Language of document : ECLI:EU:T:2010:192

ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

12. mai 2010

Kohtuasi T‑560/08 P

Euroopa Komisjon

versus

Stefan Meierhofer

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Töölevõtmine – Avalik konkurss – Otsus kandidaadi suulise katse mitteläbimise kohta – Komisjoni keeldumine menetlust korraldavale meetmele vastamisest

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 14. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑74/07: Meierhofer vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑319 ja II‑A‑1‑1745), milles palutakse see otsus tühistada.

Otsus: Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 14. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑74/07: Meierhofer vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑319 ja II‑A‑1‑1745). Suunata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Põhjendatud huvi – Tingimus – Hagejale tulenev kasu

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 kolmas lõige)

2.      Menetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Menetlustoimingud – Liidu kohtu kaalutlusõigus – Ulatus

3.      Menetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Nõue esitada dokument – Konfidentsiaalsuse arvesse võtmine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 44 lõige 2)

1.      Apellatsioonkaebuse korral, mille esimeses astmes kostjaks olnud institutsioon on esitanud ametniku kasuks tehtud kohtulahendi peale, sõltub apellatsioonkaebuse vastuvõetavus põhjendatud huvi olemasolust, mis eeldab, et apellatsioonkaebus peab selle esitajale tooma selle lõpptulemuse kaudu mingit kasu.

Seejuures, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tühistas põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu otsuse, et kandidaat ei ole konkursil suulist katset läbinud, on institutsioon selle kohtuotsuse järgimiseks kohustatud vastu võtma uue otsuse, kas kanda või mitte kanda asjaomase isiku nimi konkursi reservnimekirja. Uus otsus asendaks vaidlustatud kohtuotsusega tühistatud otsuse. Seevastu, kui kohtuotsus tühistatakse, taastub tühistatud otsuse mõju ja seda tuleb uuesti kontrollida hagis sisalduvate teiste väidete alusel.

Pealegi tooks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamine igal juhul kostjaks olevale institutsioonile teatava kasu, kuna juhul, kui hagi esimeses astmes jäetaks lõplikult rahuldamata, oleks ta sellega kaitstud kõigi võimalike kahju hüvitamise nõuete eest, mida hageja võiks esitada kahju tõttu, mida ta võib väita end olevat kandnud vaidlusaluse otsuse tagajärjel.

(vt punktid 41, 44, 45 ja 47)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. juuli 2000, kohtuasi C‑174/99 P: parlament vs. Richard (EKL 2000, lk I‑6189, punktid 33 ja 34); 3. aprill 2003, kohtuasi C‑277/01 P: parlament vs. Samper (EKL 2003, lk I‑3019, punktid 28 ja 31).

2.      Selle üle, kas on kohane võtta menetlust korraldav meede või teha menetlustoiming, otsustab kohus, mitte pooled, kes saavad vajadusel esimeses astmes selles osas tehtud valiku vaidlustada apellatsioonkaebuses. Seega selle üle, kas kohtu tehtava otsuse jaoks on vaja menetlustoimingut, otsustab kohus, mitte pooled.

Sellegipoolest, kuigi vastab tõele, et poolel ei ole õigust nõuda liidu kohtult menetlustoimingu tegemist, ei saa kohus siiski teha järeldusi selle põhjal, et kohtutoimikus puuduvad teatavad tõendid, kui ta ei ole ära kasutanud oma kodukorras ette nähtud vahendeid selleks, et asjaomane pool need esitaks.

(vt punktid 61 ja 62)

Viited:

Üldkohus: 27. oktoober 1994, kohtuasi T‑34/92: Fiatagri ja New Holland Ford vs. komisjon (EKL 1994, lk II‑905).

3.      Vaatamata Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu kodukordade vahelistele erinevustele, on viimasel siiski võimalik järgida sama menetlust, mida järgib Üldkohus ja mille alusel juhul, kui pool teatab kohtule, et ta leiab, et ei saa täita menetlust korraldavaid meetmeid, kuna mõned dokumendid on konfidentsiaalsed, võib kohus anda määruse, millega kohustab poolt asjaomaseid dokumente esitama, nähes samas ette, et neid ei edastata selles staadiumis vastaspoolele.

Ei Euroopa Kohtu põhikiri ega Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord sarnaselt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kodukordadele ei näe küll ette võimalust määrata trahv, kui niisugust määrust ei täideta; ainus võimalik viis keeldumisele reageerida on see, et kohus teeb keeldumisest järeldused kohtuvaidluse lahendis.

Ometi oli Avaliku Teenistuse Kohus enne kirjeldatud viisil toimimist kohustatud ära kasutama kõik tema käsutuses olevad vahendid selle saavutamiseks, et asjaomased dokumendid esitataks. Seega juhul, kui institutsioon rõhutab, et temalt nõutud dokumendid on konfidentsiaalsed, peab Avaliku Teenistuse Kohus omal algatusel kohaldama oma kodukorra sätet, mille alusel on tal vastaval juhul võimalik konfidentsiaalsusega arvestada ja võtta vajadusel sobivad meetmed sellele kaitse tagamiseks. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 44 lõige 2 võimaldab anda määruse, millega nõutakse väidetavalt konfidentsiaalse dokumendi esitamist.

(vt punktid 72−74, 76 ja 77)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. juuni 1980, kohtuasi 155/78: M. vs. komisjon (EKL 1980, lk 1797, punktid 20 ja 21).

Üldkohus: 8. juuli 2008, kohtuasi T‑48/05: Franchet ja Byk vs. komisjon (EKL 2008, lk II‑1585, punktid 54 ja 55); 18. märts 2009, kohtuasi T‑299/05: Shanghai Excell M & E Enterprise ja Shanghai Adeptech Precision vs. nõukogu (EKL 2009, lk II‑573, punktid 24−26).