31. detsembril 2008 esitatud hagi - Fresh Del Monte Produce versus komisjon

(Kohtuasi T-587/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fresh Del Monte Produce Inc. (Georgetown, Kaimanisaared) (esindajad: advokaat B. Meyring ja solicitor E. Verghese)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada komisjoni 15. oktoobri 2008. aasta otsuse C(2008) 5955 lõplik (asi COMP /39.188 - banaanid) artiklid 1-4 hagejat puudutavas osas;

teise võimalusena vähendada oluliselt trahvi, mis määrati hagejale otsuse artikli 2 punktis c;

kolmanda võimalusena tühistada selle otsuse artiklid 1 ja 3 hagejat puudutavas osas;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagiavalduses palub hageja EÜ artikli 230 alusel tühistada komisjoni 15. oktoobri 2008. aasta otsus C(2008) 5955 lõplik (asi COMP /39.188 - banaanid) EÜ artikli 81 kohaldamise menetluses, millega hageja loeti ühiselt ja solidaarselt vastutavaks Internationale Fruchtimport Gesellschaft Weichert & Co (edaspidi "Weichert") tegevuse eest. Komisjon leidis, et Weichert rikkus EÜ artiklit 81, osaledes kooskõlastatud tegevuses, millega koordineeriti ühenduse Põhja-Euroopa piirkonna kaheksasse liikmesriiki imporditavate banaanide hinnakvoote. Teise võimalusena palub hageja muuta otsuse artikli 2 punkti c hagejale trahvi määramise osas.

Oma nõuete toetuseks esitab hageja kaheksa väidet, mis on esitatud neljas osas.

Esimeses osas esitab hageja väited oma nõude toetuseks, millega hageja palub tühistada otsus, millega ta loeti ühiselt ja solidaarselt vastutavaks Weicherti tegevuse eest.

Esiteks väidab hageja, et komisjon kohaldas valesti EÜ artikli 81 lõiget 1 ning määruse nr 1/2003¹ artikli 23 lõike 2 punkti a, sedastades, et hageja on ühiselt ja solidaarselt vastutav Weicherti tegevuse eest tarnelepingu alusel ning oma kaudse osalemise tõttu Weichertis kui piiratud vastutusega osanik (Kommanditist), kuigi ükski neist asjaoludest (ei eraldi ega koos) ei andnud hagejale olulist mõju Weicherti üle.

Teiseks väidab hageja, et komisjon rikkus EÜ artiklit 253, kuna ta jättis märkimata põhjused, mille alusel ta pidas vastutavaks hagejat kui ettevõtjat, kellel äriühinguna puudus igasugune otsene seos Weichertiga.

Kolmandaks väidab hagejal, et komisjon rikkus tema kaitseõigust, keeldudes avaldamast olulisi tõendeid.

Teises osas teise võimalusena esitatud väidetega soovib hageja toetada oma nõuet tühistada vaidlustatud otsus hagejat ja Weichertit mõlemaid puudutavas osas. Hagi selles osas esitab hageja neljanda ja viienda väite.

Neljas väide puudutab EÜ artikli 81 väära kohaldamist, kuna komisjon leidis, et Weichert oli seotud kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärk oli piirata konkurentsi.

Viies väide puudutab hageja kaitseõiguse rikkumist, kuna talle ei tagatud õigust olla ära kuulatud, kuna vastuväiteteatises ja otsuses oli komisjoni argumentides oluline erinevus.

Hagi kolmas osa (mis on esitatud kolmanda võimalusena) esitab hageja preventiivsed väited, et toetada oma nõuet vähendada talle ja Weichertile ühiselt ja solidaarselt määratud trahvi. See osa koosneb kuuendast ja seitsmendast väitest.

Kuuendas väites kinnitab hageja, et komisjon tegi trahvi suuruse määramisel olulise hindamisvea, jättes nõuetekohaselt hindamata rikkumise raskuse.

Seitsmes väide puudutab määruse nr 1/2003 artikli 23 ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist, kuna komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et Weichert tegi uurimises koostööd.

Hagi neljas osa puudutab otsuse artiklite 1 ja 3 tühistamist hagejat puudutavas osas ning tugineb kaheksale väitele, mille kohaselt need artiklid sisaldavad EÜ artikli 81 väära kohaldamist, määruse nr 1/2003 artikli 7 rikkumist ning EÜ artikli 23 rikkumist.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).