Kohtuasi C‑598/21
SP
ja
CI
versus
Všeobecná úverová banka a.s
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský súd v Prešove)
Euroopa Kohtu (neljas koda) 9. novembri 2023. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Tarbijakrediidileping – Direktiiv 93/13/EMÜ – Artikli 1 lõige 2 – Kohustuslikul õigusnormil põhinev lepingutingimus – Artikli 3 lõige 1, artikli 4 lõige 1, artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1 – Lepingu ülesütlemist puudutav lepingutingimus – Kohtulik kontroll – Proportsionaalsus tarbija lepingurikkumisega – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 38 – Kinnispandiga tagatud leping – Tarbija eluaseme kohtuväline müük
1. Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Kohaldamisala – Kohustuslikel õigusnormidel põhinevate lepingutingimuste jaoks ette nähtud erand – Lepingu ülesütlemist puudutav lepingutingimus – Direktiivi kohaldamine
(Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 1 lõige 2)
(vt punktid 63–71)
2. Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Ebaõiglane tingimus artikli 3 tähenduses – Ebaõigluse hindamine riigisisese kohtu poolt – Kriteeriumid
(Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 3 lõige 1, artikli 4 lõige 1 ja artikli 6 lõige 1)
(vt punktid 74–79)
3. Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Lepingutingimuse ebaõigluse tuvastamine – Ulatus – Riigisisesed õigusnormid, mis reguleerivad tarbija eluaseme suhtes seatud kinnispandiga seoses toimuvat kohtuvälist täitemenetlust – Lepingu ülesütlemist puudutava lepingutingimuse ebaõigluse kohtulikul kontrollimisel müüja või teenuste osutaja võimaluse kasutada sellest lepingutingimusest tulenevat õigust arvesse võtmata jätmine – Lubamatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 38; nõukogu direktiiv 93/13, artikli 3 lõige 1, artikli 4 lõige 1, artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1)
(vt punktid 80–90 ja resolutsioon)
Kokkuvõte
Põhikohtuasja hagejad SP ja CI said tarbijakrediiti, mis tuli tagasi maksta 20 aasta jooksul ja mis oli tagatud kinnisasjaga, nimelt nende elukohaks oleva peremajaga.
Kuna põhikohtuasja hagejad olid jätnud maksed tegemata, siis esitas laenuandja vähem kui aasta pärast kõnealuse lepingu sõlmimist nõude tasuda kogu krediidilepingu alusel võlgnetav summa, tuginedes nimetatud lepingus sisalduvale lepingu ülesütlemist puudutavale tingimusele. Seejärel alustas laenuandja oma nõude tagatise arvel rahuldamist nii, et tagatise esemeks olev kinnisasi müüakse kohtuvälisel enampakkumisel.
Põhikohtuasja hagejad esitasid Okresný súd Prešovile (piirkondlik kohus Prešovis, Slovakkia) selle müügi peatamise nõude, mille viimane jättis esimese otsusega rahuldamata ning jättis ka tagasi saadetud kohtuasja uuesti läbivaatamise tulemusel esimese kohtuotsuse muutmata, kuigi Krajský súd v Prešove (maakonnakohus Prešovis, Slovakkia) oli selle kohtuotsuse tühistanud. Hagejad esitasid eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Krajský súd v Prešovele (maakonnakohus Prešovis), selle teise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leidis, et riigisisesed õigusnormid, millega kohtuväline täitmine nii, et tagatiseks antud tarbijate eluase müüakse kohtuvälisel enampakkumisel, on lubatud, võivad olla vastuolus direktiiviga 93/13 ja proportsionaalsuse põhimõttega.
Euroopa Kohus käsitles oma otsuses direktiivi 93/13(1) tõlgendamist ja täpsemalt seda, millise ulatusega on kohtulik kontroll, kui hinnatakse, kas tarbijakrediidilepingus ette nähtud lepingu ülesütlemist puudutav lepingutingimus on ebaõiglane, kui see tingimus lubab müüa tarbija perekonna eluaset kohtuväliselt.
Euroopa Kohtu hinnang
Esimesena märkis Euroopa Kohus, et lepingu ülesütlemist puudutav lepingutingimus, mis võimaldab võlausaldajal nõuda võlgniku lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral kogu ülejäänud võlgnetava summa ennetähtaegset tagasimaksmist, kuulub direktiivi 93/13 kohaldamisalasse. Ta rõhutas, et seda tingimust ei saa kvalifitseerida direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 2 tähenduses „kohustuslikel õigusnormidel põhinevaks lepingutingimuseks“. Ehkki selles tingimuses on korratud teatavaid riigisiseseid õigusnorme(2), ei ole need kohustuslikud õigusnormid ega vasta selle artikli 1 lõikes 2 ette nähtud erandi kohaldatavuse teisele tingimusele.
Teisena tuletas Euroopa Kohus meelde üldnorme, mis reguleerivad direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluvate lepingutingimuste ebaõigluse kohtulikku kontrolli, ning tuletas seejärel meelde kriteeriume, mille põhjal liikmesriigi kohus saab tuvastada, kas pikaajalise hüpoteeklaenulepingu tingimus, nagu lepingu ülesütlemist puudutav lepingutingimus, millega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel on võlausaldajal õigus nõuda laenusumma ennetähtaegset tagasimaksmist, on ebaõiglane või mitte.
Selle hindamise käigus on oluline esiteks küsimus, kas müüja või teenuste osutaja õigus otsustada kogu laenu sissenõutavaks muutumise üle sõltub sellest, kas tarbija on jätnud täitmata kohustuse, mis on kõnealuse lepingulise suhte raames oluline, ja teiseks, kas selline võimalus on ette nähtud juhtudeks, mil kohustuse täitmata jätmine on piisavalt tõsine võrreldes laenu kestuse ja laenusummaga. Kolmandaks on samuti oluline, kas see müüja või teenuste osutaja võimalus kaldub kõrvale konkreetsete lepingutingimuste puudumisel selles valdkonnas kohaldatavatest üldnormidest, ning neljandaks, kas riigisiseses õiguses on ette nähtud piisavad ja tõhusad vahendid, mis võimaldavad tarbijal, kelle suhtes sellist tingimust kohaldatakse, vältida laenu sissenõutavaks muutumise tagajärgi.
Seega, kui liikmesriigi kohus hindab, kas lepingu ülesütlemist puudutav lepingutingimus on ebaõiglane, peab ta muu hulgas analüüsima, kas võlausaldaja õigus nõuda selle tingimuse alusel kõiki lepingu alusel võlgnetavaid summasid, on proportsionaalne. Seetõttu peab see kohus eelkõige arvesse võtma seda, mil määral on tarbija rikkunud oma lepingulisi kohustusi, mis näiteks nähtub tähtajaks tasumata osamakse summa suurusest võrreldes krediidi kogusumma ja lepingu kestusega.
Eespool nimetatud kriteeriumid ei ole siiski kumulatiivsed või alternatiivsed ega ammendavad. Seega võivad ühelt poolt lepingu ülesütlemist puudutava lepingutingimuse proportsionaalsuse kohtuliku kontrolli käigus neile lisanduda täiendavad kriteeriumid, nagu ülesütlemise tingimusega loodud võimalik lepingu tasakaalustamatus ning asjaolu, et selle lepingutingimuse rakendamine võib olukorrast sõltuvalt kaasa tuua selle, et võlausaldaja nõuab lepingu alusel võlgnetava summa sisse nii, et tarbija perekonna eluase müüakse kohtuväliselt. Teiselt poolt peab liikmesriigi kohus siis, kui ta annab hinnangu vahenditele, mis võimaldavad tarbijal vältida laenulepingu sissenõutavaks muutumise mõju, võtma eelkõige põhiõigust eluasemele(3) arvestades arvesse tarbija ja tema perekonna peamiseks elukohaks olevast eluruumist väljatõstmise tagajärgi. Seega võib liikmesriigi kohus nende kriteeriumide alusel ja kõiki lepingu sõlmimise asjaolusid arvesse võttes järeldada, et lepingu ülesütlemist puudutav lepingutingimus on ebaõiglane, kui ta tuvastab, et müüja või teenuste osutaja võib nimetatud lepingutingimuse alusel kasutada enda õigust nõuda laenulepingu alusel võlgnetava laenusumma jäägi ennetähtaegset tagasimaksmist, ilma et ta peaks arvesse võtma tarbija kohustuste rikkumise olulisust võrreldes laenusumma ja laenu kestusega.
Neil asjaoludel otsustas Euroopa Kohus, et direktiiviga 93/13, tõlgendatuna hartat(4) arvestades, on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei pea kohus siis, kui ta kontrollib, kas tarbijakrediidilepingus sisalduv lepingu ülesütlemist puudutav lepingutingimus on ebaõiglane või mitte, võtma arvesse seda, kas müüjale või teenuste osutajale sellest lepingutingimusest tuleneva võimaluse kasutamise õigus on kindlaks määratud kriteeriume arvestades proportsionaalne. Nende kriteeriumide hulgas on kriteeriumid, mis on seotud eelkõige tarbija lepinguliste kohustuste täitmata jätmise olulisusega, nagu tasumata osamaksete summa võrreldes krediidi kogusumma ja lepingu kestusega, ning samuti võimalusega, et selle lepingutingimuse rakendamise tulemusel on müüjal või teenuste osutajal õigus nimetatud lepingutingimuse alusel nõuda võlgnetav summa sisse tarbija pere eluaseme kohtuvälise müügi arvelt.