Language of document : ECLI:EU:F:2009:161

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

30. november 2009

Kohtuasi F‑86/08

Dietrich Voslamber

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ühine ravikindlustusskeem – Endise ametniku abikaasa – Seotud pädevus – Ravikindlustuseeskirjade artikkel 13

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega D. Voslamber palub eelkõige tühistada komisjoni 9. juuli 2008. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus 17. jaanuari 2008. aasta otsuse peale, millega keelduti tema abikaasale andmast esmast kindlustuskaitset vastavalt Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühiseeskirjadele.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Nõuded, mille komisjon esitas kodukorra artikli 94 punkti a alusel, tuleb jätta rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja kaks kolmandikku hageja kohtukuludest. Jätta üks kolmandik hageja kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Viide kõikidele lisadele – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)

2.      Ametnikud – Institutsiooni sisejuhis – Õiguslikud tagajärjed – Piirid

(Ravikindlustuseeskirjad, artikkel 13)

3.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ravikindlustus – Ametniku abikaasa esmane kindlustuskaitse ravikindlustuse ühiseeskirjade alusel – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 72; ravikindlustuseeskirjad, artikkel 13)

1.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 ja Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punkti e alusel tuleb hagiavalduses märkida ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest. Need asjaolud peavad olema näidatud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks ette valmistada oma kaitset ja Avaliku Teenistuse Kohus asja lahendada vajaduse korral ilma muu toetava informatsioonita. Tagamaks õiguskindlust ja head õigusemõistmise tava, peavad selleks, et hagiavaldus oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud ilmnema vähemalt kokkuvõtlikult, ent järjekindlalt ja arusaadavalt hagiavalduse enda tekstist. Kuigi hagiavaldus võib tugineda lisatud dokumentide konkreetsetele lõikudele ning seda võib neile viidates täiendada, ei saa üldine viide teistele dokumentidele, isegi nendele, mis on lisatud hagiavaldusele, asendada õigusliku argumentatsiooni olulisi elemente, mis ülalnimetatud sätete kohaselt peavad hagiavalduses endas sisalduma. Peale selle ei ole Avaliku Teenistuse Kohtu ülesanne lisasid uurida ja nendest kindlaks teha need väited, mida võib lugeda hagi aluseks olevateks, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne.

(vt punkt 37)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 8. detsember 2005, kohtuasi T‑91/04: Just vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑395 ja II‑1801, punkt 35).

2.      Ühenduste institutsioonide vastu võetud sisejuhendid ei saa mingil tingimusel kehtestada seaduslikult eeskirju, mis ei vasta niisugustele õigusnormide hierarhias ülimuslikele õigusnormidele nagu personalieeskirjad ja selle rakendamiseks vastu võetud sätted või õiguse üldpõhimõtted. Seega ei ole olemas tasustavast tööst saadud sissetuleku mõiste tõlgendust „haldusteabe tähenduses”, mis erineb ametnike ravikindlustuseeskirjade artiklis 13 kasutatud mõistest.

(vt punkt 53)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑43/04: Fardoom ja Reinard vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑329 ja II‑1465, punktid 35 ja 36).

3.      Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 13 kohaldamiseks võetud 2007. aasta haldusteabe kolmas lõige, mis täpsustab artikli 13 kohaldamise tingimusi, seab ametniku abikaasale vastavalt Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühiseeskirjadele esmase kindlustuskaitse andmise erandkorras sõltuvusse ühe või teise selles nimetatud tingimusele vastamisest: esimene tingimus nõuab, et abikaasa ei saa liituda seadusliku ravikindlustusskeemiga, ning teine nõuab, et ravikindlustusega liitumisega seotud kindlustusmaksete summa moodustaks enam kui 20% asjaomase isiku tasustavast tööst saadud maksustavast sissetulekust.

Institutsioon on rikkunud õigusnormi, kui ta ametniku sellise taotluse raames, millega viimati nimetatu palub oma abikaasale esmase kindlustuskaitse andmist vastavalt ravikindlustuse ühiseeskirjadele, keeldub ametniku abikaasa vanaduspensioni pidamast tasustavast tööst saadud sissetulekuks, kuigi Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühiseeskirjade artikkel 13 näeb sõnaselgelt ette, et vanaduspension on tasustavast tööst saadud sissetulek.

Siiski ei saa ametnik tulemuslikult esitada väidet otsuse tühistamiseks, kui administratsioonil ei ole mingit kaalutlusõigust ning ta peab toimima nii, nagu ta seda tegi. Ühiseeskirjade artikli 13 kohaselt peab komisjon jätma rahuldamata ametniku taotluse, millega palutakse ametniku abikaasale esmase kindlustuskaitse andmist vastavalt ravikindlustuse ühiseeskirjadele, kui ametniku abikaasa ei vasta asjaomase haldusteabe kolmandas lõigus esitatud ühelegi tingimusele, ning seda hoolimata sellest, milline tõlgendus on antud nendest tingimustest teisele tingimusele.

(vt punktid 52, 54, 55, 60, 75 ja 76)

Viited:

Euroopa Kohus: 20. mai 1987, kohtuasi 432/85: Souna vs. komisjon (EKL 1987, lk 2229, punkt 20).

Avaliku Teenistuse Kohus: 17. juuni 2008, kohtuasi F‑97/07: De Fays vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punktid 70 ja 71).