ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)
27. juuni 2019(*)
Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu sõnamärgi Luciano Sandrone taotlus – Varasem Euroopa Liidu sõnamärk DON LUCIANO – Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 47 lõiked 2 ja 3 – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b – Ees- ja perekonnanimest koosneva sõnamärgi taotlus – Tiitlist ja eesnimest koosnev varasem kaubamärk – Kontseptuaalse võrdluse neutraalsus – Segiajamise tõenäosuse puudumine
Kohtuasjas T‑268/18,
Luciano Sandrone, elukoht Barolo (Itaalia), esindaja: advokaat A. Borra,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: K. Kompari ja H. O’Neill,
kostja,
teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses oli
J. García Carrión, SA, asukoht Jumilla (Hispaania),
mille ese on hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 26. veebruari 2018. aasta otsuse (asi R 1207/2017‑2) peale, mis käsitleb J. García Carrióni ja Luciano Sandrone vahelist vastulausemenetlust,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja president V. Tomljenović, kohtunikud E. Bieliūnas ja A. Kornezov (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik R. Ūkelytė,
arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 27. aprillil 2018,
arvestades kostja vastust, mis esitati 1. augustil 2018,
arvestades 28. veebruaril 2019 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
[…]
Poolte nõuded
13 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.
14 EUIPO palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
15 Hageja põhjendab hagi sisuliselt kahe väitega, millest esimese kohaselt on apellatsioonikoda rikkunud määruse 2017/1001 artikli 47 lõikeid 2 ja 3 ning teise kohaselt on apellatsioonikoda eiranud kõnealuse määruse artikli 8 lõike 1 punkti b.
[…]
Väidetav määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine
[…]
Tähiste võrdlus
[…]
62 Käesoleval juhul on nii varasem kaubamärk kui ka kaubamärgitaotluse esemeks olev tähis sõnaline. Apellatsioonikoda ei tuvastanud enne vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse võrdlemise juurde asumist, et neil on domineeriv element. Alles nimetatud võrdluse käigus märkis ta esiteks varasema kaubamärgi kohta, et sõna „luciano“ on sõnast „don“ eristavam (vaidlustatud otsuse punkt 51). Teiseks, mis puutub kaubamärgitaotluse esemeks olevasse tähisesse, siis on apellatsioonikoja sõnul elemendi „luciano“ eristusvõime väiksem elemendi „sandrone“ omast, millel on Hispaania, Prantsuse, Itaalia ja Portugali avalikkuse jaoks suurem olemusest tulenev väärtus, sest tegemist on haruldase perekonnanimega. See järeldus ei ole aga apellatsioonikoja sõnul laiendatav kogu liidu territooriumi, muu hulgas Saksamaa ja Soome kohta, kus element „luciano“ on sama eristav kui element „sandrone“ (vaidlustatud otsuse punktid 48 ja 50).
63 Hageja vaidleb viimati nimetatud järeldusele vastu.
64 Seetõttu on vaja kontrollida, kas apellatsioonikoda tegi vastandatud tähiste eristavate ja domineerivate elementide hindamisel vigu.
– Vastandatud tähiste eristavad ja domineerivad elemendid
65 Kaubamärgitaotluse esemeks olev tähis koosneb kahest sõnast, ühes on seitse tähte: „luciano“, teises kaheksa tähte: „sandrone“. Ka varasem kaubamärk koosneb kahest sõnast, esimeses on kolm tähte: „don“, teises on seitse tähte: „luciano“.
66 Varasema kaubamärgiga seoses olgu märgitud, et element „luciano“ prevaleerib elemendi „don“ üle ning see ei ole nii üksnes viimase lühiduse tõttu, vaid nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 51 märkis, ka seetõttu, et sellest saadakse aru kui hispaaniakeelsest tiitlist, mis tähendab „härra“ või kui itaaliakeelsest preestritele antavast tiitlist, mida mõistab sellisena ka märkimisväärne osa liidu avalikkusest, sealhulgas Saksa ja Soome avalikkus, ning apellatsioonikoda viitas siinkohal saksakeelsele sõnaraamatule Duden. Seetõttu järeldas apellatsioonikoda põhjendatult, et asjaomase avalikkuse silmis on element „luciano“ elemendist „don“ eristavam ning hageja seda ei vaidlusta. Nimetatud järeldus ei mõjuta aga elemendi „luciano“ kui sellise eristusvõime astme kindlakstegemist (vt allpool punkt 102).
67 Kuigi element „luciano“ on eristavam kui sõna „don“, ei ole see siiski nii eristav, et muudaks teisena nimetatud elemendi ebaoluliseks.
68 Mis puutub kaubamärgitaotluse esemeks olevasse tähisesse, siis tajub liidu kui terviku asjaomane avalikkus selles sisalduvaid sõnu tõenäoliselt ees- ja perekonnanime kombinatsioonina, nagu apellatsioonikogu vaidlustatud otsuse punktis 46 õigesti märkis. Seejärel leidis ta, et nime Sandrone ei tajuta levinud perekonnanimena isegi mitte Itaalias, ning eesnime Luciano seevastu tajutakse laialt levinud eesnimena Hispaanias, Itaalias ja Portugalis, aga ka Prantsusmaal, tänu sellele sarnasele eesnimele Lucien (vaidlustatud otsuse punkt 47). Seetõttu tuvastas ta seoses selle territooriumi avalikkusega, et elemendi „luciano“ eristusvõime on elemendi „sandrone“ omast väiksem, kuivõrd viimasel kui haruldasel perekonnanimel on „suurem olemusest tulenev väärtus“ (vaidlustatud otsuse punkt 48).
69 Pooled apellatsioonikoja kõnealust hinnangut ei vaidlusta.
70 Seevastu Saksamaal ja Soomes tajutakse elementi „luciano“ apellatsioonikoja sõnul haruldase eesnimena. Samuti ei nõustunud ta vastulausete osakonna seisukohaga, mille kohaselt Itaalia eesnimi Luciano on Euroopa Liidu avalikkuse kui terviku seas tänu Itaalia tenori Luciano Pavarotti mainele tuntud. Apellatsioonikoja sõnul on „tema teada“ tuntud pigem perekonnanimi Pavarotti kui täisnimi Luciano Pavarotti ja märkimisväärne osa liidu avalikkusest ei mäleta tema eesnime (vaidlustatud otsuse punkt 48). Selle seisukoha põhjal jõudis apellatsioonikoda järeldusele, et nii eesnimi Luciano kui ka perekonnanimi Sandrone on Saksa ja Soome avalikkuse silmis haruldased ning neid kahte avalikkust arvestades on esimene element seega sama eristav kui teine (vaidlustatud otsuse punkt 50).
71 Sellega seoses tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt võib Euroopa Liidu teatavas osas perekonnanime eristusvõime üldjuhul olla eesnime omast suurem. Samas tuleb arvestada vastava juhtumi asjaoludega ja eelkõige sellega, kas asjaomane perekonnanimi on harva esinev või hoopis väga levinud, mis omakorda mõjutab eristusvõimet (5. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Cooperativa Vitivinícola Arousana vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sotelo Ares (ROSALIA DE CASTRO), T‑421/10, ei avaldata, EU:T:2011:565, punkt 50, ja 11. juuli 2018. aasta kohtuotsus Enoitalia vs. EUIPO – La Rural Viñedos y Bodegas (ANTONIO RUBINI), T‑707/16, ei avaldata, EU:T:2018:424, punkt 38) ning selle isiku võimaliku tuntusega, kes taotleb oma ees- ja perekonnanime kui terviku kaubamärgina registreerimist (24. juuni 2010. aasta kohtuotsus Becker vs. Harman International Industries, C‑51/09 P, EU:C:2010:368, punktid 36 ja 37).
72 Käesoleval juhul tuleb hageja eeskujul märkida, et apellatsioonikoja seisukoht, mille kohaselt eesnime Luciano tajutakse Saksamaal ja Soomes haruldase eesnimena, ei põhine ühelgi konkreetsel tõendusmaterjalil.
73 Sellega seoses olgu märgitud, et ainuüksi asjaolu, et teatav eesnimi ei ole ühe või teise liikmesriigi elanikkonna seas eriti levinud, ei tähenda tingimata seda, et nende liikmesriikide asjaomane avalikkus tajub seda nime haruldasena. Tegelikult ei taju asjaomane avalikkus liidus või rahvusvaheliselt suhteliselt tuntud eesnime haruldasena isegi nendes liikmesriikides, kus see eesnimi ei ole levinud.
74 Kuna käesoleval juhul märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 47 põhjendatult, et kuna Hispaanias, Itaalias, Portugalis ja Prantsusmaal, st liidu märkimisväärses osas, nähakse eesnime Luciano levinud nimena, siis ei saa liidus toimuvat kauba- ja teadmiste vahetust ning praegusi elektroonilise side vahendeid silmas pidades asuda seisukohale, et Saksa ja Soome asjaomane avalikkus tajub seda eesnime haruldasena. Teisisõnu, kuigi on teada, et eesnimi Luciano ei ole Saksa ja Soome praeguste elanike seas väga levinud, ei tähenda see asjaolu sugugi, et seda eesnime tajutakse neis liikmesriikides haruldasena, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 48 leidis.
75 Seetõttu tuleb järeldada, et liidu kui terviku avalikkuse jaoks on registreerimistaotluse esemeks oleva tähise kõige eristavam element „sandrone“, mida ei tajuta levinud perekonnanimena, ilma et element „luciano“ oleks siiski ebaoluline.
76 Olles kontrollinud vastandatud tähiste mõlema koostisosa olemusest tulenevaid tunnuseid ja võrrelnud neid muude koostisosadega, tuleb nentida, et apellatsioonikojal tuli tuvastada mõlema vastandatud tähise eristavam element, milleks on element „luciano“ varasemas kaubamärgis, mida ta tegi õigesti, ja element „sandrone“ kaubamärgitaotluse esemeks olevas tähises, mida ta asjaomase avalikkuse ühe osa suhtes ei teinud, enne kui ta asus vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse võrdlemise juurde. Selle vea tagajärjed tuvastatakse hiljem.
[…]
– Kontseptuaalne võrdlus
81 Apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktides 52 ja 53, et asjaomane avalikkus seostab registreerimistaotluse esemeks olevat tähist ees- ja perekonnanimega, st konkreetse (väljamõeldud või tegeliku) isikuga, kelle eesnimi on Luciano ja kes kuulub perekonda Sandrone, ning arvab, et ka varasem kaubamärk tähistab Luciano eesnime kandvat isikut. Apellatsioonikoda järeldas sellest, et „eelkõige Saksa ja Soome tarbijad võivad tõlgendada kõnealuseid kaubamärke nii, et nendes viidatakse samale (väljamõeldud või tegelikule) isikule, keda kutsutakse ebahariliku nimega „Luciano“. Seega on vastandatud tähised kontseptuaalsest küljest keskmisel määral sarnased (vaidlustatud otsuse punkt 53).
82 Nii hageja kui ka EUIPO esitavad selles küsimuses vastuväited. Hageja väidab, et vastandatud tähised on kontseptuaalsest küljest erinevad, samas kui EUIPO sõnul on nendevaheline võrdlus neutraalne. Lisaks on EUIPO sõnul kohtupraktika selles osas kõikuv, kuna teatavates kohtuotsustes on liidu kohus leidnud, et nime või eesnime sisaldavate tähiste kontseptuaalne võrdlemine on võimalik, samas kui teistes kohtuotsustes on jõutud järeldusele, et seda liiki tähiste kontseptuaalne võrdlemine ei ole võimalik.
83 Seepärast peab Üldkohus vajalikuks selgitada kohtupraktikat selles küsimuses. Olgu märgitud, et kontseptuaalse võrdluse ese on võrrelda vastandatud tähiste sisuks olevaid „kontsepte“. Mõiste „kontsept“ tähendab näiteks Larousse’i sõnaraamatus esitatud määratluse kohaselt „üldist ja abstraktset mõtet, mis inimmõistusel tekib seoses konkreetse või abstraktse mõistega ja mis võimaldab tal seostada selle sama mõistega erinevaid käsitlusi ja organiseerida vastavaid teadmisi.
84 Kontseptuaalne sarnasus tähendab sama kohtupraktika kohaselt seda, et vastandatud tähised kattuvad oma semantilises sisus (11. novembri 1997. aasta kohtuotsus SABEL, C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 24).
85 Seega, kui ees- või perekonnanimi ei anna edasi „üldist ja abstraktset mõtet“ ning sellel puudub semantiline sisu, siis ei anna see edasi „kontsepti“ nii, et sellistest ees- või perekonnanimedest koosneva kahe tähise kontseptuaalne võrdlus ei oleks võimalik.
86 Seevastu on kontseptuaalne võrdlus võimalik, kui asjaomane ees- või perekonnanimi on muutunud mingi kontsepti sümboliks, näiteks seda ees- või perekonnanime kandva isiku kuulsuse tõttu, kui sellel ees- või perekonnanimel on selge ja vahetult äratuntav semantilise sisu.
87 Nii on Üldkohtul juba avanenud võimalus otsustada, et asjaomane avalikkus tajub isikute ees- ja perekonnanimest koosnevaid kombineeritud kaubamärke nii, et neil puudub konkreetne kontseptuaalne tähendus, välja arvatud kui ees- ja perekonnanimi on kuulsa isiku nimena eriti tuntud (vt selle kohta 18. mai 2011. aasta kohtuotsus IIC vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – McKenzie (McKENZIE), T‑502/07, ei avaldata, EU:T:2011:223, punkt 40; 8. mai 2014. aasta kohtuotsus Pedro Group vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Cortefiel (PEDRO), T‑38/13, ei avaldata, EU:T:2014:241, punktid 71–73, ja 11. juuli 2018. aasta kohtuotsus ANTONIO RUBINI, T‑707/16, ei avaldata, EU:T:2018:424, punkt 65).
88 Käesoleval juhul ei ole apellatsioonikoda teinud kindlaks kontsepti, millega võidakse asjaomast ees- ja perekonnanime seostada. Ka pooled ei ole selliseid argumente esitanud.
89 Seetõttu ainuüksi põhjus, et asjaomane avalikkus seostab registreerimistaotluses osutatud tähist ees- ja perekonnanimega ja seega konkreetse isikuga, olgu ta väljamõeldud või tegelik, ning et varasemat kaubamärki tajutakse nii, et see tähistab Luciano nimelist isikut, ei oma tähtsust vastandatud tähiste võrdlemisel kontseptuaalsel tasandil.
90 Seejärel tuleb ümber lükata apellatsioonikoja hinnang, mille kohaselt on vastandatud tähised kontseptuaalselt keskmisel määral sarnased. EUIPO eeskujul tuleb järeldada, et käesoleval juhul ei ole kontseptuaalne võrdlus võimalik, kuna vastandatud tähistes sisalduvad eesnimed ja perekonnanimi ei kätke ühtki kontsepti.
91 Kõiki eespool nimetatud kaalutlusi arvesse võttes on asjakohane kiita heaks apellatsioonikoja järeldused visuaalses ja foneetilises plaanis esineva kas või vähese sarnasuse kohta ning need ümber lükata seoses asjaomaste tähiste kontseptuaalse keskmise sarnasusega, kuna nimetatud tähiste kontseptuaalne võrdlus ei ole käesoleval juhul võimalik.
Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine
92 Kõigepealt tuleb tagasi lükata hageja argument, mis on esitatud hagiavalduse punktis 63 ning mille kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata liidu tarbijale jääva mulje, mitte liidu ühe või kahe riigi (käesoleval juhul Saksa ja Soome) tarbijatele jääva mulje põhjal. Nimelt olgu märgitud, et ELi kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks piisab, kui suhteline keeldumispõhjus määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses esineb liidu ühes osas (vt selle kohta 14. detsembri 2006. aasta kohtuotsus Mast‑Jägermeister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Licorera Zacapaneca (VENADO raamiga jt), T‑81/03, T‑82/03 ja T‑103/03, EU:T:2006:397, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, mille kohaselt tugines apellatsioonikoda ekslikult segiajamise tõenäosuse olemasolule liidu neis kahes liikmesriigis, kui ta keeldus taotletud kaubamärgi registreerimisest, ja seda olenemata asjaolust, kas segiajamine Saksa või Soome tarbija silmis on käesoleval juhul tõendatud või mitte.
93 Segiajamise tõenäosuse hindamisega seoses nähtub kohtupraktikast, et selle hindamine eeldab arvestamist asjasse puutuvate tegurite teatud vastastikuse sõltuvusega ja eelkõige kaubamärkide ning nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasusega. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus REGENT UNIVERSITY, T‑538/15, ei avaldata, EU:T:2017:226, punkt 71, ja 8. novembri 2017. aasta kohtuotsus IST, T‑80/17, ei avaldata, EU:T:2017:784, punkt 64).
94 Kohaldades eespool punktis 93 osutatud vastastikuse sõltuvuse põhimõtet, järeldas apellatsioonikoda, et vastandatud tähiste segiajamine on tõenäoline vähemalt Saksa ja Soome asjaomase avalikkuse seas, kuna need tähised on visuaalselt ja foneetiliselt vähemalt vähesel määral sarnased ja kontseptuaalselt sarnased keskmisel määral ning et asjaomased kaubad on identsed või keskmisel määral sarnased.
95 Vastastikuse sõltuvuse põhimõtet mehhaaniliselt kohaldades ei viinud apellatsioonikoda siiski nõuetekohaselt läbi segiajamise tõenäosuse igakülgset hindamist.
96 Nimelt olgu märgitud, et kuigi kohtupraktika kohaselt võib vastastikuse sõltuvuse põhimõtte kohaselt asjaomaste tähistatud kaupade ja teenuste vähest sarnasust kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus, ei ole vastupidisel juhul juhtumi asjaolusid arvestades keelatud tuvastada, et segiajamise tõenäosus puudub, isegi kui kaubad on identsed ja vastandatud tähised on vähesel määral sarnased (3. juuni 2015. aasta kohtuotsus Giovanni Cosmetics vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Vasconcelos & Gonçalves (GIOVANNI GALLI), T‑559/13, EU:T:2015:353, punkt 132 (ei avaldata); vt selle kohta ka 12. juuli 2006. aasta kohtuotsus Vitakraft‑Werke Wührmann vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Johnson’s Veterinary Products (VITACOAT), T‑277/04, EU:T:2006:202, punktid 67 ja 68, ning 17. veebruari 2011. aasta kohtuotsus Annco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Freche ja pojad (ANN TAYLOR LOFT), T‑385/09, EU:T:2011:49, punktid 44 ja 48).
97 Käesoleval juhul ei käsitanud apellatsioonikoda õigesti vastandatud tähiste sarnasust, sest ta järeldas ekslikult, et element „luciano“ on taotletavas tähises sama eristav kui element „sandrone“, ning tuvastas ekslikult, et vastandatud tähised on kontseptuaalsest küljest keskmisel määral sarnased (vt eespool punktid 75 ja 90).
98 Teiseks ei võtnud apellatsioonikoda arvesse asjaomaste kaupade eripära. Kohtupraktika kohaselt on segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel otsustav roll sellel, kuidas seda liiki kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub (18. septembri 2012. aasta kohtuotsus Scandic Distilleries vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bürgerbräu, Röhm & Söhne (BÜRGER), T‑460/11, ei avaldata, EU:T:2012:432, punkt 27).
99 Käesoleval juhul olgu märgitud, et veinisektoris on nimed väga olulised, olgu tegemist perekonnanime või viinamarjakasvatuse nimega, kuna neid kasutatakse veinidele viitamiseks ja nende tähistamiseks. Üldjuhul on tarbijad harjunud tähistama ja kindlaks tegema veine sõnalise elemendi alusel, mis on mõeldud nende identifitseerimiseks, ning see element tähistab eelkõige viinamarjakasvatust või valdusi, kus vein on toodetud (27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Pêra-Grave vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Fundação Eugénio de Almeida (QTA S. JOSÉ DE PERAMANCA), T‑602/11, ei avaldata, EU:T:2014:97, punkt 35, ja 11. juuli 2018. aasta kohtuotsus ANTONIO RUBINI, T‑707/16, ei avaldata, EU:T:2018:424, punkt 49; vt selle kohta ka 13. juuli 2005. aasta kohtuotsus Julián Murúa Entrena, T‑40/03, EU:T:2005:285, punkt 56). Seega identifitseerib hageja veine eristav element „sandrone“ või nimi tervikuna, st „luciano sandrone“, mitte aga üksnes element „luciano“.
100 Kolmandaks, apellatsioonikoda ei ole võtnud arvesse ka Hispaania või Itaalia reaalsete või väljamõeldud ees- ja perekonnanimede kasutamise sagedust veinisektoris ning asjaolu, et tarbijad on harjunud kaubamärkidega, mis sisaldavad neid elemente, mistõttu nad ei arva iga kord, kui selline ees- või perekonnanimi esineb kaubamärgis koos muude elementidega, et see näitab kõigi kaupade osas, mille suhtes neid kasutatakse, et need pärinevad kõik samast allikast (vt selle kohta 3. juuni 2015. aasta kohtuotsus GIOVANNI GALLI, T‑559/13, EU:T:2015:353, punkt 116 (ei avaldata) ja seal viidatud kohtupraktika).
101 Seetõttu on ebatõenäoline veinisektoris, kus ees- või perekonnanimedest koosnevate tähiste kasutamine on väga levinud, et keskmine tarbija usub majandusliku sideme olemasolu vastandatud tähiste omanike vahel ainuüksi selle tõttu, et neil on ühine Itaalia eesnimi Luciano, mida peetakse vaidlustatud otsuse punkti 47 kohaselt Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Portugalis väga levinud nimeks ning mille osas ei ole kindlaks tehtud, et seda tajutakse liidu teistes riikides haruldasena. Ainuüksi see asjaolu ei anna veini kaubamärkide osas seega alust järeldada, et esineb segiajamise tõenäosus, kuna asjaomane avalikkus ei eelda, et sellist levinud eesnime kasutab kaubamärgi elemendina vaid üks tootja (vt selle kohta 8. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Serendipity jt vs. EUIPO – CKL Holdings (CHIARA FERRAGNI), T‑647/17, ei avaldata, EU:T:2019:73, punkt 71; vt analoogia alusel ka 3. juuni 2015. aasta kohtuotsus GIOVANNI GALLI, T‑559/13, EU:T:2015:353, punkt 117 (ei avaldata)).
102 Neljandaks ei ole apellatsioonikoda võtnud arvesse kahe kaubamärgi ühise elemendi, nimelt elemendi „luciano“ vähest eristusvõimet, mis tuleneb asjaolust, et see eesnimi viitab potentsiaalselt määratlemata arvule isikutele ja seetõttu on kogu asjaomasel avalikkusel võimalik varasemat kaubamärki taotletavast kaubamärgist eristada, kuna viimase koosseisu kuulub ka element „sandrone“, mille olemusest tulenev eristusvõime on suurem (vt eespool punktid 68 ja 69).
103 Seda järeldust toetab Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt ei ole alust jõuda järeldusele, et iga varasema kaubamärgiga kokkulangev perekonnanimi võib takistada ees- ja perekonnanimest koosneva kaubamärgi registreerimist (vt selle kohta 24. juuni 2010. aasta kohtuotsus Becker vs. Harman International Industries, C‑51/09 P, EU:C:2010:368, punkt 39). Seega ei saa automaatselt järeldada, et esineb segiajamise tõenäosus, kui varasem perekonnanimest koosnev kaubamärk võetakse üle teise kaubamärki, lisades eesnime. See kaalutlus kehtib ka siis, kui varasem kaubamärk koosneb eelkõige ühest eesnimest ja taotletav tähis koosneb selle eesnime ja teatava perekonnanime kombinatsioonist (3. juuni 2015. aasta kohtuotsus GIOVANNI GALLI, T‑559/13, EU:T:2015:353, punkt 125 (ei avaldata)).
104 Kõike eespool märgitut silmas pidades ja arvestades vastandatud tähiste vähest visuaalset ja foneetilist sarnasust ning seda, et nende võrdlemist kontseptuaalses plaanis ei ole võimalik läbi viia, tuleb järeldada, et apellatsioonikoda leidis ekslikult, et vastandatud tähiste segiajamine on tõenäoline.
105 Seetõttu tuleb neil põhjendustel nõustuda hagi teise väitega ja vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja teha otsust hageja muude argumentide kohta, millest üks puudutab registreerimistaotluse esemeks oleva tähise üldtuntust, ja teine EUIPO otsustuspraktikat.
[…]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 26. veebruari 2018. aasta otsus (asi R 1207/2017‑2).
2. Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Luciano Sandrone kohtukulud.
Tomljenović | Bieliūnas | Kornezov |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. juunil 2019 Luxembourgis.
Allkirjad