ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

13. september 2011

Kohtuasjas T‑62/10 P

Brigitte Zangerl-Posselt

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik Teenistus – Töölevõtmine – Konkursiteade – Avalik konkurss – Praktilistele ja suulistele katsetele mittelubamine – Konkursile lubamise tingimused – Nõutud diplomid – Personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkt ii – Tõlgendamine – Erinevate keeleversioonide arvestamine – Ettevalmistavad materjalid

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 30. novembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑83/07 (EKL AT 2009, I‑A‑1‑463 ja II‑A‑1‑2499), millega palutakse nimetatud kohtuotsus tühistada.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Brigitte Zangerl-Posselti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni poolt käesoleva menetluse raames kantud kulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Kandidaadi ja avalikku konkurssi korraldava institutsiooni vahelise suhte õiguslik olemus

(Personalieeskirjad, III lisa)

2.      Liidu õigus – Tõlgendamine – Põhimõtted – Autonoomne tõlgendamine – Piirid – Personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti ii tõlgendamine

(Personalieeskirjad, artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkt ii)

3.      Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Ühetaoline tõlgendamine – Erinevate keeleversioonide arvessevõtmine

1.      Avalikke konkursse, mille eesmärk on võtta tööle liidu ametnikke, korraldavad institutsioonid, selleks et tagada liidu avaliku teenistuse töötamine. Nende konkursside korraldamist reguleerivad personalieeskirjade sätted, eelkõige selle III lisa. Seega kuuluvad õigussuhted, mis tekivad avaliku konkursi kandidaatide ja seda korraldava institutsiooni vahel, avaliku õiguse valdkonda ja neile kohaldatakse haldusõiguse üldnorme.

(vt punkt 36)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 29. jaanuar 1998, kohtuasi T‑157/96: Affato vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑41 ja II‑97, punkt 19).

2.      Ühenduse õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ning ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt tõlgendada autonoomselt ning selleks tuleb arvestada õigusnormi konteksti ja vastava regulatsiooniga taotletavat eesmärki. Ainult juhul, kui liidu kohus ei suuda leida liidu õigusest või selle üldpõhimõtetest teavet, mis võimaldaks tal täpsustada õigusnormi sisu ja ulatust autonoomse tõlgenduse abil, võib ta – isegi sõnaselge viite puudumise korral – lähtuda liidu õiguse kohaldamisel liikmesriikide õigusest.

Seega ei ole Avaliku Teenistuse Kohus personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel, mis näeb ette, et tegevusüksuse AST puhul on ametisse nimetamiseks vähemalt nõutav „diplomiga tõendatud keskharidus, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses”, õigust valesti kohaldanud, andes sellele sättele autonoomse ja ühetaolise tõlgenduse, mille kohaselt Saksa Realschulabschluss ei anna õigust sellisel tasemel õpinguteks, mis Saksamaal vastab mõistele „postsekundäre Bildung” eespool nimetatud sätte tähenduses, kuna nimetatud artikkel sisaldab ühte sellist osa, nimelt haridustase, millele nõutud diplom või kraad peab andma juurdepääsu ja mis võimaldab täpsustada selle sisu ja ulatust. See võrdluselement on esmatähtis selleks, et tagada, et peetakse kinni võrdse kohtlemise põhimõttest nende isikute vahel, kes osalevad konkursimenetluses võimalikuks ametisse nimetamiseks tegevusüksusesse AST.

(vt punktid 41 ja 43)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. detsember 1992, kohtuasi T‑43/90: Díaz García vs. parlament (EKL 1992, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika); Esimese Astme Kohus: 18. detsember 1992, kohtuasi T‑85/91: Khouri vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑2637, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Ühenduse sätete ühetaolise kohaldamise ja seega ka tõlgendamise nõue välistab teksti ühe versiooni käsitlemise teistest eraldi ja nõuab selle tõlgendamist nii selle autori tegelikku tahet kui ka eesmärki arvestades, võttes eeskätt arvesse kõigis liidu keeltes olemasolevaid versioone. Üks erinev keeleversioon ei saa igal juhul olla teiste versioonide suhtes üksi eelistatav.

(vt punkt 42)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. november 1969, kohtuasi 29/69: Stauder (EKL 1969, lk 419, punkt 3); Euroopa Kohus: 17. juuli 1997, kohtuasi C‑210/95 P: Ferriere Nord vs. komisjon (EKL 1997, lk I‑44113, punkt 15).

Esimese Astme Kohus: 29. september 1999, kohtuasi T‑68/97: Neumann ja Neumann-Schölles vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑A‑193 ja II‑1005, punkt 79).