4. aprillil 2011 esitatud hagi - Cahier jt versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi T-195/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Jean-Marie Cahier (Montchaude, Prantsusmaa), Robert Aubineau (Cierzac, Prantsusmaa), Laurent Bigot (Saint Palais sur Mer, Prantsusmaa), Pascal Bourdeau (Saintes Lheurine, Prantsusmaa), Jacques Brard-Blanchard (Boutiers Saint Trojan, Prantsusmaa), Olivier Charruaud (St Martial de Mirambeau, Prantsusmaa), Daniel Chauvet (Saint Georges Antignac, Prantsusmaa), Régis Chauvet (Marignac, Prantsusmaa), Fabrice Compagnon (Avy, Prantsusmaa), Francis Crepeau (Jarnac Champagne, Prantsusmaa), Bernard Deborde (Arthenac, Prantsusmaa), Chantal Goulard (Arthenac), Jean Pierre Gourdet (Moings, Prantsusmaa), Bernard Goursaud (Brie sous Matha, Prantsusmaa), Jean Gravouil (Saint Hilaire de Villefranche, Prantsusmaa), Guy Herbelot (Echebrune, Prantsusmaa), Rodrigue Herbelot (Echebrune), Sophie Landrit (Ozillac, Prantsusmaa), Michel Mallet (Vanzac, Prantsusmaa), Alain Marchadier (Villars en Pons, Prantsusmaa), Michel Merlet (Jarnac Champagne), René Phelipon (Cierzac), Claude Potut (Avy), Philippe Pruleau (Saint Bonnet sur Gironde, Prantsusmaa), Béatrice Rousseau (Gensac La Pallue, Prantsusmaa), Jean-Christophe Rousseau (Segonzac, Prantsusmaa), Françoise Rousseau (Burie, Prantsusmaa), Pascale Rulleaud-Beaufour (Arthenac) ja Alain Phelipon (Saintes, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat C.-E. Gudin)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

hüvitada täies ulatuses kahju, mis tekkis rahatrahvide tõttu summas:

53 600 eurot Jean-Marie Cahier'le;

105 100 eurot Robert Aubineau'le;

240 500 eurot Laurent Bigot'le;

111 100 eurot Pascal Bourdeau'le;

12 800 eurot Jacques Brard-Blanchard'ile;

37 600 eurot Olivier Charruaud'le;

122 100 eurot Daniel Chauvet'le;

40 500 eurot concerne Régis Chauvet'le;

97 100 eurot Fabrice Compagnon'le;

105 600 eurot Francis Crepeau'le;

1 081 500 eurot Bernard Deborde'ile;

64 800 eurot Chantal Goulard'ile;

94 400 eurot Jean Pierre Gourdet'le;

43 000 eurot Bernard Goursaud'le;

82 100 eurot Jean Gravouil'le;

20 500 eurot Guy Herbelot'le;

65 100 eurot Rodrigue Herbelot'le;

53 000 eurot Sophie Landrit'le;

39 500 eurot Michel Mallet'le;

332 500 eurot Alain Marchadier'le;

458 500 eurot Michel Merlet'le;

23 000 eurot René Phelipon'ile;

85 100 eurot Claude Potut'le;

3 500 eurot Philippe Pruleau'le;

34 500 eurot Béatrice Rousseau'le;

38 070 eurot Jean-Christophe Rousseau'le;

24 300 eurot Françoise Rousseau'le;

486 500 eurot Pascale Rulleaud-Beaufour'ile ;

10 500 eurot Alain Phelipon'ile;

kehtestada mittevaralise kahju alusel kindel hüvitis summas 100 000 eurot eraldi kõigile 29 hagejale;

mõista kõik kohtukulud välja nõukogult ja komisjonilt:

nii Euroopa Liidu Üldkohtus toimuva menetluse osas

kui ka kõigi siseriiklikes kohtutes toimuvate menetluste osas.

Väited ja peamised argumendid

Hagi toetuseks väidavad hagejad, et ELTL artikli 40 lõike 2 selge rikkumise tõttu on tekkinud Euroopa Liidu lepinguväline vastutus, kuna nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta¹ (mida rakendati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1623/2000² ja mis jäeti jõusse nõukogu määrusega (EÜ) nr 479/2008³) artikkel 28 keelas kahe kasutusvõimalusega viinamarjasortide tootjatel destilleerida ise kangeid alkohoolseid jooke sellisest päritolunimega veinist, mis ületas tavapäraselt toodetud kogust.

Siseriiklikud ametiasutused esitasid hagejate vastu süstemaatiliselt süüdistusi ja karistasid neid selle eest, et nad ei tarninud heakskiidetud destilleerijatele kohustuslikuks riiklikuks destilleerimiseks selliseid toodetud koguseid, mis ületavad tavapäraselt toodetava veinikoguse ja mida ei eksporditud veinina kolmandasse riikidesse.

Hagejad väidavad ühtlasi, et tegu on täiesti selgete ja ühemõtteliste sätete rikkumisega, mille suhtes liidu organitel puudus kaalutlusvõim. Nad viitavad diskrimineerimiskeelu põhimõtte, õiguskindluse põhimõtte, proportsionaalsuse põhimõtte, estoppeli põhimõtte, süütuse presumptsiooni, hea halduse põhimõtte, hoolsuskohustuse ja omandiõiguse rikkumisele ning tööstustoodangu tootmise ja turustamise vabaduse kuritarvitavale piiramisele ja asjaolule, et sellise määruse kohaldamist, mille eesmärk on turu stabiliseerimine ja tootjatele teatava sissetuleku tagamine, on kuritarvitavalt laiendatud olukordadele, kui need tootjad ei ole esitanud rahastamistaotlusi.

____________

¹ - EÜT L 179, lk 1; ELT eriväljaanne 03/26, lk 25).

² - Komisjoni 25. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas (EÜT L 194, lk 45; ELT eriväljaanne 03/30, lk 182).

³ - Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999 (ELT L 148, lk 1).