Kohtuasi T‑82/14

Copernicus-Trademarks Ltd

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu sõnamärk LUCEO – Absoluutne keeldumispõhjus – Pahausksus registreerimistaotluse esitamisel – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 7. juuli 2016. aasta otsus

1.      Kohtumenetlus – Sisuline kontrollimine enne vastuvõetavuse kontrollimist – Vastuvõetavus

2.      Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Taotluse esitaja pahausksus kaubamärgitaotluse esitamise ajal – Hindamiskriteeriumid – Kõigi registreerimistaotluse esitamise ajal esinenud asjakohaste tegurite arvessevõtmine – Taotleja kavatsus – Vaidlustatud tähise päritolu –Vaidlustatud tähise ELi kaubamärgina registreerimise taotluse aluseks olevad ärilised kaalutlused – Kaubamärgitaotluse esitamisega seotud sündmuste ajaline järjestus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 52 lõike 1 punkt b)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 21)

2.      Määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 52 lõike 1 punktis b viidatud termin „pahausksus“ tugineb kaubamärgi registreerimistaotluse esitava isiku subjektiivsele põhjendusele, nimelt ebaausale kavatsusele või muule kahjustavale ajendile. Sellega peetakse silmas käitumist, mis kaldub kõrvale üldtunnustatud headest kommetest või ausatest kaubandus- ja äritavadest.

Hindamaks, kas taotluse esitanud isik tegutses pahauskselt, tuleb uurida eeskätt seda, kas ta kavatseb taotletud kaubamärki kasutada. Selles kontekstis tuleb meenutada, et kaubamärgi peamine ülesanne on tagada tarbijale või lõppkasutajale asjaomaste kaupade või teenuste päritolu, võimaldades tal ilma võimaliku segiajamiseta eristada neid kaupu või teenuseid muud päritolu kaupadest või teenustest.

Kavatsus takistada toote turustamist võib teatud asjaoludel tähendada, et taotleja on pahauskne. Nii on see eelkõige juhul, kui hiljem ilmneb, et viimane registreeris tähise ELi kaubamärgina ilma selle kasutamise kavatsuseta, vaid üksnes selleks, et takistada kolmanda isiku turulepääsu.

Taotluse esitaja tahe asjaomasel hetkel on subjektiivne element, mis tuleb määratleda, lähtudes juhtumi objektiivsetest asjaoludest ja mis esinesid tähise ELi kaubamärgina registreerimistaotluse esitamise ajal. See põhjendus tugineb tavaliselt objektiivsetele kriteeriumidele, mille hulgas on eeskätt kaubamärgina registreerimise taotlusega seotud ärilised kaalutlused.

Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b alusel läbi viidava igakülgse analüüsi raames võib samuti võtta arvesse vaidlustatud tähise päritolu ja loomisjärgset kasutamist, selle tähise ELi kaubamärgina registreerimise taotlusega seotud ärilisi kaalutlusi ning nimetatud taotluse esitamisega seotud sündmuste ajalist järjestust.

Sellele absoluutsele kehtetuks tunnistamise põhjusele tugineda sooviv taotleja peab tõendama asjaolud, mis võimaldavad tuvastada ELi kaubamärgi omaniku pahausksuse selle kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel.

(vt punktid 28–33)