Kohtuasi T‑570/10

Environmental Manufacturing LLP

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Hundi pead kujutava ühenduse kujutismärgi taotlus – Varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised kujutismärgid WOLF Jardin ja Outils WOLF – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine kahjustamine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 5

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Osaline kasutamine – Mõju

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõige 2 ja 3)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Tingimused – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine kahjustamine – Asjaomane avalikkus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Tingimused – Kaubamärkide vaheline seos – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Kaitse, mis antakse ka tähise kasutamise puhul seoses identsete või sarnaste kaupadega – Varasema kaubamärgi eristusvõime kahjustamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

1.      Kuigi osalise kasutamise mõiste mõte on tagada, et kaubamärgid, mida konkreetse kaupade kategooria jaoks kasutatud ei ole, ei muutuks kättesaamatuks, ei tohi varasema kaubamärgi omanik selle tagajärjel siiski jääda ilma igasugusest kaitsest kaupade osas, mis küll ei ole rangelt identsed nendega, mille tegelikku kasutamist ta on tõendanud, kuid mis ei erine oluliselt kaupadest, mis kuuluvad samasse rühma, mida ei saa mõistlikult jagada. Kaubamärgi omanikul on selles suhtes võimatu tõendada, et kaubamärki on kasutatud kõikide mõeldavate registreerimise esemeks olevate kaupade teisendite jaoks. Järelikult ei saa mõistet „osa kaupadest või teenustest” mõista nii, et see tähendab kõiki analoogiliste kaupade või teenuste kaubanduslikke teisendeid, vaid seda tuleb mõista nii, et see tähendab ainult neid kaupu või teenuseid, mis on piisavalt eristuvad, selleks et moodustada selgeid kategooriaid või alamkategooriaid.

(vt punkt 21)

2.      Asjaomane avalikkus, keda vastavalt määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5 kohaselt tuleb arvesse võtta, sõltub sellest, millist kahjustamise liiki varasema kaubamärgi omanik silmas peab. Nimelt tuleb ühelt poolt nii kaubamärgi eristusvõimet kui ka mainet hinnates võtta arvesse, kuidas seda kaubamärki tajub asjaomane avalikkus, kes moodustavad nende kaupade või teenuste keskmised piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikud ja arukad tarbijad, kelle jaoks see kaubamärk on registreeritud. Seetõttu tuleb varasema kaubamärgi eristusvõime või maine kahjustamises seisneva riive esinemist hinnata nende kaupade või teenuste keskmise piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka tarbija seisukohalt, kelle jaoks see kaubamärk on registreeritud. Mis teiselt poolt puudutab varasema kaubamärgi eristusvõime või maine õigustamatus ärakasutamises seisnevat riivet, siis – kuivõrd keelatud on see, et hilisema kaubamärgi omanik kasutab varasemat kaubamärki ära – sellise riive esinemist tuleb hinnata nende kaupade või teenuste keskmise piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka tarbija seisukohalt, kelle jaoks hilisem kaubamärk on registreeritud.

(vt punkt 32)

3.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikega 5 ettenähtud kaitse saamise eeltingimuseks ei ole sellise sarnasuse tuvastamine, mille tõttu esineb tõenäosus, et asjaomane avalikkus võib vastandatud kaubamärgid omavahel segi ajada. Piisab, kui asjaomane avalikkus kaubamärke nende sarnasuse tõttu seostab. Niisuguse seose olemasolu tuleb hinnata igakülgselt, võttes arvesse kõiki juhtumi olulisi tegureid nagu vastandatud kaubamärkide vahelise sarnasuse ulatus, nende kaupade või teenuste laad, mille jaoks vastandatud kaubamärgid on registreeritud, sealhulgas nende kaupade või teenuste sarnasuse või erinevuse ulatus, ning samuti asjaomane avalikkus, varasema kaubamärgi maine tugevus, varasema kaubamärgiga iseenesest kaasneva või kasutamise käigus tekkinud eristusvõime suurus ja tõenäosus, et avalikkus võib kaubamärgid omavahel segi ajada.

(vt punktid 36 ja 37, 41)

4.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikele 5 võib tugineda nii vastulauses ühenduse kaubamärgitaotlusele seoses kaupade või teenustega, mis ei ole identsed ega sarnased varasema kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenustega, kui ka vastulauses ühenduse kaubamärgitaotlusele seoses kaupadega, mis on identsed või sarnased varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadega.

Asjaolu, et konkurendid kasutavad tähiseid, millel on teatav sarnasus, identsete või sarnaste kaupade jaoks, hajutab vahetut seost, mis asjaomase avalikkuse jaoks vastavate tähiste ja kaupade vahel on, see võib aga kahjustada varasema kaubamärgi võimet tähistada kaupu, mille jaoks see on registreeritud, selle kaubamärgi omanikult pärinevatena.

(vt punktid 61 ja 62)