Kohtuasi T‑453/11

Gilbert Szajner

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse sõnamärk LAGUIOLE – Varasem Prantsuse ärinimi Forge de Laguiole – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt c ja artikli 8 lõige 4

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 21. oktoober 2014

1.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Faktiliste asjaolude kontrollimine esimest korda Üldkohtus esitatud tõendite alusel – Välistamine

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

2.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja otsuse õiguspärasus – Siseriikliku õiguse tõlgendamisel selliste siseriiklikul õigusel või kohtupraktikal põhinevate tõenditega arvestamine, millele Siseturu Ühtlustamise Ametis ei tuginetud – Lubatavus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

3.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 4 sätestatud varasema õiguse olemasolu – Tingimused – Tõlgendamine liidu õigusest lähtudes – Hindamine tähise suhtes kehtivas siseriiklikus õiguses kehtestatud tingimuste alusel

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 1 lõige 2, artikli 8 lõige 4 ja artikli 53 lõike 1 punkt c)

4.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja otsuse õiguspärasus – Siseriikliku õiguse tõlgendamisel sellise siseriiklikku kohtupraktikat ümbervaatava kohtuotsusega arvestamine, mis on vaidlustatud otsusest hilisem – Lubatavus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamine – Kaubamärgiga hõlmatud kaupade või teenuste identifitseerimine – Nizza klassifikatsiooni klassipäiste üldnimetuste kasutamine – Ulatus

(komisjoni määrus nr 2868/95, eeskirja 2 lõige 4)

6.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 4 sätestatud varasema õiguse olemasolu – Varasema õiguse tugev eristusvõime – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõiked 4 ja 5)

7.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 4 sätestatud varasema õiguse olemasolu – Sõnamärk LAGUIOLE – Ärinimi Forge de Laguiole

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 4)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 21)

2.      Miski ei takista pooltel ega Üldkohtul endal tuginemast siseriikliku õiguse, millele viitab liidu õigus, tõlgendamisel siseriiklikele õigusnormidele või kohtupraktikale, juhul kui apellatsioonikojale ei heideta ette mitte teatava siseriikliku kohtu otsuse faktiliste asjaoludega arvestamata jätmist, vaid õigusnormidele ja kohtuotsustele viidatakse apellatsioonikoja poolt siseriikliku õigusnormi valesti kohaldamisel põhineva väite toetuseks.

Kuigi tõepoolest peab pool, kes nõuab siseriikliku õigusnormi kohaldamist, esitama Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) tõendid selle sisu kohta, ei tähenda see siiski, et Üldkohus ei saaks Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt siseriikliku õigusnormi kohaldamist kontrollida, lähtudes Siseturu Ühtlustamise Ameti otsusest hilisemast siseriiklikust kohtuotsusest, millele üks menetluspooltest tugineb esimest korda Üldkohtus.

(vt punktid 23 ja 24)

3.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 53 lõike 1 punkti c, koostoimes selle määruse artikli 8 lõikega 4, alusel on võimalik peale kaubamärgi ka muu tähise olemasolu korral saavutada ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamine, kui see tähis vastab neljale kumulatiivsele tingimusele: tähis peab olema kasutusel kaubanduses; tähis ei või olla ainult kohaliku tähtsusega; õigus tähisele peab olema omandatud kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus tähist kasutati enne ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva; ja viimaks peab tähisest tulenema omaniku õigus keelata hilisema kaubamärgi kasutamine. Need neli tingimust piiravad selliste teiste tähiste arvu, mis ei ole kaubamärgid ja millele saab tugineda ühenduse kaubamärgi kehtivuse vaidlustamiseks kogu ühenduse territooriumi osas vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 1 lõikele 2.

Kaks esimest tingimust ehk need, mis puudutavad nõuete toetuseks esitatud tähise kasutamist ja ulatust – tähis ei või olla üksnes kohaliku tähtsusega –, tulenevad määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 sõnastusest ning neid tuleb seega tõlgendada liidu õigusest lähtudes. Nii on määruses nr 207/2009 kehtestatud tähiste kasutamisele ja ulatusele ühtsed standardid, mis on kooskõlas selle määrusega loodud korra aluseks olevate põhimõtetega.

Seevastu fraasist „kui selle tähise suhtes kohaldatavate liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses” ilmneb, et kaks muud tingimust, mis on välja toodud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 punktides a ja b, on sellised määrusega kehtestatud tingimused, mida erinevalt eelmistest tuleb hinnata esitatud tähise suhtes kohaldatava õigusega määratud kriteeriumide alusel. Viide nõuete toetuseks esitatud tähist reguleerivale õigusele on igati õigustatud, kuna määrus nr 207/2009 võimaldab tugineda ühenduse kaubamärgi vastu kaubamärgile, mis ei kuulu ühenduse kaubamärgisüsteemi. Seega on üksnes nõuete toetuseks esitatud tähist reguleeriva õiguse alusel võimalik tuvastada, kas see tähis on ühenduse kaubamärgist varasem ja kas seetõttu võib olla põhjendatud hilisema kaubamärgi kasutamise keelamine.

(vt punktid 27–29)

4.      Üldkohus võib Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) poolt siseriiklikule õigusele, millele viitab liidu õigus, antud tõlgenduse kontrollimisel arvestada siseriikliku kohtu otsusega, milles vaadatakse ümber kohtupraktika. Nimelt kohaldub selline ümbervaatamine põhimõtteliselt tagasiulatuvalt olemasolevate olukordade suhtes.

Seda põhimõtet õigustab kaalutlus, et õigusnormi tõlgendus kohtupraktikas mingil ajahetkel ei saa olla erinev sõltuvalt käsitletavate faktiliste asjaolude asetleidmise ajast, ja mitte keegi ei saa tugineda staatilisest kohtupraktikast tulenevale õigusele. Kuigi vastab tõele, et seda põhimõtet võib leevendada sellega, et erandlikel asjaoludel võivad kohtud sellest kõrvale kalduda, kohandamaks ümbervaatamise tagasiulatuva jõu ajalist toimet, säilib aluspõhimõttena siiski ümbervaatamise tagasiulatuv jõud.

Kuigi seega on kohtupraktikat ümbervaatav siseriikliku kohtu otsus sellisena uus faktiline asjaolu, see üksnes sedastab siseriikliku õiguse sellisena, nagu seda oleks pidanud kohaldama Siseturu Ühtlustamise Amet vaidlustatud otsuses ja nagu seda peab kohaldama Üldkohus.

(vt punktid 45–50)

5.      Nizza klassifikatsioonil on üksnes halduslik otstarve ja see on mõeldud vaid kaubamärgitaotluste sõnastamise ja käsitlemise hõlbustamiseks, pakkudes välja teatavad klassid ning kaupade ja teenuste kategooriad. Klasside päised aga ei kujuta endast süsteemi, millega oleks välistatud see, et mõnesse klassi kuuluv kaup või teenus võib kuuluda ka teise klassi või kategooriasse, nagu nähtub eelkõige komisjoni määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 2 lõikest 4.

(vt punkt 88)

6.      Tavalisest tugevam eristusvõime, mis ärinimel on tuntuse tõttu avalikkuse seas vastaval turul, eeldab tingimata, et seda ärinime tunneks vähemalt märkimisväärne osa asjaomasest avalikkusest, ilma et sellel tingimata peaks olema maine määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5 tähenduses. Seda, et ärinimel on tugev eristusvõime, ei saa tõendada üldisel viisil, nt viidates teatavatele suhtarvudele selle kohta, millisel määral on ärinimi asjaomase avalikkuse seas tuntud. Sellegipoolest tuleb möönda teatava vastastikuse sõltuvuse olemasolu asjaomase avalikkuse seas ärinime tuntuse ja selle eristusvõime vahel selles mõttes, et mida enam on ärinimi sihtrühma seas tuntud, seda tugevam on selle eristusvõime. Selle hindamiseks, kas ärinimel on keskmisest tugevam eristusvõime tuntuse tõttu avalikkuse seas, tuleb arvesse võtta kõiki antud juhul olulisi asjaolusid, milleks on eelkõige asjaomase äriühingu turuosa, selle ärinime kasutamise intensiivsus, geograafiline ulatus ja kestus, selle edendamiseks ettevõtja poolt kasutatud ressursside ulatus, see, millises ulatuses asjaomases sihtrühmas tuntakse selle ärinime alusel kõnealused kaubad või teenused ära teatava ettevõtja kaupade või teenustena, ning kaubandus- ja tööstuskoja või teiste erialaliitude poolt avaldatud seisukohti.

(vt punkt 132)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 161–166)