ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
22. juuni 2010(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi CARBON CAPITAL MARKETS taotlus – Varasem ühenduse ja varasem siseriiklik kujutismärk CM Capital Markets – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Tähiste sarnasuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
Kohtuasjas T‑563/08,
CM Capital Markets Holding, SA, asukoht Madrid (Hispaania), esindajad: advokaadid T. Villate Consonni ja J. Calderón Chavero,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: J. Crespo Carrillo,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus oli
Carbon Capital Markets Ltd, asukoht Oxford (Ühendkuningriik), esindaja: solicitor E. Hardcastle,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 26. septembri 2008. aasta otsuse peale (asi R 15/2008‑1), mis tehti CM Capital Markets Holding, SA ja Carbon Capital Markets Ltd vahelises vastulausemenetluses,
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: president I. Pelikánová, kohtunikud K. Jürimäe (ettekandja) ja S. Soldevila Fragoso,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 16. detsembril 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 27. mail 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti kostja vastust,
arvestades 1. mail 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates kirjaliku menetluse lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel teha otsuse ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Menetlusse astuja Carbon Capital Markets Ltd esitas 9. juunil 2005 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk CARBON CAPITAL MARKETS.
3 Teenused, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade või teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 36 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „Finantsteenused; kaupadega kauplemine; toorme vahendamine; toorme rahastamine; toormesse investeerimise teenused; teenused seoses kaupadega kauplemisega; hinnainfo pakkumine toorme osas; kapitalimahutused; investeerimisteenused; teenused seoses heitkogustega kauplemisega; optsioonidega kauplemine; kauplemine heitkogustega; väärtpaberitega kauplemine; aktsiatega kauplemine; toorme vahendamine; riskihaldus; soetamise rahastamine; heitkogustega kauplemise alased teabe-, nõustamis- ja konsultatsiooniteenused.”
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 12. detsembri 2005. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 50/2005.
5 Hageja, CM Capital Markets Holding, SA esitas 10. märtsil 2006 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas.
6 Vastulause põhines kahel järgmise sinist ja halli värvi kujutismärgi registreeringul (edaspidi „varasemad kaubamärgid”):
7 Kõnealuse tähise kohta oli olemas:
– esiteks 6. juuli 2005. aasta ühenduse registreering nr 3409281, mis hõlmab teenuseid, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe klassidesse 35, 36 ja 42 ning vastavad neis klassides järgmistele kirjeldustele:
– klass 35: „Omahinnaanalüüsid; äritegevuse korraldamise ja juhtimise konsultatsioonid; tööstusalane juhtimisabi; spetsialisti ärialased konsultatsioonid; personali valik; personaliprobleemid; raamatupidamine; maksudokumentatsiooni koostamine; statistilise teabe teenused; turu-uuringud”;
– klass 36: „Kindlustusmatemaatika; finantsvara haldamine; võlgade sissenõudeagentuurid, üüri ja rendi sissenõudeagentuurid; finantsanalüüs; börsivahendus; väärtpaberite väljalaske teenused; rahandushinnangud ja maksustamisalased hinnangud; maksustamisalased analüüsid; investeerimisühingute ja valdusühingute teenused; finants-, rahalised ja börsiteenused; kapitalimahutus- ja investeerimisteenused; väärtpaberite koteerimise ja fondibörsi koteeringu teenused”;
– klass 42: „Tööstuslikud analüüsid ja uurimused teenusena; arvutiriistvara projekteerimine ja arendus; arvutiprogrammidealane nõustamine; arvutitarkvara- ja arvutisüsteemide uurimused, analüüs ja projekteerimine; arvutialane nõustamine; arvutilaenutus; arvutitarkvara laenutus; veebisaitide koostamine, loomine ja projekteerimine; teaduslikud ja tehnoloogilised teenused ja nendega seotud uurimused ja projekteerimine teenusena; tööstuslikud analüüsid ja uurimused teenusena; õigusalane nõustamine ja abi”;
– teiseks Hispaania 5. oktoobri 2001. aasta registreering nr 2381503, mis hõlmab teenuseid, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe klassi 36 ja vastavad järgmisele kirjeldusele: „Finants- ja vahetusteenused”.
8 Vastulause tugines kõigile varasemate kaubamärkidega kaitstud teenustele.
9 Vastulause toetuseks esitati määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) sätestatud põhjus.
10 Ühtlustamisameti vastulausete osakond lükkas 30. oktoobril 2007 vastulause tagasi, asudes sisuliselt seisukohale, et ei ole tõenäoline, et asjaomased tähised aetakse omavahel segi.
11 Hageja esitas 17. detsembril 2007 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
12 Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda jättis 26. septembri 2008. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata. Ta leidis eelkõige vaidlustatud otsuse punktis 26, et kuigi asjaomaste kaubamärkidega kaitstud teenused on „sisuliselt samad”, ei ole need kaubamärgid siiski piisavalt sarnased selleks, et oleks tõenäoline, et need omavahel segi aetakse, arvestades asjaolu, et väljend „capital markets” on finantssektori teenuste puhul üldnimetus, et olemuslikult on see vaid vähesel määral varasematest kaubamärkidest eristav ning seda, et asjaomane avalikkus on väga tähelepanelik ja hästi informeeritud.
Poolte nõuded
13 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus, mille tulemusel keeldutaks taotletavat kaubamärki tervikuna registreerimast;
– nõustuda tema argumentidega;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
14 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
15 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta vaidlustatud otsus jõusse, mille tulemusel registreeritaks taotletav kaubamärk tervikuna;
– nõustuda tema argumentidega;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
16 Hageja toetub ühele väitele, mis tugineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele.
Poolte argumendid
17 Hageja väidab sisuliselt, et apellatsioonikoda leidis vääralt, et asjaomaste kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline.
18 Hageja leiab esiteks, et kõnealuste kaubamärkidega tähistatud teenused on identsed, nagu apellatsioonikoda märkis.
19 Teiseks väidab hageja sisuliselt, et asjaomased kaubamärgid on „peaaegu identsed”.
20 Hageja arvates on ühelt poolt taotletavas kaubamärgis sisalduvad kolm sõna „carbon”, „capital” ja „markets” ning teiselt poolt varasemates kaubamärkides kujutatud c‑täht ja kaks sõna „capital” ja „markets” nende kaubamärkide domineerivad osad. Ta märgib sellega seoses, et sõnad „capital” ja „markets” on neil tähistel ühised. Pealegi on varasemate kaubamärkide c‑täht taotletavas kaubamärgis sisalduva sõna „carbon” esitäht ning viitab sellele sõnale. Hageja on nimelt seisukohal, et asjaomased kaubamärgid tähistavad ja kaitsevad süsinikdioksiidituru teenuseid, millega asjaomased äriühingud kauplevad.
21 Hageja rõhutab sellega seoses, et ühtlustamisameti otsustuspraktikast ja kohtupraktikast tuleneb, et tarbija identifitseerib mitmeosalise kaubamärgi ja jätab selle meelde kaubamärgi sõnalise, mitte graafilise osa abil, mis käesoleval juhul on tähtsusetu, ja et mitmeosalised kaubamärgid on identsed, kui neil on identsed sõnalised osad. Ühelt poolt on oluline välja tuua, et asjaomaste kaubamärkide sõnalised osad „kattuvad rohkem kui 70% osas”, nagu ühtlustamisameti vastulausete osakond on mitmes asjas segiajamise tõenäosuse kasuks otsustades märkinud. Teiselt poolt ei ole asjaomaste kaubamärkide graafilised erinevused piisavad selleks, et segiajamise tõenäosust ära hoida.
22 Kolmandaks on hageja arvamusel, et apellatsioonikoda ei järginud kohtupraktikat, sest „ei pööranud vajalikul määral tähelepanu asjaolule, et neil juhtudel, mil teenused on identsed, [peaks asjaomaste] kaubamärkide vaheline piir ja vahetegemine olema selge ja vahetu”. Selles osas rõhutab hageja, et nagu kohtupraktikast tuleneb, on keskmisel tarbijal ühelt poolt harva võimalik erinevaid kaubamärke otseselt võrrelda, vaid ta peab usaldama neist jäänud ebatäiuslikku mälupilti, ja teiselt poolt ei ole tal tehnilisi eriteadmisi ning ta ei ole ka spetsialist. Sellest tulenevalt leiab hageja, et apellatsioonikoda oleks käesoleval juhul pidanud jõudma järeldusele, et „asjaomaste kaubamärkidega tähistatud teenuste identsus vähendab [asjaomaste] tähiste vahelisi võimalikke erinevusi”, nagu Üldkohus märkis oma 23. oktoobri 2002. aasta otsuses kohtuasjas T‑104/01: Oberhauser vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Petit Liberto (Fifties) (EKL 2002, lk II‑4359, punkt 50).
23 Neljandaks väidab hageja, et tuleb võtta arvesse ohtu, et asjaomaseid kaubamärke seostatakse omavahel, kuna on väga tõenäoline, et tarbija, kellele on varasemad kaubamärgid ja nende majanduslik päritolu teada, seostab neid taotletava kaubamärgiga.
24 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
Üldkohtu hinnang
25 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kahe kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga. Lisaks sellele mõistetakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktide i ja ii (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktid i ja ii) kohaselt varasema kaubamärgina liikmesriikides ja ühenduses registreeritud kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.
26 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kujutab segiajamise tõenäosus endast ohtu, et avalikkus võib arvata, et asjaomased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Sama kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑162/01: Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II‑2821, punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Käesolevat kohtuasja tuleb lahendada mainitud kohtupraktikale tuginedes.
Asjaomane avalikkus
28 Kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames arvesse võtta asjaomase kaubakategooria keskmist tarbijat, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse tase võib vastavalt kõnealusele kauba- või teenusekategooriale erineda (vt selle kohta Üldkohtu 13. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑256/04: Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR), EKL 2007, lk II‑449, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
29 Käesolevas kohtuasjas ei ole esiteks pooled vaidlustanud seda, et arvestades asjaolu, et varasemad kaubamärgid on ühenduse ja Hispaania kaubamärk, märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 16 õigustatult, et arvesse tuleb võtta seda, kuidas asjaomaseid kaubamärke tajub teenuse tarbija kogu ühenduse territooriumil (vt selle kohta Üldkohtu 22. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑322/05: Brinkmann vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Terra Networks (Terranus), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 29 ja 30).
30 Teiseks jõudis apellatsioonikoda samuti vaidlustatud otsuse punktis 16 järeldusele, et asjaomane avalikkus on „väga tähelepanelik ja hästi informeeritud”, pärast seda, kui oli täheldanud, et „varasemad kaubamärgid tähistavad teenuseid, mis on suunatud spetsialistidest isikute rühmale ehk ekspertidele, maakleritele ja teistele isikutele, kes tegutsevad finants- ja kapitaliturul, ning [et] taotletava kaubamärgiga tähistatud teenused on suunatud samale osale avalikkusest”.
31 Ühelt poolt tuleb märkida, et kuigi hageja viitab oma kirjalikes märkustes otseselt kohtupraktikale, mis seisneb sisuliselt selles, et keskmisel tarbijal ei ole tehnilisi eriteadmisi ning ta ei ole ka asjaomase valdkonna spetsialist, ei väida hageja siiski otseselt, et apellatsioonikoda on teinud asjaomase avalikkuse kindlaksmääramisel hindamisvea. Teiselt poolt ei esita hageja ühtegi argumenti ega tõendit selle kinnituseks, et asjaomaste teenuste kasutajad ei ole väga tähelepanelikud ega hästi informeeritud, isegi kui eeldada, et nad on lõpptarbijad, mitte üksnes professionaalid – nagu märkis apellatsioonikoda –, kui võtta arvesse asjaomaste kaubamärkidega tähistatud finantsteenuste laadi. Järelikult ei saa apellatsioonikoja sellekohast hinnangut kahtluse alla seada.
32 Kui lähtuda asjaolust, et asjaomane avalikkus on väga tähelepanelik ja hästi informeeritud, siis tuleb kolmandaks märkida, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 21 õigustatult – ilma, et pooled oleks sellele vastu vaielnud –, et asjaomane avalikkus teab ingliskeelset finantsalast põhisõnavara.
33 Eeltoodu põhjal tuleb järeldada, et asjaomane avalikkus koosneb ühenduse kogu territooriumil asuvatest tarbijatest, kes on väga tähelepanelikud, hästi informeeritud ja teavad ingliskeelset finantsalast põhisõnavara.
Teenuste võrdlus
34 Pooled ei ole vaidlustanud seda, et apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktis 26 õigustatult, et „asjaomased teenused on sisuliselt samad”. Nimelt, kuna eelkõige Nizza kokkuleppe klassi 36 kuuluvad varasemate kaubamärkidega tähistatud teenused hõlmavad samu finantssektori teenuserühmi kui taotletava kaubamärgi puhul, tuleb tõdeda, et asjaomased teenused on identsed (vt selle kohta Üldkohtu 18. aprilli 2007. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑333/04 ja T‑334/04: House of Donuts vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Panrico (House of donuts), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 41).
Tähiste võrdlus
35 Segiajamise tõenäosuse hindamine peab asjaomaste tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Üldkohtu 14. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑292/01: Phillips-Van Heusen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), EKL 2003, lk II‑4335, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Kaubamärkide sarnasuse hindamisel ei tohi piirduda ainult ühe mitmeosalise kaubamärgi koostisosaga ja selle teise kaubamärgiga võrdlemisega. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida igat kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et mitmeosalisest kaubamärgist asjaomase avalikkuse mälusse jäänud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa (vt Euroopa Kohtu 12. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑334/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, EKL 2007, lk I‑4529, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal (eespool viidatud Euroopa Kohtu otsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 42, ja Euroopa Kohtu 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑193/06 P: Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 42). Sellise juhtumiga võib nimelt olla tegemist siis, kui see koostisosa võib asjaomase avalikkuse mälus püsivas kaubamärgikujutises üksi domineerima hakata nii, et selle kaubamärgi teised koostisosad on kaubamärgist jäävas tervikmuljes tähtsusetud (eespool viidatud kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 43).
37 Lisaks ei takista miski kontrollimast, kas sõnamärk ja kujutismärk on visuaalselt sarnased, kui mõlemat liiki kaubamärgi graafiline ülesehitus võib jätta visuaalse mulje (vt Üldkohtu 4. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑359/02: Chum vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Star TV (STAR TV), EKL 2005, lk II‑1515, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Käesolevas kohtuasjas tuleb esiteks asjaomaste kaubamärkide võimalike domineerivate osade kohta märkida, et kuigi hageja väidab, et taotletava kaubamärgi sõnalised osad „carbon”, „capital” ja „markets” ning varasemate kaubamärkide sõnalised osad „c”, „capital” ja „markets” on asjaomaste tähiste domineerivad osad, ei maininud apellatsioonikoda vaidlustatud otsuses, et tema hinnangul on mõni asjaomaste kaubamärkide osa domineeriv. Ta välistas vastupidi vaidlustatud otsuse punktis 21 sõnaselgelt selle, et mõisted „capital” ja „markets” võiksid asjaomaste tähiste võrdlemisel olla „otsustavaks teguriks”. Sellega seoses tõdes apellatsioonikoda sisuliselt, et esiteks on mõisted „capital” ja „markets” finantssektori üldterminid ja teiseks, et kohtupraktika kohaselt ei pea sihtrühm üldiselt mitmeosalisse kaubamärki kuuluvat kirjeldavat osa eristavaks osaks, mis domineerib sellest kaubamärgist jäävas tervikmuljes.
39 Kõigepealt tuleb taotletava kaubamärgi kohta märkida, et kui kaubamärgi mõni osa kirjeldab kaupa või teenust, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud või registreerimistaotluses osutatud kaupa või teenust, saab nendele osadele omistada vaid nõrga või isegi väga nõrga eristusvõime (vt selle kohta Üldkohtu 12. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑363/04: Koipe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Aceites del Sur (La Española), EKL 2007, lk II‑3355, punkt 92, ja 13. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑242/06: Cabrera Sánchez vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Industrias Cárnicas Valle (el charcutero artesano), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna kaubamärgi kirjeldavatel osadel on nõrk või isegi väga nõrk eristusvõime, ei pea avalikkus neid tavaliselt kaubamärgi tervikmuljes domineerivaks, välja arvatud siis, kui need osad eelkõige nende paigutuse või mõõtmete tõttu võivad olla valdavad avalikkuse tajus ning jääda avalikkusele meelde (vt selle kohta eespool viidatud Üldkohtu otsus el charcutero artesano, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Üldkohtu 12. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑7/04: Shaker vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Limiñana y Botella (Limoncello della Costiera Amalfitana shaker, EKL 2008, lk II-3085, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika). See ei tähenda siiski, et kaubamärgi kirjeldavad osad on tingimata tähtsusetud sellest jäävas tervikmuljes. Sellega seoses tuleb eelkõige uurida, kas teised kaubamärgi osad võivad üksi domineerida asjaomase avalikkuse mälus püsivas kaubamärgikujutises (vt eespool punkt 36).
40 Taotletav kaubamärk koosneb kolmest sõnast: „carbon”, „capital” ja „markets”. Tuleb esiteks tõdeda, et väljend „capital markets” kirjeldab kõiki teenuseid, mis on taotletava kaubamärgiga hõlmatud, ja teiseks, et sõna „carbon” viitab ühele osale nendest teenustest ehk „heitkogustega kauplemisega” seotud teenustele, mida asjaomane avalikkus, kes on väga tähelepanelik ja hästi informeeritud, mõistab kui viidet süsinikdioksiidiheitega seotud finantsteenustele. Lisaks moodustab väljend „carbon capital markets” ühtse lauseüksuse, mille vasteks peab asjaomane avalikkus „süsinikusektori kapitaliturgu”.
41 Seetõttu ei saa ühtegi taotletava kaubamärgi sõnalist osa pidada domineerivaks või tähtsusetuks. Seega tuleb arvesse võtta taotletavast kaubamärgist jäävat tervikmuljet (vt selle kohta Üldkohtu 11. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑90/06: Tomorrow Focus vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Information Builders (Tomorrow Focus), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 29).
42 Teiseks tuleb varasemate kaubamärkide kohta märkida – nagu apellatsioonikoda õigustatult vaidlustatud otsuse punktis 22 nentis –, et need koosnevad esiteks graafilisest osast, milleks on ristkülikukujuline raam, mille sees on c‑täht suurtähena ja selle all laineline joon, mille kohta apellatsioonikoda leidis, et seda võib tajuda kujutusliku m‑tähena, ja teiseks paikneb kirjeldatud kujutisosa all keskel väljend „capital markets” kirjutatuna väiketähtedega, välja arvatud esitähed. Kui sõna „capital” on sama värvi hall nagu c‑täht kujutisosas, siis sõna „markets” on kirjutatud sama värvi sinisega, mis laineline joongi.
43 Sellega seoses tuleb tagasi lükata hageja argument, et asjaomane avalikkus omistab mitmeosalise kaubamärgi sõnalistele osadele suuremat tähtsust kui kujutisosadele, nii et varasemates kaubamärkides domineeriks c‑täht ning sõnalised osad „capital” ja „markets”.
44 Nimelt tuleb ühelt poolt varasemate kaubamärkide kujutisosa kohta märkida, et c‑täht või siis c- ja m‑täht – kui eeldada, et asjaomane avalikkus ei taju kujutuslikku m‑tähte lihtsalt lainelise joonena – moodustavad visuaalse terviku, mis on lahutamatu neid ümbritsevast ristkülikukujulisest raamist. Järelikult võib eelkõige see graafiline osa tervikuna köita asjaomase avalikkuse tähelepanu, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22 õigustatult märkis, kuna see on eriline graafiline kujutis, mitte üksnes c‑tähe või siis c- ja m‑tähe tõttu.
45 Teiselt poolt tuleb varasemate kaubamärkide sõnalise osa kohta tõdeda, et kuigi väljend „capital markets”, mis kirjeldab varasemate kaubamärkidega tähistatud teenuseid, ei domineeri põhimõtteliselt varasematest kaubamärkidest jäävas tervikmuljes, nagu eespool punktis 40 on taotletava kaubamärgi kohta välja toodud, on siiski tegemist osaga, mis on asjakohane asjaomaste tähiste võrdlemisel eelkõige seetõttu, et see on varasemates kaubamärkides visuaalselt sama tähtsal kohal kui graafiline osa.
46 Eeltoodu põhjal tuleb seega asuda seisukohale, et vastupidi hageja väidetele tuleb asjaomaseid kaubamärke omavahel visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt võrrelda nii, et tuginetakse just tervikmuljele, mis jääb taotletava kaubamärgi ja varasemate kaubamärkide graafilistest ja sõnalistest osadest, ilma et mõnda nendest saaks pidada domineerivaks või tähtsusetuks.
47 Teiseks tuleb asjaomaste kaubamärkide visuaalse võrdluse suhtes tõdeda, et kuigi sõnalised osad „capital” ja „markets” on neil kaubamärkidel ühised, nagu märkis hageja, on nende väline kuju visuaalselt siiski erinev, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22 õigustatult nentis.
48 Nimelt, kui taotletavas kaubamärgis eelneb mõiste „carbon” mõistetele „capital” ja „markets”, siis varasemate kaubamärkide graafiline osa on seevastu paigutatud sõnalise osa „capital markets” kohale nii, et varasemate kaubamärkide sõnalised ja graafilised osad moodustavad teistsuguse graafilise terviku kui see, mis tekib taotletava kaubamärgi puhul. Lisaks rõhutab asjaomaste kaubamärkide visuaalset erinevust asjaolu, et sõna „carbon” taotletavas kaubamärgis ja varasemate kaubamärkide graafilises osas esinev c‑täht või siis c- ja m‑täht on nendes tähistes esimesel kohal.
49 Sellest tulenevalt tuleb märkida, et vastupidi hageja kinnitustele ei ole asjaomased kaubamärgid igakülgselt hinnatuna visuaalselt sarnased.
50 Kolmandaks, mis puutub asjaomaste kaubamärkide foneetilisse võrdlusse, siis apellatsioonikoda tõdes vaidlustatud otsuse punktis 23, et hoolimata erinevustest, mida põhjustab asjaolu, et varasemate kaubamärkide puhul tajutakse, et need koosnevad ühest foneemist ja viiest silbist, samas kui taotletav kaubamärk hõlmab seitset silpi, on asjaomased kaubamärgid teataval määral sarnased väljendi „capital markets” tõttu.
51 Hageja vaidleb sellele apellatsioonikoja hinnangule vastu, väites, et asjaomased kaubamärgid on „peaaegu identsed”, kuna ainus erinevus nende vahel seisneb selles, et varasemates kaubamärkides esineb c‑täht, samas kui taotletavas kaubamärgis esineb sõna „carbon”.
52 Kuigi asjaomastes kaubamärkides on väljendi „capital markets” viis silpi identsed ja esinevad samas järjestuses, on asjaomased kaubamärgid siiski erinevad selle tõttu, et taotletavas kaubamärgis on kaks silpi „car” ja „bon” lisaks nendele, millest koosnevad varasemad kaubamärgid, et need silbid kõlavad teistmoodi kui c‑täht või siis c- ja m-täht, mis esinevad varasemates kaubamärkides, ning et mainitud foneetilised erinevused on kohe tajutavad, kui asjaomaseid kaubamärke hääldatakse.
53 Selles osas tuleb tagasi lükata hageja argument, et tema viidatud kohtupraktikast ja ühtlustamisameti otsustuspraktikast tuleneb, et mitmeosalised kaubamärgid on identsed, kui neil on identsed sõnalised osad. Niisugust põhimõtet ei saaks igal juhul käesolevas kohtuasjas kohaldada, kuna nagu eespool punktis 52 on välja toodud, ei ole mõned asjaomaste kaubamärkide sõnalised osad identsed ja kõnealused sõnalised osad ei ole mingil juhul tähtsusetud nendest kaubamärkidest jäävas tervikmuljes.
54 Seetõttu ei ole apellatsioonikoda vastupidi hageja väidetele teinud ühtegi viga, tuvastades, et igakülgselt hinnatuna on asjaomased kaubamärgid foneetiliselt vaid teataval määral sarnased.
55 Neljandaks, asjaomaste kaubamärkide kontseptuaalse võrdluse osas tuvastas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 24, et nende vahel on olulisi erinevusi, kuna sisuliselt ei saa varasemates kaubamärkides esinevat c‑tähte pidada taotletavas kaubamärgis esineva sõna „carbon”, vaid pigem varasemates kaubamärkides esineva sõna „capital” lühendiks, samuti mõistetakse kujutuslikku m‑tähte kui sõna „markets” lühendit.
56 Hageja vaidleb apellatsioonikoja sellele hinnangule vastu, väites, et asjaomastel kaubamärkidel on sama tähendus, sest varasemates kaubamärkides esinevat c‑tähte tuleb mõista kui viidet mõistele „carbon”, mis on taotletavas kaubamärgis sõnaselgelt esitatud. Hageja väitel viitab varasemate kaubamärkide c‑täht sõnale „carbon”, kuna asjaomased kaubamärgid kaitsevad samu, süsinikdioksiidituruga seotud teenuseid, millega asjaomased ettevõtjad kauplevad.
57 Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et asjaomane avalikkus, mis koosneb väga tähelepanelikest, hästi informeeritud ja ingliskeelset finantsalast põhisõnavara tundvatest tarbijatest, peab väga vähetähtsaks mõistete „capital” ja „markets” tähendust, kuna need kirjeldavad kõnealuseid teenuseid ega võimalda kindlaks teha asjaomaste kaubamärkide majanduslikku päritolu.
58 Lisaks, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 24 õigustatult märkis, tuleb esiteks rõhutada mitte ainult seda, et c‑tähega algavaid sõnu on väga palju, vaid ka seda, et asjaomane avalikkus tajub tõenäoliselt seda tähte pigem kui viidet sõnale „capital”, mitte sõnale „carbon”. Varasemates kaubamärkides paikneb c‑täht nimelt sõna „capital” kohal ning on kirjutatud sama värviga ja samasuguses ning sama suures kirjas kui kõnealune sõna, nii et asjaomane avalikkus tajub tõenäoliselt c‑tähte viitena sõnale „capital”. Seda kinnitab asjaolu, et kui eeldada, et lainelist joont tajutakse kujutusliku m‑tähena, tajutakse c- ja m‑tähte seega kas sõnade „capital” ja „markets” esitähtedena, kuna need on kirjutatud sama värviga, või, nagu märgib ühtlustamisamet, hageja ärinime lühendina.
59 Teiseks, vastupidi hageja väidetele ei sea see, et asjaomaste kaubamärkidega on tähistatud identsed teenused, kahtluse alla järeldust (vt eespool punkt 58), et tõenäoliselt ei seosta asjaomane avalikkus käesoleval juhul varasemate kaubamärkide c‑tähte ja taotletava kaubamärgi sõna „carbon”.
60 Järelikult tuleb märkida nagu apellatsioonikoda, et asjaomastel kaubamärkidel on erinev tähendus ning seetõttu ei ole need igakülgselt hinnatuna kontseptuaalselt sarnased.
61 Kõigi eeltoodud kaalutluste põhjal tuleb asuda seisukohale, et nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 25 õigustatult märkis ja vastupidi hageja väidetele on asjaomased tähised erinevad. Asjaomastest tähistest jäävas tervikmuljes on nende tähiste vahelised visuaalsed ja kontseptuaalsed erinevused piisavad selleks, et neutraliseerida nende vähene foneetiline sarnasus, eelkõige kuna käesoleval juhul on asjaomane avalikkus väga tähelepanelik ja hästi informeeritud.
Segiajamise tõenäosus
62 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 26, et hoolimata asjaomaste kaubamärkidega tähistatud teenuste identsusest, ei ole kaubamärgid piisavalt sarnased järeldamaks, et on tõenäoline, et neid aetakse omavahel segi, kui arvestada, et väljend „capital markets” on finantssektori teenuste valdkonnas üldväljend, et asjaomane avalikkus on väga tähelepanelik ja hästi informeeritud ning et varasematel kaubamärkidel on väga vähene olemuslik eristusvõime.
63 Hageja heidab apellatsioonikojale sisuliselt ette seda, et apellatsioonikoda ei järeldanud, et esineb segiajamise tõenäosus, kuigi kohtupraktikast tuleneb, et asjaomaste kaubamärkidega tähistatud teenuste identsus vähendab asjaomaste tähiste vaheliste võimalike erinevuste mõju.
64 Sellega seoses piisab, kui märkida, et arvestades seda, et asjaomased tähised ei ole sarnased (vt eespool punkt 61), leidis apellatsioonikoda õigustatult, et hoolimata vastavate teenuste identsusest ei ole otseselt tõenäoline, et taotletavat kaubamärki ja varasemaid kaubamärke aetakse omavahel segi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel ei saa vastavate teenuste identsus kompenseerida seda, et asjaomased tähised ei ole sarnased (vt selle kohta Üldkohtu 12. veebruari 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑265/06: Lee/DE vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Cooperativa italiana di ristorazione (PIAZZA del SOLE), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 56).
65 Mis lisaks puutub sellesse, et hageja väidab, et on oht, et asjaomaseid kaubamärke seostatakse omavahel, kuna on väga tõenäoline, et tarbija, kellele on varasemad kaubamärgid ja nende majanduslik päritolu juba teada, seostab neid taotletava kaubamärgiga, siis tuleb see argument tagasi lükata, kuna asjaomased tähised on erinevad, nagu on tõdetud eespool punktis 61 (vt selle kohta Üldkohtu 18. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑287/06: Torres vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bodegas Peñalba López (Torre Albéniz), EKL 2008, lk II‑3817, punkt 81).
66 Kõigile eeltoodud kaalutlustele tuginedes tuleb hageja esitatud ainus väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
67 Sellest tuleneb, et hagi tuleb rahuldamata jätta.
Kohtukulud
68 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõuetele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja CM Capital Markets Holding, SA‑lt.
Pelikánová | Jürimäe | Soldevila Fragoso |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 22. juunil 2010 Luxembourgis.
Allkirjad