Kohtuasi T-127/04
KME Germany AG jt
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Konkurents – Kartellikokkulepped – Tööstuslike vasktorude turg – Otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 rikkumine – Hindade kindlaksmääramine ja turgude jagamine – Trahvid – Tegelik mõju turule – Asjaomase turu suurus – Rikkumise kestus – Kergendavad asjaolud – Koostöö
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Õiguslik raamistik – Komisjoni kehtestatud suunised
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)
2. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Võimalus eristada sama rikkumisega seotud ettevõtjaid nende turuosade alusel asjaomasel kaubaturul – Kohustus tõendada rikkumise tegelikku mõju turule – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1A)
3. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Tegelik mõju turule – Kohustus tõendada tegelikku mõju, et kvalifitseerida rikkumine väga raskeks – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 1A esimene lõik)
4. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Tegelik mõju turule – Hindamiskriteeriumid
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 1A esimene lõik)
5. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Asjaomase kaubaturu suurus
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1A)
6. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise kestus – Pikaajalised rikkumised – Lähtesumma suurendamine 10% võrra aasta kohta
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1B)
7. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 3)
8. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatised 96/C 207/04, peatükk D, ja 98/C 9/03, punkti 3 kuues taane)
9. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Süüdistatud ettevõtja ja komisjoni vahelise koostöö arvessevõtmine – Trahvi eest kaitse andmise aluseks oleva olukorra ja trahvisumma vähendamise aluseks oleva olukorra eristamine
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04)
10. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Süüdistatud ettevõtja ja komisjoni vahelise koostöö arvessevõtmine – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine
(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 11 ja artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04, peatükk D)
1. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumiste eest määratud trahvide seaduslikkuse kontrollimise raames peab Esimese Astme Kohus kontrollima, kas komisjon teostas oma kaalutlusõigust vastavalt suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta sätestatud meetodile, ja kui kohus tuvastab, et komisjon ei ole meetodit järginud, peab kohus kontrollima, kas see kõrvalekaldumine on õiguslikult piisavalt õigustatud ja põhjendatud.
Suuniste vastuvõtmisest tulenev komisjoni kaalutlusõiguse piiramine ei ole tegelikult vastuolus komisjonile sisulise kaalutlusruumi jätmisega. Suunistes on erinevaid paindlikke elemente, mis võimaldavad tal oma kaalutlusõigust kasutada kooskõlas määruse nr 17 sätetega, nagu Euroopa Kohus neid on tõlgendanud.
Lisaks, sellistes valdkondades nagu trahvisumma kindlaksmääramine, kus komisjonil on kaalutlusruum näiteks osas, mis puudutab korduvuse tõttu trahvi suurendamise määra, piirdub nende hinnangute seaduslikkuse kontroll ilmse hindamisvea puudumise kontrollimisega.
Lisaks ei mõjuta komisjoni kaalutlusõigus ja selle piirid põhimõtteliselt seda, kuidas ühenduste kohus teostab oma täielikku pädevust, mis annab talle õiguse komisjoni määratud trahvi summa tühistada, seda vähendada või suurendada.
(vt punktid 34–37)
2. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide lähtesummade kindlaksmääramisel on komisjonil õigus võtta arvesse iga rikkumises osalenud ettevõtja kaalu ja seega tema õigusvastase tegevuse tegelikku mõju konkurentsile. Isegi kui puuduvad tõendid rikkumise tegeliku mõju kohta turul, on komisjonil õigus rakendada erinevat kohtlemist turuosade alusel asjaomasel turul. Iga asjaomase ettevõtja turuosa konkurentsi piirava tegevusega seotud turul kujutab endast objektiivset asjaolu, mis õiglaselt näitab nendest igaühe vastutust seoses selle tegevuse võimaliku kahjulikkusega normaalsetele konkurentsitingimustele.
(vt punktid 61 ja 62)
3. Mis puudutab ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise raskuse hindamist eesmärgiga määrata kindlaks ettevõtjale määratud trahvi lähtesumma, siis isegi kui komisjon ei tõenda, et kartellikokkuleppel oli turul tegelik mõju, ei mõjuta see rikkumise kvalifitseerimist „väga raskeks” ega seega ka trahvisummat. Selles osas tuleneb konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate karistuste ühenduse süsteemist, nagu see on määrusega nr 17 kehtestatud ja kohtupraktikas tõlgendatud, et kartellikokkulepped väärivad oma laadi tõttu kõige raskemaid trahve. Kartellikokkulepete võimalik tegelik mõju turule, eelkõige küsimus, mil määral tõi konkurentsi piiramine kaasa kõrgema turuhinna kui see, mis oleks olnud ilma kartellita, ei ole trahvide taseme kindlaksmääramisel otsustav kriteerium.
Lisaks nähtub suunistest määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, et kokkuleppeid või kooskõlastatud tegevust, mille eesmärk on esiteks hindade kehtestamine ja teiseks klientuuri jagamine, võib ainuüksi nende laadi tõttu kvalifitseerida väga raskeks, ilma et oleks vaja, et sellist tegevust iseloomustaks konkreetne mõju või geograafiline ulatus. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et kuigi raskete rikkumiste kirjelduses on otseselt mainitud mõju turule ja tagajärgi suurele osale ühisturust, ei mainita väga raskete rikkumiste kirjelduses seevastu ei tegelikku mõju ega teatava geograafilise ala mõjutamist.
(vt punktid 63–65)
4. Kartellikokkuleppe tegelik mõju turule tuleb lugeda piisavalt tõendatuks, kui komisjon suudab esitada konkreetseid ja usaldusväärseid kaudseid tõendeid, mis viitavad mõistliku tõenäosusega sellele, et kartellikokkuleppel oli mõju turule.
Komisjon võib õiguspäraselt järeldada, et rikkumisel oli tegelik mõju turule, tuginedes sellistele tõenditele nagu asjaolu, et hinnad langesid ajal, mil salajast kokkulepet eriti rangelt ei järgitud, ja tõusid oluliselt muudel perioodidel, müügimahtusid ja hinnatasemeid puudutavate andmete vahetamise süsteemi kehtestamine, kartellikokkuleppe poolte ühine suur turuosa ja kartellikokkuleppes osalejate vastavate turuosade suhteline stabiilsus kogu rikkumise vältel.
Sellest, et kartelli liikmed alati kokkuleppeid ei järginud, ei piisa pealegi turule tekkiva mõju välistamiseks.
(vt punktid 68–71)
5. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise raskuse hindamisel võib komisjon, olemata selleks siiski kohustatud, võtta ettevõtjale määratud trahvi lähtesumma kindlaksmääramisel arvesse kahjustatud turu suurust. Selleks võib ta arvesse võtta asjaomase turu käivet. Ühestki mõistlikust põhjendusest ei tulene, et see käive tuleks arvutada teatud tootmiskulusid välja jättes. Kõikides tööstussektorites esinevad lõpptootega lahutamatult seotud kulud, mida tootja ei saa kontrolli all hoida, kuid mis moodustavad siiski olulise osa kogu tema tegevusest ja mida seega ei saa trahvi lähtesumma kindlaksmääramisel tema käibest välja jätta. Seda järeldust ei kõiguta asjaolu, et tooraine hind moodustab valmistoote lõpphinnast olulise osa või et ühe tooraine puhul on hinna kõikumiste oht suurem kui muude toorainete puhul.
(vt punktid 86, 91)
6. Suunistest määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta tuleneb, et komisjon ei ole ette näinud rikkumise raskuse ja kestuse hindamise kattumist ega omavahelist sõltuvust. Asjaolu, et ta jättis endale võimaluse suurendada iga rikkumise aasta eest trahvi pikaajaliste rikkumiste puhul kuni 10% summast, mis määrati rikkumise raskuse eest, ei kohusta teda kuidagi kinnitama seda määra kartelli tegevuse intensiivsuse, selle tagajärgede või isegi rikkumise raskuse alusel. Komisjoni ülesanne on otsustada oma kaalutlusruumi piires, millist suurendamismäära ta kavatseb rikkumise kestuse alusel kohaldada.
(vt punktid 101, 103)
7. Komisjon on kohustatud trahvisummade määramisel järgima suuniste tingimusi. Suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei ole siiski märgitud, et komisjonil tuleb alati eraldi arvesse võtta nende suuniste punktis 3 loetletud igat kergendavat asjaolu, ja ta ei ole kohustatud tegema lisavähendamist automaatselt, kuna seda, kas trahvi võimalik vähendamine kergendavate asjaolude alusel on asjakohane, tuleb hinnata igakülgselt ja võtta arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid tervikuna.
Nimetatud suuniste vastuvõtmine ei muutnud asjakohatuks kohtupraktikat, mille kohaselt on komisjonil kaalutlusõigus, mis võimaldab tal arvesse võtta või jätta arvesse võtmata teatud asjaolusid selliste trahvisummade määramisel, mida ta kavatseb ettevõtjale määrata eelkõige juhtumi asjaolude alusel. Kuna suunistes puudub kohustuslik märge kergendavate asjaolude kohta, mida võidakse arvestada, on komisjon säilitanud endal teatud kaalutlusõiguse hindamaks üldiselt seda, millisel määral on võimalik kergendavate asjaolude esinemisel trahvisummasid vähendada.
(vt punktid 114 ja 115)
8. 1996. aasta teatises, mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellide puhul, esineb omane paradoks, et ettevõtjat, kes kuulub nimetatud teatise peatüki D alla ja kes esitab komisjonile uut teavet, ähvardab oht, et teda karistatakse karmimalt kui siis, kui ta ei oleks seda teavet komisjonile esitanud. Seda paradoksi võimaldab leevendada suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 kuues taane, mille kohaselt võib ettevõtja tõhus koostöö menetluses väljaspool 1996. aasta koostööteatise kohaldamisala kujutada endast kergendavat asjaolu. Suuniste punkti 3 kuuendat taanet kohaldades võib komisjon seega otsustada ettevõtjale määratud trahvi summat mitte tõsta seoses rikkumise teatud perioodidega, mille kohta see ettevõtja talle 1996. aasta koostööteatise raames esimesena uut teavet esitas.
(vt punktid 126, 127, 148)
9. Trahvide eest kaitsmise loogikale on omane, et seda saab anda vaid ühele kartelli liikmele, kuna kartelli sees soovitakse luua ebakindel õhustik, julgustades sellest komisjoni teavitama. See ebakindlus tuleneb täpsemalt asjaolust, et kartellikokkuleppes osalejad teavad, et ainult üks nende seast võib saada trahvi eest kaitse, kui ta kaebab teiste rikkumises osalejate peale, tekitades seega ohu, et neile määratakse suuremad trahvid.
Olukorras, kus komisjon teab, et kartellikokkulepe on olemas, kuid tal ei ole teatud olulisi tõendeid, et tõendada selle rikkumise kogukestust, on eriti soovitav sellist mehhanismi kasutada, eelkõige selleks, et vältida rikkujate kokkulepet nimetatud tõendite varjamiseks.
Selline olukord erineb olukorrast, kus komisjon on tõenditest juba teadlik, kuid ta üritab neid täiendada. Sellisel juhul õigustab ühele ettevõtjale trahvi eest kaitse andmise asemel rikkujate trahvide vähendamist asjaolu, et enam ei ole eesmärk paljastada asjaolu, mis võib kaasa tuua määratud trahvi suurendamise, vaid koguda nii palju tõendeid kui võimalik, et tugevdada komisjoni suutlikkust kõnealuseid fakte tõendada.
(vt punktid 130–132)
10. Leebuspoliitika raames on komisjonil lubatud vähendada temaga spontaanselt koostööd tegevate ettevõtjate trahvisummat rohkem kui nendel, kes seda ei tee.
1996. aasta teatise – mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellide puhul – peatüki D kohaldamiseks võib komisjon seega, rikkumata võrdse kohtlemise põhimõtet, võtta arvesse asjaolu, et ettevõtja hakkas temaga koostööd tegema alles vastuses määruse nr 17 artikli 11 alusel esitatud informatsiooninõudele.
(vt punktid 142, 143, 147)