Kohtuasi T‑135/14

(avaldamine väljavõtetena)

Kicktipp GmbH

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi kicktipp taotlus – Varasem siseriiklik sõnamärk KICKERS – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskiri 19 – Määruse nr 2868/95 eeskirja 98 lõige 1 – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 5. veebruari 2016. aasta otsus

1.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause toetuseks esitatud faktid, tõendid ja argumendid – Tõend varasema registreeritud kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta – Teleoloogiline tõlgendamine – Tõendiks sobiv tunnistus kaubamärgi pikendamise kohta – Tingimused

(komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunkt ii)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti ametlikud keeled – Kohustus esitada menetluskeelde tehtud tõlge ühe kuu jooksul pärast originaaldokumendi esitamise kuupäeva – Vajadus tuvastada originaaldokument sõnaselgelt – Puudumine

(komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 98 lõige 1)

3.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause toetuseks esitatud faktid, tõendid ja argumendid – Tõend varasema registreeritud kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta – Tõend varasema kaubamärgi pikendamise kohta – Ulatus

(komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 19 lõike 2 punkt a)

1.      Määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 19 lõike 2 esimene lause näeb ette, et vastulause esitaja peab esitama „tõendid oma varasema kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta“. Määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 teises lauses on nimetatud tõendid, mis vastulause esitaja peab „eelkõige“ esitama. Selles osas ilmneb määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunkti ii esimesest osast, et vastulause esitaja peab esitama registreerimistõendi „ja“ asjaomasel juhul sellise varasema kaubamärgi, mis pole ühenduse kaubamärk, registreeringu kehtivuse pikendamise kohta viimati väljastatud tõendi. Määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunkti ii lõpuosa kohaselt on vastulause esitajal ka võimalus esitada „samaväärsed dokumendid, mis kaubamärgi registreerinud asutus on väljastanud“.

Kõnealust sätet tuleb tõlgendada nii, et võimalus esitada samaväärne dokument ei puuduta mitte üksnes registreeringu kehtivuse pikendamise tõendit, vaid ka registreerimistõendit. Nimelt ei ole nõue esitada registreerimistõend eraldi eesmärk, vaid sellega soovitakse anda Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) käsutusse usaldusväärne tõend selle kaubamärgi olemasolu kohta, mis on vastulause aluseks. Seega on võimalik esitada „samaväärne“ dokument, mis asendab sama hästi nii registreerimistõendit kui ka registreeringu kehtivuse pikendamise tõendit.

Pealegi on ka võimalik, et määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunktis ii nimetatud teine dokument, see tähendab registreeringu kehtivuse pikendamise tõend, kujutab endast samal ajal esimese dokumendiga „samaväärset dokumenti“, see tähendab registreerimistõendit. Nimelt, kui registreeringu kehtivuse pikendamise tõend sisaldab kogu vajalikku teavet, et hinnata vastulause aluseks oleva varasema kaubamärgi olemasolu, kehtivust ja kaitse ulatust, siis kujutab sellise dokumendi esitamine „tõendit oma varasema kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta“ määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 esimese lause tähenduses. Tuleb meenutada, et määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 teleoloogilise tõlgenduse kohaselt on otsustav dokumendi sisu ja asjaolu, et see pärineb pädevalt asutuselt.

Eespool toodust ilmneb, et kaubamärgi registreeringu kehtivuse pikendamise tõendi esitamisest piisab, et tõendada vastulause aluseks oleva kaubamärgi kaitse olemasolu, kehtivust ja ulatust, tingimusel et see sisaldab kogu selleks vajalikku teavet.

(vt punktid 57, 58, 60, 62, 64 ja 65)

2.      Määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 98 lõike 1 kohaselt tuleb dokumendi tõlke esitamisel tagada, et tõlge võimaldab kindlaks teha dokumendi, mille kohta tõlge käib, ning taasesitab originaaldokumendi struktuuri ja sisu. Samas ei ole sõnaselge märge vajalik selleks, et tuvastada, millise dokumendi tõlkega on tegemist, kui originaaldokument ja tõlge esitati koos. Kui tõlge asub kohe pärast originaaldokumenti, ei teki nimelt kahtlust, millisele originaaldokumendile tõlge viitab.

(vt punktid 71 ja 72)

3.      Kui vastulause esemeks oleva varasema kaubamärgi pikendamist taotleti õigel ajal, kuid pädev ametiasutus ei ole veel selle taotluse kohta otsust teinud, siis piisab sellest, et esitatakse tõend, mis kinnitab taotluse esitamist, tingimusel et selle on väljastanud pädev ametiasutus ja see sisaldab kogu vajalikku teavet kaubamärgi registreerimise kohta, nagu see tuleneb registreerimistõendist. Nimelt, kuni vastulause aluseks olevat kaubamärki ei ole pikendatud, ei ole kaubamärgiomanikul võimalik esitada registreeringu kehtivuse pikendamise tõendit ja teda ei tohi kahjustada see, et pädev asutus tema taotluse kohta otsuse tegemisega viivitab. Sama mõte nähtub ka määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunktist i, mille kohaselt piisab juhul, kui kaubamärk pole veel registreeritud, nõuetekohase esitamistõendi edastamisest.

Seevastu juhul, kui vastulause aluseks olev kaubamärk on registreeritud, ei piisa vastavalt määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunktile ii esitamistõendi edastamisest. Siis on vaja esitada registreerimistõend või sellega samaväärne dokument. Sama mõtte kohaselt juhul, kui on pikendamist taotletud, ei piisa tõendist registreeringu kehtivuse pikendamise taotluse kohta.

(vt punktid 74 ja 75)