ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)
19. jaanuar 2012(*)
Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kujutismärgi justing taotlus – Varasem ühenduse kujutismärk JUSTING – Varasema siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue – Tähiste identsuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikkel 34
Kohtuasjas T‑103/11,
Tiantian Shang, elukoht Rooma (Itaalia), esindaja: advokaat A. Salerni,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: G. Mannucci,
kostja,
mille ese on Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 14. detsembri 2010. aasta otsuse peale (asi R 1388/2010-2) esitatud hagi, mis puudutab Tiantian Shangile kuuluva siseriikliku kujutismärgi JUSTING vanemuse nõuet,
ÜLDKOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees S. Papasavvas, kohtunikud V. Vadapalas (ettekandja) ja K. O’Higgins,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 16. veebruaril 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 7. aprillil 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades, et ühe kuu jooksul alates kirjaliku menetluse lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel lahendada kohtuasja ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Tiantian Shang esitas 26. juunil 2009 vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad, millele kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbivaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 18 ja 25 ning vastavad kummagi klassi osas järgmisele kirjeldusele:
– klass 18: „nahk, tehisnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid ja -kotid; päikese- ja vihmavarjud, jalutuskepid; piitsad ja sadulsepatooted”;
– klass 25: „rõivad, jalatsid, peakatted”.
4 Samal ajal esitas hageja ühtlustamisametile määruse nr 207/2009 artikli 34 alusel taotluse, milles esitas vanemuse nõude seoses varasema Itaalia kujutismärgiga, mis on registreeritud numbri 1217303 all ja mis näeb välja järgmine:
5 Kontrollija jättis 1. juuni 2010. aasta otsusega varasema siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõude rahuldamata.
6 Hageja esitas 22. juulil 2010 ühtlustamisametile määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel kontrollija otsuse peale kaebuse.
7 Ühtlustamisameti teine apellatsioonikoda jättis 14. detsembri 2010. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata. Ta leidis eelkõige, et taotletav ühenduse kaubamärk ja varasem siseriiklik kaubamärk ei ole identsed, kuna nende graafilised kujutised on erinevad mitte üksnes sõnalise osa „justing” kirjatüüpide osas, vaid ka nende kujutisosade ja kaubamärkide eri koostisosade paiknemise osas.
Poolte nõuded
8 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– muuta vaidlustatud otsust ja tunnustada varasema siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõuet;
– teise võimalusena tunnustada kaubamärgi sõnalise osa ehk sõna „justing” vanemuse nõuet;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
9 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
10 Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks kolm väidet, millest esimene puudutab määruse nr 207/2009 artikli 34 rikkumist ja väära tõlgendamist, teine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta (EÜT L 289, lk 28; ELT eriväljaanne 13/21, lk 120) rikkumist ning kolmas varasema siseriikliku kaubamärgi üldtuntust.
Esimene väide, et määruse nr 207/2009 artiklit 34 on tõlgendatud vääralt
11 Hageja paneb apellatsioonikojale süüks seda, et viimane on määruse nr 207/2009 artiklit 34 tõlgendanud kitsalt. Nimelt on apellatsioonikoda väidetavalt tõlgendanud seda sätet ilma, et ta oleks arvesse võtnud viimase konteksti, milleks on kaubamärkide kaitsesüsteem identsete või sarnaste kaubamärkidega võimaliku segiajamise tõenäosuse vastu. Sellega seoses oleks apellatsioonikoda pidanud arvesse võtma asjaolu, et ühenduse kaubamärgi ja varasema siseriikliku kaubamärgi sõnaline osa „justing” on identsed, ning see, et mõlemas kaubamärgis kasutatakse eri kirjatüüpe, ei sea seda järeldust kahtluse alla. Pealegi on kahe kõnealuse kaubamärgiga hõlmatud kaubad täiesti identsed ja seda ei ole apellatsioonikoda kahtluse alla seadnud. Lõpuks, mis puudutab kõnealuste kaubamärkide kujutisosasid, siis tuleb nende erinevused ümber paigutada varasema siseriikliku kaubamärgi „graafilise arendamise protsessi” konteksti, mis mingil juhul ei vähenda „kaubamärgi ainulaadsust”, kuna see jääb ikka samaks.
12 Ühtlustamisamet vaidleb hageja argumentidele vastu.
13 Määruse nr 207/2009 artikli 34 lõige 1 sätestab:
„Liikmesriigis registreeritud varasema kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste lepete alusel registreeritud kaubamärgi omanik, kes taotleb identse kaubamärgi registreerimist ühenduse kaubamärgina kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed nendega või sisalduvad neis, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, võib nõuda ühenduse kaubamärgile varasema kaubamärgi vanemust liikmesriigis, kus või mille jaoks see on registreeritud.”
14 Selleks et tunnustada varasema siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõuet ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlemiseks, peab olema täidetud kolm kumulatiivset tingimust: varasem siseriiklik kaubamärk ja taotletav ühenduse kaubamärk peavad olema identsed; taotletava ühenduse kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja teenused peavad olema identsed varasema siseriikliku kaubamärgiga hõlmatud kaupade või teenustega või sisalduma neis; kõnealuste kaubamärkide omanik peab olema sama.
15 Antud asjas taotletava ühenduse kaubamärgiga ja varasema siseriikliku kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenuste identsust ei ole vaidlustatud. Pooled on ka ühel meelel selles, et kõnealustel kaubamärkidel on sama omanik.
16 Kaubamärkide identsuse kohta tuleb meenutada, et tähis on kaubamärgiga identne üksnes siis, kui see esitab ilma muudatuste või lisanditeta kõiki kaubamärgi koostisosi, või siis, kui tervikuna vaadelduna on selle erinevused nii väheolulised, et võivad keskmisel tarbijal märkamata jääda (Euroopa Kohtu 20. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑291/00: LTJ Diffusion, EKL 2003, lk I‑2799, punkt 54).
17 Tähise ja kaubamärgi identsuse tingimust tuleb tõlgendada kitsalt tagajärgede tõttu, mis on sellise identsusega seotud. Antud juhul võib määruse nr 207/2009 artikli 34 lõike 2 kohaselt sellise ühenduse kaubamärgi omanik, mille suhtes varasema siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõuet on tunnustatud, juhul, kui ta loobub varasemast kaubamärgist või laseb sellel aeguda, nõuda edaspidi samu õigusi, nagu tal oleksid olnud siis, kui varasem kaubamärk oleks endiselt registreeritud.
18 Järelikult oli apellatsioonikojal õigus tõlgendada määruse nr 207/2009 artikli 34 lõiget 1 täht-tähelt.
19 Sellega seoses tuleb tagasi lükata hageja argument, mille kohaselt tuleks laiendada määruse nr 207/2009 artikli 34 õigusi sarnastele kaubamärkidele samamoodi, nagu puudutab kaubamärkide kaitse segiajamise tõenäosuse vastu sarnaseid kaubamärke. Erinevalt määruse nr 207/2009 sätetest, mis käsitlevad kaubamärkide kaitset identsete või sarnaste kaubamärkidega segiajamise tõenäosuse vastu, puudutab määruse nr 207/2009 artikkel 34 üksnes identseid kaubamärke, ega sisalda ühtki sätet, mis puudutaks sarnaseid kaubamärke. Seega ei saa Üldkohus muuta nimetatud määruse artikli 34 sõnastust nii, et asendab kaubamärkide sarnasuse tingimuse kaubamärkide identsuse tingimusega.
20 Antud asjas tuleb seega kontrollida, kas taotletav ühenduse kaubamärk ja varasem siseriiklik kaubamärk on identsed.
21 Kaks kujutismärki sisaldavad sõnalist osa „justing” ja kujutisosasid. Sarnaselt apellatsioonikoja seisukohale vaidlustatud otsuse punktis 12 tuleb märkida, et sõnaline osa „justing” kordub erinevates kirjatüüpides mõlemas kaubamärgis. Varasemas siseriiklikus kaubamärgis kasutatakse trükitähti tavapärases kirjastiilis, samas kui taotletavas ühenduse kaubamärgis on kasutatud gooti tähti, mis annavad mõistele „justing” selge graafilise ja stiililise tunnuse.
22 Lisaks on kahe kaubamärgi kujutisosad erinevad. Nimelt, varasemas siseriiklikus kaubamärgis esinevad kahel pool sõnalist osa mõlemat sugupoolt esindavad sümbolid, samas kui taotletaval ühenduse kaubamärgil kujutab sõnalise osa kohal paiknev kujutis rõngast, mida ümbritsevad kiired ja mis sisaldab tähte „j”.
23 Seega tuleb järeldada, et apellatsioonikojal oli õigus, kui ta asus seisukohale, et kaubamärgid ei ole identsed ja et seetõttu ei ole varasema siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõuet taotletava ühenduse kaubamärgi suhtes võimalik tunnustada.
24 Selles osas ei ole võimalik nimetatud järeldust ümber lükata hageja argumendiga, et kaubamärkidevahelised erinevused tulenevad „graafilise arendamise protsessist”. Nimelt oleks kaubamärke saanud vaadelda identsetena vaid siis, kui – nagu on meenutatud eespool punktis 16 – erinevused oleksid olnud nii väheolulised, et oleks võinud jääda keskmisel tarbijal märkamata; käesoleva juhtumi puhul, kus kahe kaubamärgi graafilised kujutised on väga erinevad, see nii ei ole.
25 Seega tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, et direktiivi 98/71 on rikutud
26 Hageja väitel tuleb selleks, et teha kindlaks, kas kahte kaubamärki tuleb pidada identseks, tugineda direktiivi 98/71 artiklile 4, mille kohaselt „[d]isainilahendused loetakse identseks, kui nende omadused erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest”. Tema sõnul tähendab see, et kaks kaubamärki on identsed siis, kui on identsed nende põhitunnused, mis võimaldavad üldsusel neid identifitseerida.
27 Hageja arvates tuleks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui „võimaliku segiajamise tõenäosuse” seisukohalt ei kohaldata „liigset rangust”, tuleks kahte kaubamärki käsitleda ühtsena, võttes arvesse kaupade, sõnalise osa ja omaniku identsust, „faktilise vanemuse” ja „täielikult ühilduvate tähiste selget segamist ja/või arengut”.
28 Ühtlustamisamet vaidleb hageja argumentidele vastu.
29 Kõigepealt tuleb märkida, et direktiivi 98/71 sätted ei ole antud asjas kohaldatavad, kuna need puudutavad disainilahendusi.
30 Igal juhul tuleb märkida, et direktiivi 98/71 artikkel 4 ja eespool punktis 16 viidatud Euroopa Kohtu praktika annavad identsuse mõistele ühesuguse määratluse.
31 Pealegi kordavad selle väite raames esitatud hageja argumendid sisuliselt juba esimese väite raames esitatud argumente. Nimelt püüab hageja näidata, et kõnealused kaubamärgid on selliste põhitunnuste nagu sõnaline osa „justing” poolest identsed ning erinevused on üksnes „graafilise arendamise protsessi” tulemus, mida Üldkohus peab kaubamärkide identsuse üle otsustamisel arvesse võtma.
32 Peab rõhutama, et hageja antav tõlgendus mõistele „identsus” ei ole täpne, kuna ta seob selle mõiste enda huvides tähiste põhitunnustega ja jätab kõrvale asjaolu, et tähised saavad olla identsed vaid siis, kui nende erinevused on minimaalsed, mis antud juhul aga nii ei ole, kuigi kaubamärkide sõnalised osad on samad. Muus osas piisab, kui viidata uuesti esimese väite raames antud Üldkohtu hinnangule.
33 Mis puudutab hageja argumenti, milles viimane väidab, et igasugune kaubamärgi logo graafiline arendamine muutub keelatuks, kui Üldkohus ei leia, et tegemist on logo arendamisega, siis sellega ei saa nõustuda. Käesoleva kohtuasja ese ei ole seada kahtluse alla kaubamärgi omaniku võimalust seda kaubamärki graafiliselt arendada, vaid määrata kindlaks, kas hageja võib esitada varasema siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõude. Selleks kohaldatavad kriteeriumid on selgelt sätestatud määruse nr 207/2009 artiklis 34 ja neid tuleb tõlgendada täht-tähelt, nagu on märgitud eespool punktis 18. Käesolevas asjas ei ole täidetud üks määruse nr 207/2009 artiklis 34 varasema kaubamärgi vanemuse nõudmiseks esitatud tingimus, nimelt nõue, et kaubamärgid oleksid identsed. Seega ei saa hageja nõuet tunnustada.
34 Hageja selgitab, et tema omast erinev tõlgendus muudaks kaitse mis tahes vormis mõttetuks, kuna võimaldaks igaühel registreerida minimaalse graafilise erinevusega identse kaubamärgi, ning väidab, et asjaolu, et graafilised elemendid täielikult ei kattu, annab igati alust asuda seisukohale, et kaubamärk on erinev ja originaalne.
35 See argument ei ole veenev, kuna määruses nr 207/2009 ette nähtud kaitsemehhanismid võimaldavad kaubamärgi omanikul saada kaitset kolmanda isiku kaubamärgi eest, mis on tema kaubamärgiga sarnane, ning kuna väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine arvestamist asjaomaste tegurite teatava vastastikuse sõltuvusega, eriti asjaomaste kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade ja teenuste sarnasuse vastastikuse sõltuvusega. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑39/97: Canon, EKL 1998, lk I‑5507, punkt 17, ja Üldkohtu 14. detsembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑81/03, T‑82/03 ja T‑103/03: Mast-Jägermeister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Licorera Zacapaneca (VENADO raamiga jm), EKL 2006, lk II‑5409, punkt 74).
36 Eeltoodut arvestades tuleb teine väide tagasi lükata.
Kolmas väide, et varasem siseriiklik kaubamärk on üldtuntud
37 Hageja väidab, et varasema siseriikliku kaubamärgi „levimine” peaks võimaldama selle kaubamärgi kaitset sõltumata selle registreerimisest.
38 Hageja täpsustab, et jätab endale õiguse tegutseda kehtetuks tunnistamise hagi kaudu isiku vastu, kes on esitanud Euroopa Liitu tähistava rahvusvahelise kaubamärgina sõnamärgi JUSTING 11. mail 2009, s.o. enne tema ühenduse kaubamärgi taotlust, kuid pärast varasema siseriikliku kaubamärgi esitamise kuupäeva.
39 Ühtlustamisamet vaidleb hageja argumentidele vastu.
40 Sarnaselt apellatsioonikoja seisukohale vaidlustatud otsuse punktis 13 tuleb märkida, et asjaolu, et hageja soovib esitada hagi isiku vastu, kes on lasknud registreerida sõnamärgi JUSTING kui Euroopa Liitu tähistava rahvusvahelise kaubamärgi, ei ole varasema siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõude menetluse raames asjakohane kriteerium.
41 Lisaks ei näe määruse nr 207/2009 artikkel 34 ette mingit seost varasema siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõude ja selle kaubamärgi üldtuntuse vahel.
42 Seega tuleb kolmas väide tulemusetuna tagasi lükata.
43 Lisaks, mis puudutab hageja taotlust rahuldada varasema siseriikliku kaubamärgi sõnalise osa „justing” vanemuse nõue osaliselt, siis tuleb märkida, et võimalus tugineda varasema siseriikliku kaubamärgi ühe osa vanemusele ei ole määruse nr 207/2009 artiklis 34 ette nähtud. Niisiis, nagu varem märgitud, tuleb nimetatud määruse artiklit 34 tõlgendada täht-tähelt, mistõttu Üldkohus ei saa sellist nõuet tunnustada.
44 Kuna kõik hageja esitatud väited nii tühistamise nõude kui ka otsuse muutmise nõude osas lükati tagasi, tuleb tema hagi tervikuna ja seetõttu ka tühistamise nõuded tervikuna jätta rahuldamata. Järelikult tuleb vaidlustatud otsuse muutmise nõue jätta rahuldamata.
Kohtukulud
45 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Siseturu Ühtlustamise Amet on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (viies koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Tiantian Shangilt.
Papasavvas | Vadapalas | O’Higgins |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 19. jaanuaril 2012 Luxembourgis.
Allkirjad