Kohtuasi T‑139/15
Ungari
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (neljas koda) 12. märtsi 2019. aasta otsus
EAGGF – Tagatisrahastu – EAGF – Suhkur – Ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses – Määrus (EÜ) nr 320/2006 – Määrus (EÜ) nr 968/2006 – Rahastamisest välja jäetud kulutused – Ungari tehtud kulutused – Tootmisseadmete täielikuks demonteerimiseks antava toetuse ja tootmisseadmete osaliseks demonteerimiseks antava toetuse andmise tingimused – Mõiste „tootmisseadmed“ – Hinnangu andmine tornhoidlate kasutamisele abitaotluse esitamise kuupäeval – Mõiste „täielik demonteerimine“ – Dokumendi VI/5330/97 2. lisa – Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise raskused – Lojaalne koostöö
1. Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Suhkur – Suhkrutööstuse ümberkorraldamise ajutine kava – Ümberkorraldusabi – Andmise tingimused – Tootmisseadmete demonteerimine – Täielik või osaline demonteerimine – Mõisted – Valik, mis tuleb teha abitaotluse esitamise kuupäevaks – Kohustus teha selleks kuupäevaks kindlaks kõik demonteeritavad tootmisseadmed
(Nõukogu määrus nr 320/2006, artiklid 3 ja 4; komisjoni määrus nr 968/2006, artiklid 4 ja 9)
(vt punktid 56–70, 73, 74, 77–80, 83–86, 101, 102, 106, 107, 110 ja 111)
2. Põllumajandus – Rahastamine EAGF-i poolt – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Keeldumine hüvitamast kulutusi, mis tulenevad eeskirjade eiramisest liidu õigusnormide kohaldamisel – Finantskorrektsioon, mis vastab täielikuks ja osaliseks demonteerimiseks antavate abisummade vahale – Piiratud juhud – Madalama korrektsioonimäära või nullmäära kohaldamine – Kohaldamise tingimused – Automaatse kohaldamise puudumine, kui on täidetud tingimused
(Nõukogu määrus nr 1290/2005, artikkel 31)
(vt punktid 124 ja 126–134)
3. Institutsioonide aktid – Üldkohaldatavad halduslikud käitumisreeglid – Akt, mille eesmärk on omada välist toimet – Ulatus
(vt punkt 125)
4. Liikmesriigid – Kohustused – Liidu institutsioonidega lojaalse koostöö tegemise kohustus – Vastastikusus
(ELL artikli 4 lõige 3)
(vt punktid 138–140)
Kokkuvõte
Kohtuotsuses T‑139/15 Ungari vs. komisjon, mis kuulutati 12. märtsil 2019, jättis Üldkohus rahuldamata Ungari poolt ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/103(1) peale, millega Ungarile määrati finantskorrektsioon, mis võrdub 25%‑ga Ungari suhkrutootjatele suhkrutööstuse ümberkorraldamise ajutise kava raames suhkrutootmisseadmete täielikuks demonteerimiseks antud ümberkorraldusabi kogusummast.
Üldkohus pidi esiteks lahendama küsimuse, mis hetkel tuleb hinnata, kas tornhoidlad kujutavad endast tootmisseadmeid, mis tuleb täielikuks demonteerimiseks antava ümberkorraldusabi andmiseks lammutada, või kas need kuuluvad mõne Euroopa Kohtu 14. novembri 2013. aasta kohtuotsuses SFIR jt (C‑187/12–C‑189/12, EU:C:2013:737) välja toodud erandi kohaldamisalasse.
Üldkohus leiab, et tornhoidlate kvalifikatsioon tuleb kindlaks määrata abi andmise taotluse esitamise kuupäeva seisuga, mitte aga siis, kui ümberkorraldustoimingud on lõpetatud. Selleks et saavutada asjaomaste õigusnormidega taotletav eesmärk vähendada mittetasuvat suhkrutootmisvõimsust liidus, nägi liidu seadusandja ette kaks erinevat ümberkorraldamise kava sõltuvalt sellest, mis liiki demonteerimisega on tegemist – nimelt kas täieliku või osalise demonteerimise läbiviimise, mille jaoks antava ümberkorraldusabi summad on erinevad. Täieliku demonteerimise korral võis erandkorras alles hoida kõik muud rajatised peale nende, mida oli vaja suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmiseks või mis olid otseselt seotud nende toodete tootmisega, nagu pakendamisseadmed. Osalise demonteerimise korral võis aga säilitada seadmed, mida oli vaja suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmiseks või mis olid otseselt seotud nende toodete tootmisega, eelkõige tingimusel, et neid ei kasutata enam suhkruturu ühise korraldusega hõlmatud toodete tootmiseks.
Kuid esiteks, kui tornhoidlate kvalifitseerimine oleks toimunud ümberkorraldusprotsessi lõpus, oleks see võimaldanud täieliku demonteerimise korral, nagu ka osalise demonteerimise korral alles jätta tornhoidlad, mis abi andmise kuupäeval olid vaadeldavad tootmisseadmetena. Seega ei oleks võimalus jätta osa tootmisseadmeid alles enam mitte iseloomulik osalisele demonteerimisele, vaid laieneks ka täielikule demonteerimisele, samas kui viimast tüüpi demonteerimisega seotud kõrgete kulude tõttu said ettevõtjad ümberkorraldusabi 25% rohkem kui osalise demonteerimise korral. Teiseks ei olnud neid tornhoidlaid, mis eeldatavalt kujutasid endast abitaotluse esitamise kuupäeval tootmisseadmeid, ümberkorralduskavas mainitud demonteeritavate tootmisseadmete hulgas, mis on vastuolus määruse nr 320/2006(2) artikli 4 lõike 3 punktiga c. Kolmandaks ei oleks õige kõikide tootmisseadmete demonteerimise kohustuse võtmine, mis peab täieliku demonteerimise korral ümberkorraldusabi saamise taotluses esinema, sest see kohustus ei pruugi hõlmata kõiki tootmisseadmeid, mis nimetatud kohustuse võtmise päeval olemas olid.
Üldkohus analüüsis teiseks küsimust, kas arvestades objektiivseid raskusi asjaomaste õigusnormide tõlgendamisel tornhoidlate säilitamise küsimuses täieliku demonteerimise korral, oleks komisjon pidanud finantskorrektsiooni summat vähendama või isegi hoiduma mis tahes korrektsioonist vastavalt dokumendis VI/5330/97(3), täpsemalt selle dokumendi 2. lisa „Piiratud juhtumid“ teises lõigus kehtestatud juhistele (edaspidi „piiratud juhud“).
Üldkohtu jaoks on piiratud juhtum hinnatav tegur, mis ei anna automaatselt õigust sellele, et seda kohaldataks. Nimelt on piiratud juhtum kohaldatav teatud tingimustel, nimelt esiteks, et komisjoni raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluses täheldatud tegematajätmine tuleneb raskustest Euroopa Liidu õigusnormide tõlgendamisel ning teiseks on liikmesriigi ametiasutused võtnud vajalikud meetmed selle tegematajätmise kõrvaldamiseks niipea, kui komisjon sellele tähelepanu juhtis.