohustuslikuks ning määrata seega nende täitmata jätmise eest finantskorrektsiooni kohaldamise teel karistuse.

Kuues väide puudutab oluliste menetlusnormide rikkumist eelkõige põhjenduste ja piisava tõendusmaterjali esitamata jätmise tõttu (ELL artikkel 296, endine EÜ artikkel 253).

Itaalia valitsuse seisukoha järgi moonutab komisjon faktilisi asjaolusid osas, milles ta kohaldab finantskorrektsiooni põllumajanduse peadirektoraadi eksliku eelduse alusel, et suhkru sisse- ja väljaliikumise osas puudus AGEA järelevalve ning et "transporditi ligikaudu 127 000 tonni suhkrut (ilma kaalu ametliku kontrollimiseta)". Itaalia valitsus väidab veel, et piisavalt ei ole tõendanud väidet, et "ei ole tehtud iga-aastast inventuuri...kui teostati ladustamistoiminguid", või väidet et "ajavahemikul 30. september 2006 (kuupäev, mil inventuur oleks tulnud läbi viia) kuni veebruar 2007 transporditi ligikaudu 127 000 tonni suhkrut (ilma ametliku kontrollimiseta või kaalumiseta)". Võttes arvesse AGEA esitatud dokumente, s.o komisjoni ametnikele esitatud raamatupidamisdokumente suhkru liikumise ja ladustamise kohta iga ladustatud saadetise osas, ei saa komisjoni talitused ilma tõendamata vastupidist väita.

Seitsmes väide puudutab oluliste menetlusnormide rikkumist eelkõige põhjenduste ja piisava tõendusmaterjali esitamata jätmise tõttu (ELL artikkel 296, endine EÜ artikkel 253) seoses väidetava kahjuga, mida fond peab kandma.

Itaalia valitsuse seisukoha järgi on kõnealune otsus piisavalt põhjendamata, kuna selles ei ole hinnatud nende inspektsioonide ja kontrollide kasulikku mõju, mida AGEA ladustatud suhkru sisse- ja väljaliikumiste ning igakuiste varude kohta teostab.

____________