ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (teine koda)
11. juuli 2005(*)
Määrus Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta – Tühistamishagi – Vastuvõetamatuse vastuväide – Vaidlustatav akt – Õigus olla kohtumenetluses pool – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑40/04,
Emma Bonino, elukoht Rooma (Itaalia),
Marco Cappato, elukoht Vedano al Lambro (Itaalia),
Gianfranco Dell’Alba, elukoht Livorno (Itaalia),
Benedetto Della Vedova, elukoht Tirano (Itaalia),
Olivier Depuis, elukoht Rooma,
Marco Pannella, elukoht Rooma,
Maurizio Turco, elukoht Pulsano (Itaalia),
Liste Emma Bonino, asukoht Rooma,
esindajad: advokaadid G. Vandersanden ja L. Levi,
hagejad,
versus
Euroopa Parlament, esindajad: H. Krück, N. Lorenz ja D. Moore, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
ja
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Sims ja I. Díez Parra,
kostjad,
mille esemeks on nõue tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 500),
EUROOPA ÜHENDUSTE
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas,
kohtusekretär: H. Jung,
on andnud järgmise
määruse
Õiguslik raamistik ja vaidluse taust
1 Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtsid 4. novembril 2003 vastu määruse (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 500) (edaspidi „vaidlustatud määrus”). Nimetatud määrus võeti vastu EÜ artikli 191 teise lõigu alusel, mille kohaselt „[n]õukogu võtab [EÜ] artiklis 251 ette nähtud menetluse kohaselt vastu määrused, mis reguleerivad Euroopa tasandil toimivaid erakondi ning eelkõige nende rahastamise eeskirju”.
2 Vaidlustatud määruse artiklid 2–5 sätestavad:
„Artikkel 2
Määratlused
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. erakond – kodanike ühendus:
– mis taotleb poliitilisi eesmärke ja
– mida tunnustatakse vähemalt ühe liikmesriigi õiguskorra raames või mis on moodustatud sellega kooskõlas;
2. erakondade liit – struktureeritud koostöö vähemalt kahe erakonna vahel;
3. Euroopa tasandi erakond – erakond või erakondade liit, mis täidab artiklis 3 viidatud tingimused.
Artikkel 3
Tingimused
Euroopa taseme erakond peab täitma järgmised tingimused:
a) olema juriidiline isik selles liikmesriigis, kus ta asub;
b) olema esindatud vähemalt veerandis liikmesriikides Euroopa Parlamendi liikmetega või riikide parlamentides või piirkondlikes parlamentides või piirkondlikes assambleedes või
olema saavutanud vähemalt veerandis liikmesriikides vähemalt kolm protsenti igas liikmesriigis antud häältest viimastel Euroopa Parlamendi valimistel;
c) järgima, eriti oma programmis ja tegevuses, Euroopa Liidu asutamispõhimõtteid, nimelt vabaduse, demokraatia, inimõiguste austamise ja põhiliste vabaduste ning seaduslikkuse põhimõtteid;
d) olema osalenud Euroopa Parlamendi valimistel või väljendanud kavatsust seda teha.
Artikkel 4
Rahastamistaotlus
1. Euroopa Liidu üldeelarvest rahaliste vahendite saamiseks esitab Euroopa tasandi erakond igal aastal taotluse Euroopa Parlamendile.
Euroopa Parlament teeb otsuse kolme kuu jooksul ning annab loa vastavateks assigneeringuteks, samuti juhib neid.
2. Esimesele taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
a) dokumendid, mis tõendavad, et taotleja täidab artiklis 3 sätestatud tingimusi;
b) poliitiline programm, milles tuuakse välja Euroopa tasandi erakonna eesmärgid;
c) põhikiri, milles eelkõige määratletakse poliitilise ja finantsjuhtimise eest vastutavad organid, samuti organid või füüsilised isikud, kellel on volitused erakonna seaduslikuks esindamiseks igas asjaomases liikmesriigis, eelkõige vallas- ja kinnisvara omandamiseks või võõrandamiseks ja osalemiseks kohtumenetlustes.
3. Lõikes 2 viidatud mis tahes juba esitatud dokumentide, eelkõige poliitilise programmi või põhikirja muutmisest teavitatakse Euroopa Parlamenti kahe kuu jooksul. Sellise teate puudumisel rahastamine peatatakse.
Artikkel 5
Tõendamine
1. Euroopa Parlament kontrollib regulaarselt, et Euroopa tasandi erakonnad täidaksid artikli 3 punktides a ja b sätestatud tingimusi.
2. Artikli 3 punktis c kirjeldatud tingimust arvesse võttes kontrollib Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamuse alusel veerandi oma liikmete taotluse korral, kes esindavad vähemalt kolme poliitilist rühma Euroopa Parlamendis, et Euroopa tasandi erakond kõnealust tingimust jätkuvalt täidab.
Enne sellise kontrolli läbiviimist kuulab Euroopa Parlament ära asjaomase Euroopa tasandi erakonna ja palub sõltumatutest väljapaistvatest isikutest koosnevalt komiteelt hinnangut teemale mõistliku aja jooksul.
Komisjon koosneb kolmest liikmest – Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetavad igaüks ühe liikme. Euroopa Parlament tagab sekretariaaditeenused ja rahastab komiteed.
3. Kui Euroopa Parlament leiab, et artikli 3 punktides a, b ja c viidatud mis tahes tingimust enam ei täideta, lõpetatakse asjakohase Euroopa tasandi erakonna, mis sel põhjusel on oma seisundi minetanud, rahastamine käesoleva määruse alusel.”
3 Vaidlustatud määruse järgmised artiklid puudutavad rahastamisallikaid ja Euroopa tasandi erakondade rahastamisega seotud kohustusi (artikkel 6), keeldu kasutada ühenduse rahastamist muude erakondade, eriti riikide erakondade, toetamiseks (artikkel 7), ja kulude laadi, mille katteks Euroopa Liidu eelarvest saadud assigneeringuid võib kasutada (artikkel 8). Artikkel 9 sätestab eelarve eeskirjad eeskätt assigneeringute rakendamise ja rahastamise kontrolli valdkonnas. Artikkel 10 sätestab põhimõtted, mille kohaselt jaotatakse assigneeringud Euroopa tasandi erakondade vahel.
4 Vaidlustatud määruse artikkel 13 pealkirjaga „Jõustumine ja kohaldamine” sätestab:
„Käesolev määrus jõustub kolm kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikleid 4–10 kohaldatakse alates Euroopa Parlamendi valimistele 2004. aasta juunis järgneva esimese istungi avamise kuupäevast”.
5 Euroopa Parlamendi esimene istung pärast Euroopa Parlamendi valimisi 2004. aasta juunis toimus 20. juulil 2004.
Menetlus ja poolte nõuded
6 Hagejad esitasid 6. veebruaril 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavalduse.
7 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel esitasid Euroopa Parlament ja nõukogu eraldi dokumentidena vastavalt 7. aprillil ja 30. aprillil 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud vastuvõetamatuse vastuväited.
8 Hagejad esitasid nende vastuväidete kohta oma märkused 16. juunil 2004.
9 Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
10 Oma märkustes kostjate poolt esitatud vastuvõetamatuse vastuväidete kohta paluvad hagejad Esimese Astme Kohtul:
– lükata vastuvõetamatuse vastuväited tagasi;
– määrata menetluse jätkamine põhimenetluses;
– mõista kohtukulud välja kostjatelt.
Õiguslik käsitlus
11 Kostjad esitavad EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel vastuvõetamatuse vastuväite. Lisaks leiab Euroopa Parlament, et hagejaks olev erakond Liste Emma Bonino ei ole järginud kodukorra artikli 44 lõikes 5 ette nähtud nõudeid.
12 Kõigepealt tuleb välja selgitada, kas hagejad täidavad EÜ artikli 230 neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimused.
Poolte argumendid
Kostjate argumendid
13 Sisuliselt leiavad Euroopa Parlament ja nõukogu, et vaidlustatud määrus ei puuduta hagejaid ei otseselt ega isiklikult. Lisaks väidab nõukogu, et vaidlustatud määrus ei ole vaidlustatav akt EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses.
– Vaidlustatud akti olemus
14 Kõigepealt väidab nõukogu, et vaidlustatud määrus ei ole „varjatud” otsus, vaid sellel on kõik sellise üldkohaldatava õigusakti tunnused, mida kohaldatakse üldiselt ja abstraktselt objektiivselt kindlaksmääratud olukordades. Selline akt ei ole EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel vaidlustatav. Nõukogu ei välista, et ka üldkohaldatav akt võib teatud tingimustel puudutada füüsilisi ja juriidilisi isikuid otseselt ja isiklikult, samas kui teiste õigussubjektide suhtes on see üldkohaldatav õigustloov akt. Ent nõukogu rõhutab, et sellised erilised tingimused käesolevas asjas puuduvad.
15 Euroopa Parlament täpsustab, et vaidlustatud määruse ja iseäranis selle artiklite 2–5 vahetut kohaldatavust EÜ artikli 249 teise lõigu alusel ei tohi segi ajada otsese puutumusega EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses. Hagi vastuvõetavust ei saa tuletada EÜ artikli 249 teisest lõigust või vaidlustatud määruse vahetust kohaldatavusest.
– Hagejate otsese puutumuse puudumine
16 Esiteks leiavad Euroopa Parlament ja nõukogu otsese puutumuse osas, et hagejad – või vähemalt mitte nad kõik – ei ole vaidlustatud määruses ette nähtud õigussubjektid.
17 Ühest küljest väidavad nõukogu ja Euroopa Parlament hagevate saadikute kohta, et vaidlustatud määrus puudutab oma artiklis 2 silmas peetud Euroopa tasandi erakondi, mis on moodustunud sealkirjeldatud kodanikeühendustest või struktureeritud koostööst kahe või mitme sellise ühenduse vahel. Kuna hagevad saadikud on oma erakondadest eraldiseisvad füüsilised isikud, ei puuduta vaidlustatud õigusakt neid otseselt. Euroopa Parlament lisab, et võimalikust kaudsest puutumusest, mis tuleneb asjaolust, et vaidlustatud määrusega jäeti ühenduse rahastamisest kõrvale riikide erakonnad, mille liikmed hagevad saadikud on, ei piisa EÜ artikli 230 neljandas lõigus kehtestatud nõuete täitmiseks. Lisaks märgib Euroopa Parlament, et hagiavalduses ei selgitata, miks tuleks hagevaid saadikuid pidada Euroopa tasandi erakonda kuuluvaiks.
18 Euroopa Parlament täpsustab lisaks, et riikide erakondade, millesse hagevad saadikud kuuluvad, võimalik kõrvalejätmine ühenduse rahastamisest ei mõjuta asjaomaste saadikute ülesannete täitmise tingimusi, sest nende töö eest maksmine tagatakse teiste sätetega, eelkõige Euroopa Parlamendi saadikute kulusid ja hüvitisi puudutavate sätetega ning eelarve punktiga 3701.
19 Teisest küljest leiab Euroopa Parlament Liste Emma Bonino osas, et ka kõnealune erakond ei ole vaidlustatud määrusega silmas peetud õigussubjekt. Kuna asjaomane määrus peab silmas vaid Euroopa tasandi erakondi vaidlustatud määruse artikli 2 tähenduses, ei puuduta see õigusakt otseselt Liste Emma Boninot kui riigi erakonda, mis ei vasta Euroopa tasandi erakonna staatuse saamiseks nõutavatele tingimustele.
20 Teiseks väidab Euroopa Parlament, et vaidlustatud määruse artiklitel 2 ja 3, mis kinnitavad nõuded, millele peavad vastama Euroopa tasandi erakonnad, puudub õigusmõju enne sama määruse artiklite 4–10 jõustumist, mis reguleerivad muuhulgas ühenduse rahastamise kohaldamist, Euroopa tasandi erakondade õigusi ja kohustusi ning määratud rahastamise lõpetamise tingimusi. Vaidlustatud määruse artikli 13 kohaselt kuulusid sama määruse artiklid 4–10 kohaldamisele alles alates 20. juulist 2004. Hagi esitamise hetkel – mis määrab hagi vastuvõetavuse – ei olnud vaidlustatud määrus veel seega hagejate õiguslikku seisundit mõjutanud. Nõukogu nõustub põhiosas Euroopa Parlamendi argumentidega.
21 Kolmandaks väidab nõukogu, et vaidlustatud määrus eeldab Euroopa Parlamendi poolseid rakendusakte. Ühelt poolt märgib nõukogu, et rahastamise määramine või sellest keeldumine ei toimu automaatselt, vaid seda sooviv erakond peab seda taotlema. Teisalt märgib ta, et vaidlustatud määruse erinevates kohtades on sätestatud, et Euroopa Parlamendil on kaalutlusõigus vaidlustatud määruse rakendamisel.
– Isikliku puutumuse puudumine
22 Esiteks leiavad kostjateks olevad institutsioonid, et vaidlustatud määrus puudutab hagejaid üksnes objektiivsete kriteeriumide tõttu, mida kohaldatakse kõigi poliitiliste rühmituste suhtes. Määrus puudutab hagejaid täpselt samal viisil nagu kõiki teisi õigussubjekte.
23 Teiseks leiavad kostjateks olevad institutsioonid, et saadikutest hagejad ei kuulu sellisesse suletud isikute ringi, keda vaidlustatud määrus puudutab. Nõukogu märgib hagevate saadikute osas, et vaidlustatud määruse tervikuna kohaldatavaks muutumise hetkel (20. juuli 2004) olid saadikutele hagi esitamise hetkel kuulunud mandaadid lõppenud. Euroopa Parlament märgib selle kohta, et Euroopa Parlamendi koosseis võib muutuda ühest volituste perioodist teise ja isegi volituste perioodi ajal. Lisaks märgib Euroopa Parlament Liste Emma Bonino kohta, et Euroopa Parlamendi koosseis võib ühest volituste perioodist teise muutuda ka erakondade osas. Euroopa Parlament märgib veel, et vaidlustatud määrus võib puudutada ka selliseid erakondi, kes ei ole Euroopa Parlamendis esindatud, kuigi seda rühma ei saa mingil viisil identifitseerida.
24 Kolmandaks leiab nõukogu, et vaidlustatud määrus ei kahjusta hagejate eriomaseid õigusi kohtuasjas C‑309/89: Codorníu v. nõukogu (EKL 1994, lk I‑1853) 18. mail 1994 tehtud otsuse tähenduses.
25 Neljandaks vaidlustab Euroopa Parlament hagejate argumendi, mille kohaselt tuleneb viimatinimetatute isiklik puutumus sellest, et nad osalesid seadusandlikus menetluses, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud määrus, ning et nad olid alati väljendanud oma vastuseisu vastuvõetud õigusaktile.
26 Lõpuks märgib Euroopa Parlament, et vaidlustatud määrus ei puuduta hagevaid saadikuid isiklikult, sest see ei puuduta neid otseselt.
– Tõhus kohtulik kaitse
27 Euroopa Parlament leiab, et hagevatele saadikutele saab osaks piisav kohtulik kaitse, sest neil on võimalik kasutada õigeaegselt tavapäraseid õiguskaitsevahendeid nende aktide vastu, mille Euroopa Parlament on võtnud vastu vaidlustatud määruse rakendamiseks. Lisaks väidab Euroopa Parlament, et käesolev kohtuvaidlus erineb 23. aprilli 1986. aasta otsuse aluseks olnud kohtuasjast 294/83: Les Verts v. Euroopa Parlament (EKL 1986, lk 1339) selles suhtes, et Euroopa tasandi erakondade rahastamist puudutavaid vaidlustatud määruse sätteid hakati kohaldama alles pärast Euroopa Parlamendi valimisi 2004. aasta juunis. Järelikult puudub selline diskrimineerimise oht, mis oleks võrreldav eelnimetatud kohtuotsuse aluseks olevas kohtuasjas esinenud ohuga.
Hagejate argumendid
28 Hagejad leiavad, et vaidlustatud määrust tuleb pidada eespool viidatud kohtuotsuse Les Verts v. Euroopa Parlament alusel neid otseselt ja isiklikult puudutavaks. Faktiline ja õiguslik olukord vastab põhiosas sellele, mis oli aluseks nimetatud kohtuotsusele.
– Vaidlustatud akti olemus
29 Hagejate sõnul on vaidlustatud määrus vaidlustatav akt EÜ artikli 230 tähenduses. Hagejad lisavad, et isegi kui oletada, et vaidlustatud määrus on üldkohaldatav, puudutab see samal ajal otseselt ja isiklikult teatud isikuid, sealhulgas hagejaid endid.
– Hagejate otsene puutumus
30 Kõigepealt väidavad hagejad, et vaidlustatud määrus on akt, mis on „sellisena täielik”, ei eelda mingeid liikmesriikide poolseid rakendusmeetmeid ega jäta selle kohaldamise eest vastutavatele institutsioonidele mingit kaalutlusõigust. Hagejate sõnul välistab vaidlustatud määrus selle artiklis 3 sätestatud piiravate kriteeriumide tõttu Liste Emma Bonino puhul Euroopa tasandi erakonna staatuse ja järelikult ka ühendusepoolse rahastamise. Erakonna selline välistamine puudutab ka hagevaid saadikuid, kes Liste Emma Bonino nõrgenemisel võrreldes teiste ühenduse rahastamisel olevate poliitiliste rühmitustega ei saa end enam valijatele samal moel ja samade vahenditega tutvustada.
31 Selles osas, et akt puudutab hagejaid otseselt tulenevalt vaidlustatud määruse artiklist 3, vaidlevad hagejad vastu kostjate argumentidele, mis puudutavad selle määruse artiklite 4–10 hilisemat jõustumist. Nad lisavad, et need argumendid on ainetud, sest vaidlustatud määruse majanduslikud tagajärjed olid kindlad ja prognoositavad juba hagi esitamise hetkel. Lisaks ei saanud nad oodata vaidlustatud määruse artiklite 4–10 jõustumist, ületamata EÜ artikli 230 viiendas lõigus kehtestatud hagi esitamise tähtaega.
32 Viimaseks vaidlustavad hagejad argumendi, mille kohaselt ei Liste Emma Bonino ega ka hagevad saadikud ei ole vaidlustatud määrusega silmas peetud õigussubjektid. See, et akt puudutab Liste Emma Boninot, tuleneb – nagu eespool viidatud kohtuotsuse Codorníu v. nõukogu aluseks olnud kohtuasjas – nimetatud erakonna kõrvalejätmisest vaidlustatud määruse alusel rahastatavate isikute hulgast ja selle tagajärjeks olevast diskrimineerivast kohtlemisest. See, et akt puudutab otseselt hagevaid saadikuid, tuleneb sellest, et akt puudutab otseselt Liste Emma Boninot, kelle nimekirja asjaomased saadikud kuuluvad.
– Hagejate isiklik puutumus
33 Hagejad väidavad, et vaidlustatud määrus puudutab neid isiklikult kolmel põhjusel. Esiteks on hagevad saadikud vaidlustatud määruse vastuvõtmisele eelnenud seadusandlikus menetluses avaldanud oma vastuseisu selle määruse sisu suhtes. Teiseks on Liste Emma Bonino määratletav ja Euroopa Parlamendi poolt määratletud riigi erakonnana, mis jääb igasugusest ühenduse rahastamisest kõrvale. Kolmandaks ei ole vaidlustatud määrus objektiivseid kriteeriume sisaldav akt, võttes arvesse, et selle artiklis 3 sätestatud tingimused rikuvad ühenduse õiguse aluspõhimõtteid – nimelt mittediskrimineerimise, demokraatia ja proportsionaalsuse põhimõtted – ning samuti EÜ artiklit 191 ja Nice’i lõppaktile lisatud deklaratsiooni nr 11. Hagejad väidavad, et vaidlustatud määrus põhjustab neile märkimisväärset kahju, sest see asetab nad teiste erakondadega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Nad järeldavad sellest, et nende puhul tuleb tunnistada menetluse algatamise isikliku huvi olemasolu, nagu eespool viidatud kohtuotsuse Codorníu v. nõukogu aluseks olnud kohtuasjas.
– Tõhusa kohtuliku kaitse puudumine
34 Hagejad leiavad, et ainus õiguskaitsevahend käesolevas asjas on vaidlustatud määruse peale hagi esitamine. Vaidlustatud määruse rakendamine ei nõua nende sõnul mingeid siseriiklikke rakendusmeetmeid, mistõttu puudub võimalus hagi esitamiseks siseriiklikku kohtusse ja selle raames õigusvastasuse vastuväite esitamiseks. Järelikult erineb käesolev kohtuasi kohtuasjadest, mis olid aluseks Euroopa Kohtu 1. aprilli 2004. aasta otsusele kohtuasjas C‑263/02 P: komisjon v. Jégo-Quéré (EKL 2004, lk I‑3425) ja 25. juuli 2002. aasta otsusele kohtuasjas C‑50/00 P: Unión de Pequeños Agricultores v. nõukogu (EKL 2002, lk I‑6677).
Esimese Astme Kohtu hinnang
35 Vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1 võib Esimese Astme Kohus juhul, kui üks pooltest seda nõuab, ilma sisulise aruteluta otsustada jätta hagi läbi vaatamata. Vastavalt sama artikli lõikele 3 on järgnev menetlus suuline, kui Esimese Astme Kohus ei otsusta teisiti. Menetletavas kohtuasjas pidas Esimese Astme Kohus toimiku materjale piisavaks, mistõttu ei pidanud tarvilikuks avada suulist menetlust.
36 EÜ artikli 230 neljanda lõigu kohaselt võib füüsiline või juriidiline isik algatada menetluse otsuste vastu, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, kuigi vormiliselt on see määrus.
37 Kõigepealt tuleb meeles pidada, et teatud olukorras võib selline üldkohaldatav akt nagu määrus puudutada teatud huvitatud üksikisikuid isiklikult (Euroopa Kohtu 16. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑358/89: Extramet Industrie v. nõukogu, EKL 1991, lk I‑2501, punkt 13 ja eespool viidatud kohtuotsus Codorníu vs. nõukogu, punkt 19). Sellises olukorras võib määrus olla vaidlustatav akt EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses.
38 Seetõttu tuleb kõigepealt analüüsida, kas vaidlustatud määrus puudutab hagejaid otseselt.
Akt puudutab hagejaid otseselt
39 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab vaidlustatud akt selleks, et puudutada üksikisikut otseselt EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses, mõjutama otseselt üksikisiku õiguslikku seisundit ega või jätta täitmise eest vastutavale adressaadile vähimatki kaalutlusõigust, kuna selle õigusakti täitmine on puhtautomaatne ja toimub üksnes ühenduse õigusnormide alusel, ilma et kohaldataks muid vahenorme (Euroopa Kohtu 5. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑404/96 P: Glencore Grain v. komisjon, EKL 1998, lk I‑2435, punkt 41 ja viidatud kohtupraktika).
40 Selleks et analüüsida, kas eeltoodud nõuded on käesolevas asjas täidetud, tuleb eristada Liste Emma Bonino olukorda hagevate saadikute olukorrast.
– Liste Emma Bonino olukord
41 Esiteks tuleb kindlaks teha mõju, mida avaldab vaidlustatud määrus Liste Emma Bonino õiguslikule olukorrale.
42 Selles osas vaidleb Euroopa Parlament sisuliselt vastu sellele, et hageja väljajätmine ühenduse rahastamisest on vaidlustatud määruse tagajärg. Kuna Liste Emma Boninol puudub Euroopa tasandi erakonna staatus ja seetõttu ei ole teda rahastatud enne ega pärast vaidlustatud määruse vastuvõtmist, ei ole selle erakonna õiguslikku seisundit mõjutatud.
43 Siiski on põhjust märkida, et sellise õiguslikult soodsa olukorra loomine, millest üks osa poliitilisi rühmitusi saab kasu ja teised mitte, võib mõjutada erakondade võrdseid võimalusi. Käesolevas asjas on arvestatav õiguslik mõju seega Liste Emma Bonino kõrvalejätmine Euroopa tasandi erakonna staatusest ja seetõttu ka ühenduse rahastamisest koosmõjus mõnede tema poliitiliste konkurentide võimalusega sellest kasu saada. Seetõttu tuleb tagasi lükata Euroopa Parlamendi argument, mille kohaselt vaidlustatud määrus ei mõjuta Liste Emma Bonino õiguslikku olukorda.
44 Teiseks tuleb uurida, kas vaidlustatud määruse artiklite 4–10 kohaldamise edasilükkamine 20. juulini 2004, ehk 2004. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimiste järgse esimese istungi kuupäevani, tähendab seda, et vaidlustatud määrus ei mõjutanud Liste Emma Boninot otseselt, nagu väidavad Euroopa Parlament ja nõukogu.
45 Kostjad tuletavad õigesti meelde, et tühistamishagi vastuvõetavust tuleb hinnata hagi esitamise hetkel (27. novembri 1984. aasta otsus kohtuasjas 50/84: Bensider v. komisjon, EKL 1984, lk 3991, punkt 8, ja 21. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑131/99: Shaw ja Falla v. komisjon, EKL 2002, lk II‑2023, punkt 29).
46 Asjaolu, et akti mõjud avalduvad alles samas aktis kindlaks määratud hilisemal kuupäeval, ei tähenda, et see ei võiks üksikisikut otseselt mõjutada.
47 Ühelt poolt, kuna hagejad on kohustatud pidama hagi esitamisel kinni EÜ artikli 230 viiendas lõigus kehtestatud tähtajast, oleks mis tahes teistsuguse tõlgenduse tagajärjeks see, et akti andnud institutsioon saaks takistada üksikisikul hagi esitamist EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel, lükates edasi asjaomase isiku õiguslikku seisundit otseselt kahjustada võiva sätte jõustumiskuupäeva.
48 Teisalt, kuna seadusandja on näinud käesolevas asjas vaidlustatud määruse artiklite 4–10 kohaldamise ette alates konkreetsest kuupäevast ja nende sätete kohaldamist ei ole seatud sõltuvusse ettenägematutest sündmustest, puudub nende kohaldamise edasilükkamisel igasugune mõju asjaolule, kas akt puudutab Liste Emma Boninot otseselt või mitte. Asjaolu, et hagevatele saadikutele hagi esitamise hetkel kuulunud mandaadid olid lõppenud, kui vaidlustatud määruse artikleid 4–10 hakati kohaldama, ei ole samuti takistuseks Liste Emma Bonino otsese puutumuse olemasolule, mis ei sõltu vähimalgi määral asjaomasesse erakonda kuuluvate saadikute esindatusest Euroopa Parlamendis või nende isikust, sest poliitilise erakonna esindatus kõnealuses institutsioonis ei kuulu vaidlustatud määruse artiklis 3 ette nähtud tingimuste hulka.
49 Kolmandaks asjaolu, et rahastamise andmine sõltub vastava taotluse esitamisest, ei välista seda, et määrus puudutab Liste Emma Boninot otseselt, sest sellise taotluse esitamine sõltub üksnes selle erakonna tahtest (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Les Verts v. Euroopa Parlament, punktid 11 ja 31).
50 Neljandaks tuleb välja selgitada, kas vaidlustatud määrus jätab kaalutlusõiguse Euroopa Parlamendile, kes vastutab selle rakendamise eest.
51 Vaidlustatud määruse artiklite 2–4 kooslugemisel selgub, et mis tahes erakonda või erakondade liitu vaidlustatud määruse artikli 2 punktide 1 ja 2 tähenduses, mis täidab sama määruse artiklis 3 sätestatud tingimused, võidakse rahastada ühenduse eelarvest. A contrario tuleb järeldada, et sellised poliitilised rühmitused, mis ei täida vaidlustatud määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud tingimusi, jäävad rahastamisest kõrvale. Eelnimetatud tõlgendust toetab vaidlustatud määruse artikli 5 lõige 3, mille kohaselt siis, kui Euroopa Parlament leiab, et artikli 3 punktides a, b või c viidatud mis tahes tingimust ei täideta, lõpetatakse „asjakohase Euroopa tasandi erakonna, mis sel põhjusel on oma seisundi minetanud”, rahastamine käesoleva määruse alusel. Erakonda ei või rahastada ühenduse eelarvest vastava õigusliku aluse puudumisel. Esimese Astme Kohus märgib lisaks, et vaidlustatud määruse artikli 3 punktides a, b ja d sätestatud kriteeriumid on sõnastatud viisil, mis ei jäta Euroopa Parlamendile kaalutlusõigust.
52 Nende kriteeriumide alusel rahastamist andva või sellest keelduva otsuse sisu kuulub seega piiratud pädevusse, sest see otsus on täiesti automaatne ja tehakse üksnes vaidlustatud määruse põhjal, muid vahenorme kohaldamata.
53 Käesolevas asjas nähtub hagiavalduses esitatud asjaolude kokkuvõttest, et Liste Emma Bonino ei ole Itaalia õiguse kohaselt juriidiline isik ega täida vaidlustatud määruse artikli 3 punktis b sätestatud esindatuse tingimusi. Järelikult väidavad hagejad sisuliselt, et kõnealust erakonda ei rahastata vaidlustatud määruse artikli 3 punktides a ja b sätestatud kriteeriumide tõttu.
54 Sellest järeldub, et vaidlustatud määrus puudutab Liste Emma Boninot otseselt.
– Hagevate saadikute olukord
55 Hagevad saadikud väidavad, et asjaolu, kas erakonda, kuhu nad kuuluvad, rahastatakse või keeldutakse selle rahastamisest, mõjutab otseselt tingimusi, milles nad oma mandaati täidavad.
56 Selles osas tuleb esiteks märkida, et kui ka ei saa välistada erakonna rahastamistingimuste mõju selle liikmeteks olevate saadikute mandaatide teostamisele, ei muuda see siiski asjaolu, et konkureeriva poliitilise rühmituse võimaliku rahastamise ja selle erakonna, kuhu kuuluvad hagevad saadikud, rahastamata jätmise majanduslikud tagajärjed tuleb klassifitseerida kaudseteks. Otsene majanduslik mõju tekib poliitilise rühmituse, ent mitte selle nimekirja valitud saadikute olukorrale. Lisaks ei puuduta kõnealused majanduslikud tagajärjed hagevate saadikute õiguslikku olukorda, vaid üksnes nende faktilist olukorda (vt Esimese Astme Kohtu 27. juuni 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑172/98, T‑175/98–T‑177/98: Salamander jt v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2000, lk II‑2487, punkt 62).
57 Teiseks tuleb märkida, et ükski vaidlustatud määruse säte ei ole hagevatele saadikutele vahetult kohaldatav. Vaidlustatud määrusega sätestatud õiguste ja kohustuste kogum puudutab vaid erakondi, erakondade liite, Euroopa tasandi erakondi ja Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ning kontrollikoda. Vaidlustatud määruse sätted ei puuduta otseselt mandaadiga seotud õigusi, saadikute tasusid ega saadiku ja riigi erakonna vahelisi suhteid, mille liige ta on, sõltumata sellest, kas see riigi erakond kuulub erakondade liitu või on sellele antud Euroopa tasandi erakonna staatus vaidlustatud määruse tähenduses.
58 Sellest järeldub, et vaidlustatud määrus ei puuduta hagevaid saadikuid otseselt.
59 Järelikult jääb üle analüüsida, kas asjaomane õigusakt puudutab Liste Emma Boninot isiklikult.
Liste Emma Bonino isiklik puutumus
60 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale selleks, et vaidlustatud otsus puudutaks isiklikult füüsilist või juriidilist isikut, kellele seda adresseeritud ei ole, peab see otsus mõjutama seda isikut teatud talle eriomaste omaduste või teda kõigist teistest isikutest eristava faktilise olukorra tõttu, ja seega individualiseerima ta samal viisil otsuse adressaadiga (eespool punktis 22 viidatud kohtuotsus Unión de Pequeños Agricultores v. nõukogu, punkt 36 ja viidatud kohtupraktika).
61 Nagu Euroopa Parlament ja nõukogu on õigesti märkinud, kohaldatakse vaidlustatud määrust objektiivselt kindlaks määratud olukordadele ning see loob õiguslikke tagajärgi üldisel ja abstraktsel viisil määratletud isikute kategooriatele. Iseäranis on need tingimused, mida tuleb täita ühenduse rahastamist soovival erakonnal, sõnastatud üldisel viisil ja nii, et need on eristusteta kohaldatavad mis tahes poliitilisele rühmitusele, kes kuulub vaidlustatud määruse kohaldamisalasse.
62 Selles osas tuleb kõigepealt täpsustada, et Liste Emma Bonino ei kuulu selliste isikute suletud ringi, keda vaidlustatud määrus puudutab. Isegi kui on tõsi, et Euroopa Parlamendis (viies koosseis) esindatud erakondade arv oli hagi esitamise hetkel piiratud, ei muuda see siiski asjaolu, et asjassepuutuvad sätted, teisisõnu sätted, mis mõjutavad Liste Emma Bonino õiguslikku seisundit, ei olnud kohaldatavad enne 20. juulit 2004. Seega ei ole Euroopa Parlamendis (viies koosseis) esindatud erakonnad vastuvõetavuse analüüsi raames asjassepuutuv kontrollrühm.
63 Kontrollrühma kuuluvad kõik sellised poliitilised rühmitused, keda vaidlustatud määrus võib otseselt puudutada, teisisõnu iseäranis kõik sellised erakonnad, kes on osalenud Euroopa Parlamendi valimistel või vastavat osalemiskavatsust väljendanud. See rühm ei ole siiski suletud ring kohtupraktika tähenduses. Asjaolu, et 2004. aasta juunis Euroopa Parlamendi valimistel osalenud erakondade arvu või identiteeti on võimalik kindlaks teha, ei ole siiski Liste Emma Boninot individualiseeriv. Isegi kuigi selline kindlakstegemine oleks veel võimalik 2004. aasta valimiste osas, on see ilmselgelt välistatud tulevaste valimiste osas. Teiseks, pelk võimalus määrata kindlaks asjassepuutuvate isikute arv või identiteet, samas kui selline võimalus teiste asjassepuutuvate isikute osas puudub, ei individualiseeri hagejat piisavalt (vt selle kohta Euroopa Kohtu 16. märtsi 1978. aasta otsus kohtuasjas 123/77: UNICME v. nõukogu, EKL 1978, lk 845, punkt 16; 25. märtsi 1982. aasta otsus kohtuasjas 45/81: Moksel v. komisjon, EKL 1982, lk 1129, punkt 17, ja 22. novembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑451/98: Antillean Rice Mills v. nõukogu, lk I‑8949, punkt 52).
64 Teiseks tuleb märkida, et Liste Emma Bonino ei ole välja toonud selliseid talle eriomaseid omadusi või faktilist olukorda, mis eristaks teda kõigist teistest erakondadest, keda vaidlustatud määrus puudutab ja mis oleksid võrreldavad eespool viidatud kohtuotsuses Codorníu v. nõukogu otsustavaks peetud omaduste või olukorraga.
65 Isegi kui vaidlustatud määrus võib hagejate õigusi mõjutada, tuleb sedastada, et see mõjutab teisi erakondi täpselt sama moodi. Seevastu eespool viidatud kohtuotsuse Codorníu v. nõukogu aluseks olnud kohtuasjas oleks vaidlustatud õigusnormid takistanud vastava kohtuasja hagejal kasutamast kaubamärki, mida ta oli Hispaanias kasutanud alates 1924. aastast. Käesolevas asjas puudub võrreldav olukord.
66 Mis puudutab vaidlustatud määruse võimalikke mõjusid Liste Emma Bonino faktilisele olukorrale, võib Euroopa tasandi erakonna rahastamine kindlasti tuua kaasa negatiivseid tagajärgi hagevale erakonnale, luues rahalisi eeliseid viimase konkurentidele eelkõige valimiskampaania ajal. See soodustus, mis antakse Euroopa tasandi erakonna kriteeriume täitvale poliitilisele rühmitusele, mõjutab seega kõiki konkureerivaid poliitilisi rühmitusi, kes jäävad sellest seisundist väljapoole objektiivselt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Hageja ei esitanud selliseid asjaolusid, mis individualiseeriks ta teiste erakondade suhtes.
67 Kolmandaks tuleb tagasi lükata Liste Emma Bonino argument, mille kohaselt vaidlustatud määrus ei sisalda mitte rahastamisest keeldumise aluseks olevaid objektiivseid kriteeriume, vaid hoopis tema demokraatlikke õigusi rikkuvaid diskrimineerivaid kriteeriume.
68 Isegi kui seadusandja teadis, et asjaomaste kriteeriumide tagajärjeks on mõnede kindlaksmääratud poliitiliste rühmituste – sealhulgas Liste Emma Bonino – välistamine, ei muuda see sugugi asjaolu, et need kriteeriumid on sõnastatud abstraktsel ja üldisel viisil nii, et neid saab praegu ja tulevikus kohaldada kindlaksmääramata arvu poliitiliste rühmituste suhtes. Igal juhul ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tõendaksid, et seadusandja pidas sõnaselgelt silmas Liste Emma Boninot ja et soov jätta ta rahastamisest ilma määras suures osas need kriteeriumid, mis võeti vastu selleks, et määratleda mõistet „Euroopa tasandi erakond”.
69 Neljandaks tuletab hageja meelde, et vastavalt kohtupraktikale võib teatud tingimustes füüsilise või juriidilise isiku selge osalemine vaidlustatud akti vastuvõtmisele eelnevas menetluses anda talle õiguse olla kohtumenetluses pool (Euroopa Kohtu 25. oktoobri 1977. aasta otsus kohtuasjas 26/76: Metro v. komisjon, EKL 1977, lk 1875, punkt 13; 17. jaanuari 1985. aasta otsus kohtuasjas 11/82: Piraiki-Patraiki jt vs. komisjon, EKL 1985, lk 207, punkt 28; 20. märtsi 1985. aasta otsus kohtuasjas 264/82: Timex v. nõukogu ja komisjon, EKL 1985, lk 849, punktid 14–16; 28. jaanuari 1986. aasta otsus kohtuasjas 169/84: COFAZ jt v. komisjon, lk 391, punktid 23 ja 25–28, ja 26. juuni 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑152/88: Sofrimport v. komisjon, EKL 1990, lk I‑2477, punktid 11 ja 12).
70 Seevastu tuleb märkida, et üksnes see asjaolu, et osaleti akti vastuvõtmisele eelnenud läbirääkimistes, ei anna isiklikku õigust olla kohtumenetluses pool (vt selle kohta Euroopa Kohtu 18. märtsi 1975. aasta otsus kohtuasjas 72/74: Union syndicale jt v. nõukogu, EKL 1975, lk 401, punkt 19). Vaatamata sellele, et oma liikmete huve edendava eesmärgiga ühenduse „läbirääkija” seisund võib olla piisav sellise hageja individualiseerimiseks (vt selle kohta 2. veebruari 1988. aasta otsus liidetud kohtuasjades 67/85, 68/85 ja 70/85: Van der Kooy jt v. komisjon, EKL 1988, lk 219, punkt 21, ja 24. märtsi 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑313/90: CIRFS jt v. komisjon, EKL 1993, lk I‑1125, punktid 29 ja 30), ei kohaldata seda kohtupraktikat õigustloovale aktile siis, kui õiguslik alus, mille alusel see on vastu võetud, ei näe ette üksikisikute sekkumist (Euroopa Kohtu 23. novembri 1995. aasta määrus kohtuasjas C‑10/95 P: Asocarne v. nõukogu, EKL 1995, lk I‑4149, punktid 39 ja 40). Üksikisikuid kõnealuste otsuste vastuvõtmise, täitmise ja järelevalvega siduva erikorra puudumisel ei anna pelk kaebuse esitamine ja sellele järgnev võimalik kirjavahetus komisjoniga hagejale EÜ artiklis 230 sätestatud õigust olla kohtumenetluses pool (Esimese Astme Kohtu 9. augusti 1995. aasta määrus kohtuasjas T‑585/93: Greenpeace jt v. komisjon, EKL 1995, lk II‑2205, punktid 56, 62 ja 63; määruse jättis kehtima Euroopa Kohtu 2. aprilli 1998 otsus kohtuasjas C‑321/95 P: Greenpeace jt v. komisjon, EKL 1998, lk I‑1651).
71 Käesolevas asjas tuleb kõigepealt meelde tuletada, et erakonna liikmeteks olevate saadikute olukorda tuleb eristada erakonna enda olukorrast. Saadikute osalemine seadusandlikus menetluses ei saa anda Liste Emma Boninole õigust olla kohtumenetluses pool seetõttu, et – nagu nähtub selle kohtuotsuse punktist 58 – vaidlusalune määrus ei puuduta otseselt hagevaid saadikuid.
72 Seejärel tuleb sedastada, et hageja ei ole esitanud ühtegi sellist menetlusnormi, mis nõuaks, et erakonnad peavad ametlikult osalema vaidlustatud määruse vastuvõtmisele eelnenud menetluses ja mis võiks Liste Emma Boninole anda õiguse olla kohtumenetluses pool. Ta ei ole esitanud ka faktilisi asjaolusid, mis tõendaksid, et ta sai seadusandja kõnelustes osaleja seisundi. Üksnes asjaolu, et ta oli seadusandliku menetluse ajal olnud seadusandliku akti sisu vastu, või komisjoni esimehele adresseeritud kirja saatmine, milles Liste Emma Bonino seitse saadikut olid väljendanud eriarvamust vaidlustatud määruse eelnõu kohta, ei anna Liste Emma Boninole õigust olla kohtumenetluses pool EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses.
73 Viiendaks, nagu Euroopa Parlament on õigesti märkinud, erinevad käesoleva kohtuasja asjaolud eespool viidatud kohtuotsuse Les Verts v. Euroopa Parlament aluseks olnud asjaoludest. Viimatinimetatud asi puudutas 1984. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osalenud poliitiliste rühmituste teabekampaaniaks mõeldud assigneeringute ebavõrdset jaotamist. Vaidlusalused eelarvepoliitilised otsused puudutasid kõiki poliitilisi rühmitusi, kuigi neile eraldatud assigneeringud erinesid olenevalt sellest, kas need rühmitused olid või ei olnud esindatud 1979. aastal valitud assamblees. Esindatud rühmitused olid osalenud sellise otsuse tegemisel, mis puudutas samaaegselt nii nende endi kui ka konkureerivate esindamata rühmituste assigneeringuid. Euroopa Kohus leidis, et vaidlustatud aktid puudutasid isiklikult sellist poliitilist rühmitust, kes ei olnud esindatud, kuid kes võis esitada 1984. aasta valimistel kandidaate. Euroopa Kohus sedastas, et tõlgendus, mille kohaselt vaid esindatud rühmitused on isiklikult puudutatud, tekitaks kohtuliku kaitse seisukohalt ebavõrdse olukorra, kuna esindamata rühmitustel oleks olnud võimatu vaidlustada valimiskampaaniaks mõeldud assigneeringute jaotamist enne valimiste toimumist.
74 Käesolevas asjas puudub mis tahes seda liiki ebavõrdsus, sest vaidlustatud määruse eesmärk on reguleerida üldiselt ja ilma ajaliste piiranguteta Euroopa tasandi erakondade rahastamist ning seetõttu on selle eesmärk kohaldada seda ühetaoliselt kõigi erakondade suhtes.
75 Eespool esitatust järeldub, et vaidlustatud määrus ei puuduta Liste Emma Boninot isiklikult.
76 Järelikult puudub kõigil hagejatel õigus olla kohtumenetluses pool EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses.
77 Tuleb lisada, et nimetatud hinnangut ei sea küsimuse alla tõhusa kohtuliku kaitse puudumine. Esimese Astme Kohus tuletab meelde, et Euroopa Kohus on otsustanud, et ei ole vastuvõetav õiguskaitsevahendite süsteemi selline tõlgendus, mille kohaselt on tühistamishagiga võimalik otse ühenduse kohtusse pöörduda juhul, kui ühenduse kohtu teostatud siseriiklike menetlusnormide analüüsist nähtub, et need ei võimalda eraõiguslikul isikul asjaomase ühenduse akti kehtivuse vaidlustamiseks esitada hagi siseriiklikusse kohtusse (eespool viidatud kohtuotsus Union de Pequeños Agricultores v. nõukogu, punkt 43). Euroopa Kohus on lisanud, et asutamislepinguga kehtestatud seaduslikkuse kontrolli korra kohaselt võib füüsiline või juriidiline isik esitada hagi määruse peale üksnes juhul, kui see ei puuduta teda mitte üksnes otseselt, vaid ka isiklikult. Selgituseks lisas kohus, et kui viimast tingimust tuleb tõlgendada tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet silmas pidades, võttes sealjuures arvesse erinevaid hagejat individualiseerivaid asjaolusid, ei saa sellise tõlgenduse mõjul asjaomast tingimust – mis on sõnaselgelt asutamislepingus ette nähtud – kõrvale jätta, ületamata sama lepinguga ühenduse kohtutele antud pädevust (eespool viidatud kohtuotsus Union de Pequeños Agricultores v. nõukogu, punkt 44).
78 Käesolevas asjas on selge, et siseriikliku kohtu sekkumine on välistatud, sest vaidlustatud määrust täidavad üksnes ühenduse institutsioonid. Siiski ei saa välistada, et ühenduse kohtud võivad kontrollida vaidlustatud määruse seaduslikkust selle kohaldamiseks vastu võetud mõne teise sellise meetme rakendamisel, mis seisnevad Euroopa Parlamendi poolt erakonna taotletud rahastamise andmises või sellest keeldumises. Eespool viidatud kohtuotsuse Union de Pequeños Agricultores v. nõukogu punktide 43‑44 kooslugemisel selgub igal juhul, et ühenduse kohtud ei saa kõrvale kalduda asutamislepingus sätestatud vastuvõetavuse tingimustest, ületamata neile nimetatud lepingutes antud pädevust.
79 Eelöeldut arvestades tuleb käesolev hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et Esimese Astme Kohtul oleks vaja analüüsida teist asja läbivaatamist takistavat asjaolu, mis tuleneb kodukorra artikli 44 lõike 5 rikkumisest.
Kohtukulud
80 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt kostjate nõudele välja mõista hagejatelt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)
määrab:
1. Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejatelt.
11. juulil 2005 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |