Liidetud kohtuasjad T‑147/09 ja T‑148/09

Trelleborg Industrie SAS

ja

Trelleborg AB

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Laadimisvoolikute Euroopa turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ja kaubanduslikult tundliku teabe vahetamine – Mõiste „vältav või jätkuv rikkumine” – Aegumine – Õiguskindlus – Võrdne kohtlemine – Trahvid – Rikkumise raskus ja kestus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 17. mai 2013

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Komisjoni kasutatavate tõendite täpsuse aste – Kaudsete tõendite kogum – Kohtulik kontroll – Ulatus – Otsus, mis jätab kohtu kahtlema – Süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine

(EÜ artikli 81 lõige 1; ELL artikli 6 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Üks ja vältav rikkumine – Tõendite puudumine kogu arvessevõetud perioodi teatud kindlate osade kohta – Mõju puudumine – Ettevõtja poolt rikkumises osalemise katkestamine – Jätkuv rikkumine – Mõiste – Tagajärjed aegumise seisukohast

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2, artikli 25 lõige 2 ja artikkel 31)

3.      Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Erinevate keeleversioonide lahknemine – Asjassepuutuva õigusakti üldise ülesehituse ja eesmärkide arvessevõtmine

4.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Ulatus

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus – Mõju

(EÜ artikli 81 lõige 1 ja EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 31)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 50–53)

2.      Konkurentsi valdkonnas hakkab vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 25 lõikele 2 aegumistähtaeg kulgema alates rikkumise toimepanemise päevast. Ent vältavate ja jätkuvate rikkumiste puhul hakkab aegumistähtaega kulgema alles rikkumise lõppemise päevast.

Enamikul juhtudel peab konkurentsivastase tegevuse või kokkuleppe olemasolu tuletama teatud hulgast kokkulangevustest või kaudsetest tõenditest, mis võivad koos, muu loogilise selgituse puudumisel, kujutada endast tõendit konkurentsieeskirjade rikkumise kohta. Sellised kaudsed tõendid ja kokkulangevused võimaldavad neid kogumis hinnates kindlaks teha mitte ainult konkurentsivastase tegevuse ja kokkulepete olemasolu, vaid ka vältava konkurentsivastase tegevuse kestuse ja ajavahemiku, mil täideti konkurentsieeskirju rikkudes sõlmitud kokkulepet.

Lisaks võib niisugune rikkumine seisneda mitte üksnes üksikus teos, vaid ka tegude seerias või koguni vältavas tegevuses. Seda tõlgendust ei saa kahtluse alla seada põhjendusega, et ühte või mitut tegu tegude seeriast või vältavast tegevusest võib ka ise ja eraldiseisvalt käsitleda konkurentsieeskirjade rikkumisena. Kui erinevad teod kuuluvad nende identse eesmärgi tõttu tervikplaani, mis kahjustab konkurentsi ühisturul, on komisjonil õigus omistada nende tegude eest vastutus osalemise alusel rikkumises kui tervikus.

Mis puudutab tõendite puudumist kokkuleppe olemasolu kohta teatud kindlatel ajavahemikel või vähemalt selle kohta, et ettevõtja kokkulepet teatud ajavahemikul täitis, siis tuleb meenutada, et asjaolu, et teatavate kindlate ajavahemike osas ei ole rikkumine tõendatud, ei takista rikkumise toimunuks lugemist nimetatud ajavahemikest pikema ajavahemiku jooksul, kui selline järeldus põhineb objektiivsetel ja omavahel kooskõlas olevatel kaudsetel tõenditel. Mitu aastat kestva rikkumise puhul ei oma keelatud kokkuleppe olemasolu seisukohast tähtsust, et selle ilmingud on nähtavad erinevatel ajavahemikel, mis on üksteisest eraldatavad pikemate või lühemate ajavahemikega, kui selle rikkumise moodustavatel erinevatel tegudel on sama eesmärk ning need kuuluvad ühe ja vältava rikkumise koosseisu. Asjassepuutuvad on mitu kriteeriumi, millest lähtudes hinnata, kas tegemist on ühe rikkumisega ehk kas asjassepuutuvate tegude eesmärk on sama, kas asjassepuutuvad kaubad ja teenused on samad, kas osa võtnud ettevõtjad on samad ja kas toimepanemise viis on sama. Muud kriteeriumid, mida selle hindamise käigus võib arvesse võtta, on ettevõtjate nimel tegutsenud füüsiliste isikute samasus ja asjassepuutuvate tegude geograafilise ulatuse samasus.

Seega, mis puudutab vältavat rikkumist, siis võib komisjon eeldada, et rikkumine või ettevõtja osalus rikkumises ei ole katkenud – isegi kui tal teatud kindla ajavahemiku osas rikkumise kohta tõendeid ei ole –, kui selle rikkumise moodustavatel erinevatel tegudel on üks ja sama eesmärk ning need võivad kuuluda ühe ja vältava rikkumise koosseisu, kusjuures see järeldus peab tuginema objektiivsetele ja omavahel kooskõlas olevatele kaudsetele tõenditele, mis tõendavad teatud tervikplaani olemasolu. Kui need tingimused on täidetud, lubab vältava rikkumise mõiste komisjonil määrata trahvi kogu arvessevõetud rikkumise perioodi eest ja kindlaks määrata aegumistähtaja kulgema hakkamise kuupäeva, st kuupäeva, mil vältav rikkumine lõppes. Kuid ettevõtjad, keda salajases koostöös süüdistatakse, võivad selle eelduse ümber lükata, esitades kaudseid või otseseid tõendeid, mis näitavad, et vastupidi, rikkumine – või nende osalus selles – nendel perioodidel ei jätkunud.

Samuti, mõiste jätkuv rikkumine on eraldiseisev mõiste võrreldes vältava rikkumisega, kusjuures seda erinevust kinnitab ka sidesõna „või” kasutus määruse nr 1/2003 artikli 25 lõikes 2.

Seega kui võib asuda seisukohale, et ettevõtja osalus rikkumises katkes, kuid ettevõtja osales rikkumises enne ja pärast seda katkestamist, võib rikkumise kvalifitseerida jätkuvaks rikkumiseks, kui – nagu ka vältava rikkumise puhul – enne ja pärast katkestamist soovitakse saavutada sama eesmärk, mille võib tuletada sellest, kas asjassepuutuvate tegude eesmärk, asjassepuutuvad kaubad, salajases koostöös osalenud ettevõtjad, rikkumise peamine toimepanemise viis, ettevõtjate nimel tegutsenud füüsilised isikud ja lõpuks nende tegude geograafiline ulatus on samad. Sel juhul on tegemist ühe ja jätkuva rikkumisega ning kuigi komisjon võib määrata trahvi kogu rikkumise perioodi eest, ei saa ta seda teha perioodi osas, mil rikkumine oli katkenud. Seega, eri rikkumise episoode, milles osales sama ettevõtja, kuid mille sama objekti ei suudeta tõendada, ei saa kvalifitseerida üheks rikkumiseks – vältavaks või jätkuvaks – ning neid tuleb käsitleda eraldi rikkumistena.

(vt punktid 56–63, 83, 88 ja 89)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 73 ja 74)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 96 ja 97)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 110–114)