Kohtuasi C‑575/17

Sofina SA jt

versus

Ministre de l’Action et des Comptes publics

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa))

Eelotsusetaotlus – Kapitali vaba liikumine – Maksu kinnipidamine liikmesriigist pärineva, mitteresidendist äriühingutele makstud dividendi brutosummalt – Residendist äriühingule makstud dividendi maksustamise edasilükkamine kahjumiga maksustamisaasta korral – Erinev kohtlemine – Põhjendatus – Sarnasus – Maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotus liikmesriikide vahel – Maksu tõhus sissenõudmine – Proportsionaalsus – Diskrimineerimine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 22. novembri 2018. aasta otsus

Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid – Dividendide maksustamine – Residendist äriühingute saadud dividendi maksustamine üldise korra kohaselt, mis võimaldab maksustamise edasi lükata või dividendi isegi lõplikult maksust vabastada – Riigisisesed õigusnormid, millega on kehtestatud lõplik maksu kinnipidamine dividendilt, mis on makstud mitteresidendist äriühingutele – Lubamatus – Põhjendused – Puudumine

(ELTL artiklid 63 ja 65)

ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt peetakse residendist äriühingu makstavalt dividendilt maks kinni, kui dividendi saab mitteresidendist äriühing, samas kui juhul, kui dividendi saab residendist äriühing, maksustatakse seda ettevõtte tulumaksu üldise korra kohaselt selle maksustamisaasta lõpus, mille jooksul dividendi saadi, üksnes tingimusel, et viimati nimetatud äriühing oli sellel maksustamisaastal kasumis, ning olenevalt olukorrast ei pruugi sellist maksustamist kunagi toimuda, kui äriühing lõpetab tegevuse, ilma et ta oleks alates dividendi saamisest kasumisse jõudnud.

Sellega seoses on Euroopa Kohus möönnud, et maksustamispädevuse jaotuse säilitamine liikmesriikide vahel on õiguspärane eesmärk ja et kui Euroopa Liit ei ole ühtlustamis- või harmoneerimismeetmeid võtnud, jääb liikmesriikidele pädevus määratleda lepinguliselt või ühepoolselt maksustamisalase pädevuse jaotuse kriteeriumid (13. juuli 2016. aasta kohtuotsus Brisal ja KBC Finance Ireland, C‑18/15, EU:C:2016:549, punkt 35).

Selline põhjendus võib olla lubatav eelkõige siis, kui kõnealuse korra eesmärk on hoida ära tegevust, mis võib ohustada liikmesriigi õigust teostada oma maksupädevust tema territooriumil toimunud tegevuse suhtes (12. juuli 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑269/09, EU:C:2012:439, punkt 77).

Kui peaks tõepoolest ilmnema, et mitteresidendist äriühing ei jõua enne oma tegevuse lõpetamist uuesti kasumisse, tuleneb sellest dividenditulu tegelik maksust vabastamine, mis toob kaasa maksustamisliikmesriigi maksutulu puudujäägi.

Sellegipoolest nähtub esiteks Euroopa Kohtu praktikast, et maksutulu vähenemist ei saa pidada ülekaalukaks üldiseks huviks, millele tuginedes võib õigustada mõnd põhivabadusega üldjuhul vastuolus olevat meedet (20. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑284/09, EU:C:2011:670, punkt 83).

Teiseks, kui liikmesriigid kasutavad vabadust maksustada nende territooriumil tekkinud tulu, on nad kohustatud järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja liidu esmase õigusega tagatud liikumisvabadusi (vt selle kohta 13. juuli 2016. aasta kohtuotsus Brisal ja KBC Finance Ireland, C‑18/15, EU:C:2016:549, punkt 36).

Mitteresidendist äriühingutele makstud dividendilt maksu kinnipidamine võimaldab kergendada haldustoiminguid, mille tegemise tingiks nende äriühingute kohustus esitada maksustamisaasta lõpus Prantsuse maksuhaldurile tuludeklaratsioon.

Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et vajadus tagada maksu tõhus sissenõudmine kujutab endast õiguspärast eesmärki, mis võib põhjendada põhivabaduste piirangut, kuid seda siiski tingimusel, et piirangu kohaldamine on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt selle kohta 13. juuli 2016. aasta kohtuotsus Brisal ja KBC Finance Ireland, C‑18/15, EU:C:2016:549, punkt 39).

Lisaks on Euroopa Kohus juba otsustanud, et maksu kinnipidamise menetlus kujutab endast õiguspärast ja sobivat vahendit, et tagada väljaspool maksustamise riiki asuva maksukohustuslase tulu maksustamine (18. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus X, C‑498/10, EU:C:2012:635, punkt 39).

Sellega seoses väärib märkimist, et põhikohtuasjas kõne all olevatest riigisisestest õigusnormidest tulenev kapitali vaba liikumise piirang seisneb nähtuvalt käesoleva kohtuotsuse punktist 34 asjaolus, et erinevalt kahjumis olevatest residendist äriühingutest ei saa mitteresidendist äriühingud, kes on kahjumis, enda saadud dividendi maksustamist edasi lükata.

Sellise edasilükkamise võimaldamine mitteresidendist äriühingutele, mis tingimata kõrvaldaks kõnealuse piirangu, ei seaks ohtu selle eesmärgi saavutamist, mis on seotud residendist äriühingult dividendi saamise korral mitteresidendist äriühingute poolt tasumisele kuuluva maksu tõhusa sissenõudmisega.

Seetõttu tooks väljamakstud dividendi maksustamise edasilükkamisega seotud eelise andmine ka kahjumis olevatele mitteresidendist äriühingutele kaasa kapitali vaba liikumise mis tahes piirangu kõrvaldamise, takistamata samas põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormidega taotletava eesmärgi saavutamist.

(vt punktid 56, 57, 60–62, 66–70, 77 ja 79 ning resolutsioon)