Kohtuasi T‑265/17

ExpressVPN Ltd

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – Kujutismärk EXPRESSVPN – Absoluutne keeldumispõhjus – Muutmisnõue – Ainus nõue – Vastuvõetamatus

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 1. veebruari 2018. aasta otsus

Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – EUIPO otsuse muutmine – Hindamine seoses apellatsioonikojale antud pädevusega – Üksainus muutmisnõue

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 45, artikli 58 lõige 1, artikli 64 lõige 1, artikli 65 lõige 3, artikkel 131 ja artikli 132 lõige 1)

Kuivõrd hageja on vastuvõetamatuse vastuväite kohta esitatud seisukohtades rõhutanud, et tema nõue puudutab üksnes vaidlustatud otsuse „muutmist“ nii, „et võimaldataks kaubamärk […] registreerida“, siis ei ole Üldkohtul käesolevas asjas võimalik tõlgendada seda ainsat nõuet nii, et selles palutakse nii vastava otsuse tühistamist kui ka muutmist.

Üldkohus on aga juba leidnud, et kuna otsuse täielik või osaline tühistamine on määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 65 lõike 3 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 72 lõige 3) tähenduses esitatud muutmisnõude rahuldamise vajalik eeltingimus, ei saa sellist nõuet vaidlustatud otsuse tühistamise nõude puudumise korral rahuldada.

Kuivõrd hageja nõudes paluti „et Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) kannaks kaubamärgi ELi kaubamärkide registrisse“, siis tuleb igal juhul meenutada, et Üldkohtu muutmispädevuse eesmärk on, et viimane teeks otsuse, mille apellatsioonikoda oleks vastavalt määruse nr 207/2009 sätetele pidanud tegema.

Seetõttu tuleb selle nõude vastuvõetavust, milles soovitakse, et Üldkohus muudaks apellatsioonikoja otsust, hinnata seoses apellatsioonikojale määrusega nr 207/2009 antud pädevusega.

Tuleb aga märkida esiteks, et määruse nr 207/2009 artikli 64 lõikes 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 71 lõige 1) on ette nähtud, et pärast määruse artikli 58 lõikes 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 66 lõige 1) nimetatud otsuse peale esitatud kaebuse põhjendatuse kontrollimist apellatsioonikoda „kas tegutseb edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires või saadab asja nimetatud talitusele edasiseks menetlemiseks“. Sellest nähtub, et apellatsioonikoda ei ole pädev tegema ettekirjutust talitusele, kelle otsust ta on kontrollinud.

Teiseks tuleb meenutada, et ELi kaubamärgi registreerimise eelduseks on tuvastamine, et määruse nr 207/2009 artiklis 45 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 51) ette nähtud tingimused on täidetud ning ELi kaubamärki registreerima pädevad EUIPO talitused ei ole selle kohta formaalset edasikaevatavat otsust teinud.

Nimelt on määruse nr 207/2009 artikli 45 lõikes 1 sätestatud, et „[k]ui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 41 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui mis tahes esitatud vastulaused on lõplikult kõrvaldatud tagasivõtmise, tagasilükkamise või muu meetme tulemusel, kantakse kaubamärk ja artikli 87 lõikes 2 osutatud üksikasjad registrisse“ (määruse nr 207/2009 artikli 41 lõige 1, nüüd määruse 2017/1001 artikli 46 lõige 1, ja määruse artikli 87 lõige 2, nüüd määruse 2017/1001 artikkel 111).

Määruse nr 207/2009 artikli 131 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 160) alusel vastutab kontrollija EUIPO nimel otsuste tegemise eest seoses ELi kaubamärgi registreerimise taotlusega, sealhulgas artiklites 36, 37 ja 68 (nüüd määruse 2017/1001 artiklid 41, 42 ja 76) osutatud küsimustega, kui nende eest ei vastuta vastulausete osakond. Peale selle vastutab vastulausete osakond määruse nr 207/2009 artikli 132 lõike 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 161 lõige 1) alusel otsuste tegemise eest vastulausete puhul ELi kaubamärgi registreerimise taotlusele.

Määruse nr 207/2009 artikli 45 lõike 1, artikli 131 ja artikli 132 lõike 1 sätetest tuleneb, et kontrollijale ja vastulausete osakonnale antud pädevus ei anna alust nentida, et kõik määruse nr 207/2009 artiklis 45 ette nähtud ELi kaubamärgi registreerimise tingimused on täidetud.

Sellest järeldub, et kontrollija või vastulausete osakonna otsuse peale määruse nr 207/2009 artikli 58 lõike 1 alusel esitatud kaebuse raames saab apellatsioonikoda talle sama määruse artikli 64 lõikega 1 antud pädevust arvestades teha otsuse üksnes teatavate eespool punktis 21 osutatud ELi kaubamärgi registreerimise tingimuste kohta, nimelt registreerimistaotluse vastavuse kohta nimetatud määrusele või registreerimise suhtes esitatud võimaliku vastulause tulemuslikkuse kohta.

Seetõttu tuleb leida, et apellatsioonikoda ei ole pädev tegema otsust ELi kaubamärgi registreerimise taotluse kohta.

Seega ei ole ka Üldkohtu pädevuses otsustada muutmisnõude üle, milles soovitakse, et ta muudaks selliselt apellatsioonikoja otsust.

(vt punktid 14–25)